PRESSITEADE

 

22.07.2019

 

Eesti Õlletootjate Liit

 

Õlleliit: uuenenud eetikakoodeks tagab alkoholivaba õlle ja siidri reklaami selge eristatavuse

Eesti Õlletootjate Liit võttis vastu täiendatud eetikakoodeksi, mis sätestab uue punktina eneseregulatsiooni alkoholivaba õlle ja siidri reklaami osas. Uuendused hakkavad kehtima esimesest septembrist.

 

Õlleliidu tegevjuhi Peeter Võrgu sõnul on täienduse eesmärgiks selge ja äratuntav kommunikatsioon alkoholivabade õllede ja siidrite reklaamides. “Alkoholivabade õllede reklaamid on tekitanud Eesti ühiskonnas vastakaid arvamusi. Need on tulenenud peamiselt tõdemusest, et tarbija peab olema ülimalt tähelepanelik mõistmaks, et alkoholivabade õllede reklaamides tutvustatakse tõepoolest alkoholivaba toodet. Tihti võib jääda mulje, et reklaamitakse traditsioonilist õlut. Õlleliit ja -tootjad aktsepteerivad seda kriitikat ja soovime käesoleva eneseregulatsiooni abil vältida tulevikus segadust ning ekslike muljete tekkimist.” Võrk lisab: “Tarbija jaoks peab olema alkoholivaba õlle või siidri reklaam telemeedias ja mujal lihtsasti arusaadav ja selgelt eristatav alkohoolsete toodete reklaamist. Meie tegelik eesmärk on suurendada läbi reklaamide alkoholivabade õllede segmenti õllesegmendi arvelt, mitte vastupidi.” Õlleliidu juhi sõnul olid kõik liikmed käesoleva eneseregulatsiooni vajalikkuse osas ühel meelel ning kokkuleppele jõuti kiiresti.

 

Eetikakoodeksisse lisandunud uus sisupunkt 3.11 sätestab järgneva:

“Tootjad paigutavad alkoholivaba õlle ja -siidri reklaamidesse selgelt loetava ja märgatava info, et tegemist on alkoholivaba toote reklaamiga. Telereklaami puhul peab antud teave olema märgatavalt nähtav kogu reklaami ajal. Nõue kehtib reklaamidele, mis avaldatakse välimeedias, printmeedias, televisioonis ning digimeedias, k.a. sotsiaalmeedias.

 

Eesti Õlleliidu juhatuse esimees ja A. Le Coqi tegevjuht Tarmo Noop lisab, et alkoholivabade toodete suund joogitööstuses on jätkuv trend ning tootjad panustavad kõvasti tootearendusse, et kasvatada oma alkoholivabade õllede ja siidrite tooteportfelli alkohoolsete toodete arvelt. Noop on aga veendunud, et tooteportfelli kasvatamine selles segmendis peab käima käsikäes selge kommunikatsiooniga. “Viimase paari aastaga on alkoholivabade õllede turg Eestis mitmekordselt kasvanud. Uute toode puhul soovivad tootjad rääkida lisaks toodete heale maitsele ja kvaliteedile ka nende funktsionaalsetest omadustest. Sealjuures on aga väga oluline üheselt ja selgelt viia tarbijani teadmine, et räägime mittealkohoolsest tootest.”

 

Lisainfo:

Peeter Võrk

Eesti Õlletootjate Liit

+372 5019595

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Eeloleval nädalavahetusel, 6.–7. juulil toimub juubelilaulupidu „Minu arm“. Nagu traditsiooniks saanud, on ka sel aastal laulupeol Eesti toidu ala, kus saab nautida eestimaiseid maitseid ning küsida teavet avatud talude päeva kohta. 

Eesti toidu ala laulupeol

Eesti toidu alal on väljas toiduvaldkonna esindusorganisatsioonid ning kohaliku toidu pakkujad. Külastajad saavad tutvuda eri piirkondade maitsetega ning nii suuremate kui ka väiksemate toidutootjate toodanguga. Eesti toidu alalt võib saada ka inspiratsiooni puhkuse sisustamiseks, sest tutvustatakse nii avatud talude päeva kui ka Eesti toidutee võimalusi.

Eestimaa Talupidajate Keskliidu kaubamärk Ehtne Talutoit koondab enda alla suurt hulka toidupakkujaid, kellest paljud on kohal ka laulupeol. Ehtsa Talutoidu telkides pakuvad hõrgutisi Minna Sahver, kelle põhikaup on marmelaadid, Maheleib oma pagaritoodetega, Kasekunst kasesiirupitega ning Tõrvaaugu Mahe talu, kes võtab kaasa erinevaid tatrast valmistatud tooteid. Juustusõbrad leiavad endale meelepärast Üvasi Talu ja Kalamatsi Meierei käest, kes pakuvad kitsepiimast juuste, ning Männiku Piimalammaste juurest, kelle sortimenti kuuluvad lambapiimast valmistatud juustud ja jogurt. Mett saab osta Puhkani ja Poegade ning Puusepa Mesindustalu käest, lihatooteid Rebasereinult ja juustupatse Delikatess Foodilt. Kohal on ka Dereku Burger, kes valmistab Saaremaa kohalikust toorainest burgereid ning müütab ka Muhu Liha lihatooteid.

                                                                                                          

 

Hiiumaa oli esimene Eestimaa paik, kes oma kohalikku toitu maitsete aasta programmis 2016. aastal tutvustas. Hiiumaa maitsed tulevad sel korral laulupeole süldi, hiiu viiuli ja mandilagaga. Lisaks pakutakse maitsta veel tunnustatud porgandi-astelpaju, kama- ja laktoosivaba kodujuustu-astelpaju magustoitu. Hiiumaised maitseid toovad laulupeole Hiidlaste Koostöökogu, Hiiu Kala, Hiiumaa Arenduskeskus, Hiiu Köök ja Pagar, Vaba Aed, Hiiu Gourmet, Hõbekala, Hiiumaa Turismiliit, Pähkli talu, Lepaniidi talu ja Õie Laksberg.

Seto toidust on juubelilaulupeol menüüs sõir ja mitmesugused pirukad ehk piirakud. Lisaks veel kodune leib haugikotletiga, kikkaseeneruug, seto pudõr suulliimiga, kodonõ limmonaat ja teised road. Seto toitu esitlevad Setomaa telgis traditsioonide hoidjad Sirje Kruusamäe ja Inara Luigas. Mõlemad on Setomaal toiduga tegelenud palju aastaid, mõlemad väärtustavad kohalikku toorainet ja pakuvad roogi ka Setomaal oma kohvikus.

Foto: Seto Küük ja Seto kostipäiv

Toiduliidu maitsed toovad laulupeole Farmi, Tere, Valio, Balsnack, Chaga, Auxner (Semujuice), Saarioinen (Mamma). Semu on kohal kosutavate naturaalsete nektaritega ning Chaga Healthi eestimaised looduslikud eliksiirid panevad peorahva poole kõrgemale laulma ja poole kaugemale tantsima. Valio Eesti pakub sel aastal maitsmiseks ja kaasaostmiseks uusi suvetooteid ning Mamma on muu seas esindatud oma Eesti parima toiduaine hõbemärkidega pärjatud toodetega. Lisaks pakub Balsnack Eesti toidu alal kodumaa armastatumaid snäkke.

Eesti toidu alal on esindatud ka Eesti Toidutee koostöös Maaeluministeeriumiga. Eesti Toidutee telgis saab 6. ja 7. juulil teha pilti spetsiaalselt üles seatud fotostuudios. Lisaks näitab leivategu Eesti Põllumajandusmuuseum, võitegu õpetab Eesti Piimandusmuuseum ja C. R. Jakobsoni Talumuuseum jagab sõirateokunsti. Samuti toimub õnneloos, mille peaauhind on külastus Eesti Toiduteel. Eesti Toidutee – südamega valmistatud eestimaised maitsed.

Koos avatud talude päeva telgiga, mis on lahti ka 4. ja 5. juulil, tutvustatakse suurepäraseid puhkusevõimalusi maal, aidatakse leida oma ihutalunikke ning jagatakse avatud talude päeva paberkaarte, mis muudavad talude külastamise 20. ja 21. juulil oluliselt lihtsamaks.

Kohtume peagi ja hoiame Eesti toitu au sees ka juubelilaulupeol!

Eesti toidu ala sündmus Facebookis

                 

Eesti Parima Toiduaine konkursi 25. aastapäeva puhul antakse välja Grand Prix´ eripreemia ühele tootele, mis on konkursi ajaloo vältel mõne auhinna võitnud ning endiselt eestlaste toidualaual aukohal püsib. Konkursi veerandsaja aasta juubelile kohaselt kandideerib auhinnale 25 toodet, millele saab oma hääle anda konkursi Facebook-lehel: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

„Kui muidu tunnustatakse konkursil just uusi tooteid, siis 25. sünnipäeva puhul on kohane vaadata tagasi ka konkursi ajaloole ja juba tunnustuse saanud toitudele ja jookidele. Grand Prix´ eripreemiaga toome esile toiduaineid, mis on omal ajal auhinna saanud oma innovaatilisuse eest, kuid on ajahambale vastu pidanud ja troonivad endiselt eestlaste lemmikute tabeleid,“ kommenteeris Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.

Iga toidutootja sai Grand Prix´ võistlusele esitada ühe toote, mille edulugu kõige erilisemaks peab. Sirje Potisepa sõnul on kandidaatide seas palju legendaarseid toiduaineid ja jooke, millega enamikel eestlastel armsaid mälestusi seostub. „Näiteks kandideerivad Rukkipala leib, Helluse keefir, Kalevi šokolaad ja Saku õlu. Nende kõrval astuvad võistlustulle ka mitmed kõrge lennuga väiksemate ettevõtete tooted nagu Kuressaare Jäätise mustsõstraketšup, Gurmeeklubi Caesari kaste ja Moe viin,“ loetles Potisepp. 

Parima toote väljavalimine toimub kahes osas. Esiteks toimub Eesti Parima Toiduaine Facebooki lehel hääletus, kus selgitatakse välja kümme tarbijate lemmikut, mis pääsevad edasi teise vooru. Teises voorus valib kümne toote seast parima Toiduliidu juhtkogu.

 „Grand Prix´ tunnustust vääriva toote valimisel anname esmase valiku rahvale, et selgitada välja, millised tooted tarbijatele kõige südamelähedasemad on. Toiduliidu juhtkogus aga teevad lõpliku otsuse inimesed, kes on toiduainetööstuse igapäevatööga seotud ning oskavad hinnata seda suurt panust, mis on toote pikaajalise edu ja kvaliteedi hoidmise nimel tehtud,“ kommenteeris Potisepp.

Rahvahääletus algab Eesti Parima Toiduaine Facebooki lehel 1. aprillil ning lõpeb 8. aprillil, tulemused lähevad lukku kell 10:00. Võitjad kuulutatakse välja 24. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil, kus selgub ka Eesti Parim Toiduaine 2019.

Rahvahääletus ja konkursi uudised on leitavad siit:

https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Vaata konkursil kuldmärkidega pärjatud toodete pilte siit: https://goo.gl/eqfTKo

Täna kuulutati välja Eesti Parim Toiduaine 2018 võidutoode, milleks osutus külmsuitsu klaarsäga viilud õlis Harjumaa ettevõttelt M.V.Wool. Konkursi kuldmärgid omistati ka parima mittealkohoolse joogi eest Pai smuuti vaarika-peedi-mustasõstra maitsega 5-viljamahlale Orklalt ning parima alkohoolse joogi eest Liviko Crafter's Aromatic Flower Ginile.

Konkursi peavõidu välja teeninud külmsuitsu klaarsäga viilud õlis pärjati märtsis ka Eesti Parim Kalatoode 2018 hõbemärgiga. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul üllatas hindamiskomisjoni liikmeid ennekõike haruldase kala erakordselt hõrk maitse ning asjaolu, et M.V.Wool on selle tootega toonud Eesti poelettidele täiesti uue kalaliigi.

„Klaarsäga on väga haruldane kala – tegu on Hollandi kalakasvatusest pärineva angersäga ja vundu ristamisel aretatud liigiga, mida ei esine looduses. Seda meeldiva maitsega luuvaba kala sobib nautida nii võileivakatte kui ka eraldiseisva hõrgu eelroana ning kindlasti peaksid seda kala proovima need tarbijad, kes on tavaliselt valge kala kõrvalmaitse hirmust ära põlanud,“ kinnitas Potisepp.

Potisepa sõnul tuleb ka sel aastal tõdeda, et konkurents parima toiduaine tiitlile on muutunud üha tihedamaks. „Võitja edestab konkurente mitte üksikute punktide, vaid lausa kümnendikpunktidega – seetõttu julgustan kõiki tarbijaid otsima kauplustest Eesti Parima Toiduaine konkursi kuld- ja hõbemärkide ning väikeettevõtete võidumärkidega tooteid. Igaühega neist on kuldaväärt maitseelamus garanteeritud!“ kinnitas Potisepp.

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2018 kuldmärgi pälvis Pai vaarika-peedi-mustasõstra smuuti, mis saab kogu oma magusa maitse puuviljades, marjades ja köögiviljades sisalduvatest suhkrutest. Ühte 280 ml pudelisse on mahutatud tervelt kaks õuna, pool banaani, 17 vaarikat, 9 mustsõstart ning terve peet, mis kõik varustavad inimese organismi vajalike toitainete ja vitamiinidega.

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2018 kuldmärgiga tunnustati Liviko Crafter’s Aromatic Flower Gini, mis paistab silma erilise vaskse värviga ning mis klassikalises tooniku-kokteilis värvub maagiliselt heleroosaks.


Eesti Parim Toiduaine 2018 võidutooted:

Kuldmärgid:

Eesti Parim Toiduaine 2018 – M.V.Wool AS Külmsuitsu klaarsäga viilud õlis
Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2018 - Orkla Eesti AS Pai smuuti vaarika-peedi-mustasõstra maitsega 5-viljamahl
Eesti Parim Alkohoolne Jook 2018 – Liviko AS Crafter's Aromatic Flower Gin

Hõbemärgid:

Eesti Parim Lihatoode 2018 – Atria Eesti AS Maks & Moorits Ratatouille’ täidisega lihapihvid
Eesti Parim Kalatoode 2018 – M.V.Wool AS Külmsuitsu klaarsäga viilud õlis
Eesti Parim Toit Lastele 2018 – Salvest AS Põnn Ökoloogiline puuviljasmuuti 6+
Eesti Parim Köögiviljatoode 2018 – Salvest AS Smushie mango-apelsini-datli supersmuuti
Eesti Parim Magustoit 2018 - Premia Tallinna Külmhoone Premia Eesti Vabariik 100 koorejäätis
Eesti Parim Kuivsnäkk 2018 - Balsnack International Holding AS Ossi sinepimaitselised seakamarakrõpsud
Eesti Parim Valmistoit 2018 - Kulinaaria OÜ Selveri Köögi kikerherne-suvikõrvitsasalat
Eesti Parim Kaste 2018 - Valio Eesti Alma Kreeka DIP! kaste küüslaugu ja oliiviõliga
Eesti Parim Piimatoode 2018 - Farmi Piimatööstus AS AB joogiskyr
Eesti Parim Pagaritoode 2018 - Eesti Pagar AS Peedi-porgandi-pastinaagi-pihlaka Pehmik täistera palaleivake
Eesti Parim Kondiitritoode 2018 – Mattias Cafe OÜ Gustavi Lavendli Crème Brûlee

Väikeettevõtete võidutooted:

Parim Toiduaine Lääne-Eesti väikeettevõttelt – Vigala Piimatööstus OÜ SAY Cheese Cheddar juustukrõpsud
Parim Toiduaine Lääne-Eesti väikeettevõttelt - Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm Farmare forellifilee karulauguvõiga
Parim Toiduaine Lõuna-Eesti väikeettevõttelt - Andre Juustufarm OÜ Andre Grand Old
Parim Jook Lõuna-Eesti väikeettevõttelt – Siidrikoda OÜ Mimikri
Parim Toiduaine Põhja-Eesti väikeettevõttelt – Gurmeeklubi OÜ Maroko Punase läätse dipp
Parim Jook Põhja-Eesti väikeettevõttelt - Nudist Peenjoogivabrik OÜ Rabarbra
Parim Toiduaine Virumaa väikeettevõttelt – RemedyWay OÜ Täkumetsa Mahe kanepikrõps
Parim Jook Virumaa väikeettevõttelt – Moe OÜ J.J.Kurberg Rukis

Eriauhinnad:

Parim Eesti Vabariigi 100. juubeli eritoode – Premia Eesti Vabariik 100 koorejäätis
Rahva Lemmik – Kalevi Maiuspala tume šokolaad täidisega
Meedia Lemmik – Farmi Piimatööstus AS Joogiskyr AB
Kaupmeeste Lemmik - Salvest Põnn Ökoloogiline puuviljasmuuti 6+
Tallinna Ettevõtlusameti eriauhind – Puljong OÜ Foodstudio Punase veini kaste

 

Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldas 2017. aastal juba 23. korda uute tööstuslikult toodetud toodete konkurssi "Eesti Parim Toiduaine".

  

Konkursil said osaleda tooted, mis on Eestis tööstuslikult toodetud ning mis on toodud Eesti turule ajavahemikus 1. jaanuar - 31. detsember 2016. 

 

Kuldmärgid

Eesti Parim Toiduaine 2017 - Old Saare juust – Saaremaa Piimatööstus AS

Eesti Parim Toit Tervisele 2017 – Farmi Skyr – Farmi Piimatööstus AS

Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2017 - Põltsamaa Köögiviljamahl – Põltsamaa Felix AS

Eesti Parim Alkohoolne Jook 2017 - Vana Tallinn Yoghurt Cream – Liviko AS

 

 

Hõbemärgid

Eesti Parim Kalatoode 2017 – Briis puhastatud praetud kilud Kimchi kastmes – DGM Shipping AS

Eesti Parim Köögiviljatoode 2017 – Muhedik maasika-mustika-mustsõstra-banaani smuuti – Balsnack International Holding AS

Eesti Parim Toit Lastele 2017 – PÕNN Ökoloogiline maasikasmuuti  - Salvest AS

Eesti Parim Kaste 2017 – Alma Vene DIP! küüslaugu, murulaugu ja sibulaga – Valio Eesti AS

Eesti Parim Kondiitritoode 2017 – Tuljak tume šokolaad täidisega – Kalev AS

Eesti Parim Lihatoode 2017 – Eelküpsetatud pardikoivad hapukapsaga – Rannarootsi Lihatööstus AS

Eesti Parim Magustoit 2017 – Creme brulée – Mattias Cafe OÜ

Eesti Parim Pagaritoode 2017 – Pagari röst täistera – Eesti Pagar AS

Eesti Parim Piimatoode 2017 - Old Saare juust – Saaremaa Piimatööstus AS

Eesti Parim Valmistoit 2017 – Joel Ostrat Suitsuliha vormikas – Mattias Cafe OÜ

 

Väikeettevõtete võidumärgid

 

Parim toode Lõuna-Eesti väikeettevõttelt – Kasesiirup – Kasekunst OÜ

Parim Toode Virumaa väikeettevõttelt – Handsa – Moe OÜ

Parim Toode Lääne-Eesti väikeettevõttelt – Farmare forellifilee Saaremaa soolavõiga – Kalakasvatajate Ühistu Ecofarm

Parim Toode Põhja-Eesti väikeettevõtelt – Kooritud must küüslauk – Must Küüslauk OÜ

 

 

Äramärgitud tooted

 

Lihatoodete kategoorias

Rakvere 50/50 lihapallid brokoli ja hernestega – HKScan Estonia AS

Tallegg broileripoolkoivad osso bucco – HKScan Estonia AS

Rannarootsi BBQ-vasikaribi  - Rannarootsi Lihatööstus AS

Magustoitude kategoorias

Farmi Koorene vanillipuding mustika-põldmarjakastmega – Farmi Piimatööstus AS

Alma kohupiimahõrgutis aprikoosimoosiga – Valio Eesti AS

Balbiino Calssic Vana Tallinn kohvi-koorejäätis likööriga vahvlikoonuses – Balbiino AS

Premia Karamellijäätis mandlite ja soolaka karamelliga – Premia Tallinna Külmhoone AS

Kastmete kategoorias

Olivia salvei-küüslaugu kadakamarja maitseõli – Scanola Baltic AS

Salvest Ketšup 1 kg – Salvest AS

Valmistoitude kategoorias

Kohupiimapannkoogid – Saarioinen Eesti AS

Köögiviljatoodete kategoorias

Salvest Magus-vürtsikas köögiviljasalat – Salvest AS

Piimatoodete kategoorias

Farmi Skyr mustikatega – Farmi Piimatööstus AS

HEllus Haps hapupiimajook rukkileiva ja sarapuupähklitega – Tere AS

Kondiitritoodete kategoorias

Kroonika tort – Mattias Café OÜ

Lõuna-Eestis

Mulliga õunamahl Äpu – Siidrikoda OÜ

Mahe toorpiim  - Lõunapiim OÜ

Kanepiseemneõli – Perfect Plant OÜ

Mustikamoos – Rõngu Mahl AS

Põhja-Eestis

Sunbeam – HeyDay Organic OÜ

Foodstudio Kanapuljong – Puljong OÜ

Pasta Pesto kanaga – Elsoots Production OÜ

Realist ingveri – piparmündi käsitöölimonaad – Realist Joogid OÜ

Lääne-Eestis

Cool Cheese suitsutatud baby mozzarella – Vigala Piimatööstus OÜ

Amore Kama-kirsimoosihõrgutis – Vigala Piimatööstus OÜ

Maru sõstra-pulgamahedikud – Maru Food OÜ

Kanepiseemne jogurt – Saaremaa Delifood OÜ

Mittealkohoolsete jookide kategoorias

Salvest Mahlakas Mustikamehu – Salvest AS

 

 

 

Alates 1994. aastast on Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldanud igal aastal konkurssi „Eesti Parim Toiduaine” (2006.-2008. a „Parim Toiduaine”)

Konkursi eesmärgiks on:

Tutvustada tarbijale ja kaubandusele uusi toiduaineid ning nende tootjaid

Innustada toiduainetööstust tegelema tootearendusega

 

Innustada toiduainetööstust looma tooteid, mis aitavad kaasa tasakaalustatud ja tervislike toitumisharjumuste kujunemisele tarbijate seas

 

Toodete kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmine nii Eesti turul kui ka väljaspool seda

Kujundada soodsat suhtumist toiduainetööstusesse ja toitu.

Konkursi tingmused 2017.

 

Konkursi üldvõitjad aastate lõikes:

1994Võideks - AS Põlva Piim
1995Virsikujogurt - Tallinna Piimatööstuse AS
1996Karamellijäätis Jäälill - Tallinna Külmhoone AS
1997 Töödeldud tükiliha Rüütliroog - AS Adavere Lihatööstus
1998 Maitsestamata jogurt - Tallinna Piimatööstuse AS
1999 Aprikoosi ja Maasika kohupiimadesserdid - AS Mulgi Meier
2000 Taimeõli Olivia - AS Werol Tehased
2001 Seeria hapupiimajook HAPS: Vaarika Haps, Metsamarja Haps, Metsmaasika Haps - Meieri Tootmise AS
2003 Grill-lõhe - AS Paljassaare Kalatööstus
2004 Paneeritud fileepalad brokoli ja juustu kastmega - AS Paljassaare Kalatööstus
2005 "Tere" AB Rukkileiva BIOJOGURT - Tallinna Piimatööstuse AS
2006 Saku „Kuld”– AS Saku Õlletehas
2007 Mumuu funktsionaalne dessert – kirsi– OÜ Põlva Piim Tootmine
2008 Täidetud ahjukana õunte ja ploomidega – AS Tallegg
2009 ELA 100% täistera mitmeviljasai – AS Leibur
2010 Fazeri Must seemneleib– Fazer Eesti AS
2011 Saib – AS Leibur
2012 Rukkileivakattega ahjukael - AS Rakvere Lihakombinaat
2013
Marineeritud angersäga - M.V.Wool AS
2014
Farmi Köögi Kreeka jogurtite sari - AS Maag Piimatööstus (praegune Farmi Piimatööstus AS)
2015
Valio Gefilus Cappuccino Keefir - Valio Eesti AS
2016
Mango smuutike - AS Balbiino

2017 Juust Old Saare - Saaremaa Piimatööstus AS

Valio ja Lastekaitse Liit käivitavad taas laste spordiharrastuste toetamiseks Liblikaefekti heategevusprogrammi ning kutsuvad kõiki märkama noori sporditalente, kes vajavad spordiharrastusega tegelemiseks toetust.

“Eelmisel aastal sai tänu Liblikaefekti toetusele trenni minna 43 last. Et meie seas oleks võimalikult vähe neid lapsi, kelle jaoks on spordiga tegelemine rahalistel põhjustel kättesaamatu, otsustasime projekti ette võtta ka sel aastal,” ütles Valio turundus- ja tootearendus-direktor Krista Kalbin.

Selleks, et Liblikaefekti algatus aitaks võimalikult paljudel lastel spordiga tegelda, annetab Valio ka sel aastal iga Alma 150-grammise liblikaga kampaaniamärgisega kohupiimakreemi müügitulust 1 sendi sporditoetuse fondi. “Nagu projekti nimigi ütleb, teeb iga maiasmokk oma ostuga tillukese heateo, millest sünnib kellelegi palju head. Kui eelmisel aastal kogunes heategevusfondi üle 9000 euro, siis loodame sel aastal kõigi kohupiimakreemi­sõprade abil fondi mahtu vähemalt kahekordistada,” sõnas Kalbin.

Eelmisel aastal kandideeris Liblikaefekti spordistipendiumile kokku ligi 300 spordihuvilist last ja kõige rohkem taotlusi laekus jalgpalli, tantsimise ja ujumise harrastajatelt. Kalbin peab oluliseks, et sportlikke eluviise juurutataks juba noores eas. “Lapseeas luuakse alusväärtused selleks, et inimene väärtustaks ka täiskasvanuna sporti ja enda tervise eest hoolitsemist,” lisas Kalbin.

Heategevuskampaania eesmärk on toetada ennekõike neid peresid, kellel puuduvad oma lastele sporditreeningute võimaldamiseks rahalised vahendid.


"Lastekaitse Liit peab oluliseks, et igal lapsel oleks võimalus soovi korral tegeleda spordiga. Sportimise kasu on hoopis laiem tervise tugevdamisest ja liikuja meeleolu tõstmisest," märkis Lastekaitse Liidu projektijuht Helen Karu.

"Trennis käimine aitab leida kaaslasi, kellega koos tegutsemine arendab lisaks kehale ja vaimule ka lapse eluks vajalikke sotsiaalseid oskusi. Valio poolt ellu kutsutud Liblikaefekti kampaania annab suurepärase võimaluse toetada lapsi, kellel veel ei ole olnud võimalust huvitegevuses osaleda või kes vajavad selleks lisatoetust. Samas just see väike tugi võib sillutada tee suurtele tulevikutähtedele," lisas Karu.

Liblikaefekti sporditoetusele kandideerimise kriteeriumid ja taotluse blanketi leiab Lastekaitse Liidu kodulehelt. Taotlusperiood lõpeb 15. oktoobril ning väljavalitud toetustesaajad saavad hakata trennis käima 2018. aasta alguses.

Lastekaitse Liit edendab eeskosteorganisatsioonina lapse õigusi ühiskonnas alates 1988. aastast, omades toetust avaliku-, äri- ning mittetulundussektori institutsioonide ja elanikkonna seas. Lastekaitse Liit aitab kaasa lapse õiguste tagamisele ja lapsesõbraliku ühiskonna kujundamisele.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Kavandatud maksumuudatused toovad kaasa negatiivsed tagajärjed Eesti suurimatele ettevõtlussektoritele, leidsid audiitorfirmad KPMG ja Ernst&Young maksupaketi majanduslikke mõjusid analüüsides.

 

„Maksutõusude mõjul kannatavad enim tootmis-, kaubandus-, logistika-, IT- ja turismiettevõtted. Positiivne mõju avaldub ainult riigisektorile. Pikemas perspektiivis, arvestades lisandväärtuse vähenemist ja ettevõtete investeeringute strateegia muutusi, võib maksupaketi efekt olla negatiivne ka riigitulude vaates,“ ütles KPMG Baltics maksuvaldkonna juht Joel Zernask.

 

KPMG maksueksperdid leidsid, et maksumuudatusi jõustades ei toeta riik oma ettevõtjate konkurentsivõimet ning laseb rahal, sh maksutulul, Eesti riigist välja voolata. Maksumuudatused mõjuvad negatiivselt ka ekspordile. Pikas plaanis viib maksupaketi mõju laenamise vajaduseni ja riigieelarve defitsiidini.

 

Ernst&Youngi analüütikud hindasid maksupaketi mõju neljale suuremale toiduainetetööstuse sektorile: liha-, piima-, pagaritoodete- ja joogisektor. Maksupaketi mõjul prognoosivad Ernst&Youngi analüütikud toidusektoris investeeringute vähenemist, konkurentsivõime langust, 690 töökoha kadu ning majanduse lisandväärtuse 16 miljoni euro suurust vähenemist.

 

„Kõige enam mõjutavad maksumuudatused karastusjookide sektorit, kus 85% maksutulude kogumõjust tuleneb suhkrumaksust. Sektori müügitulu võib lageda kuni 32%,“ ütles  Ernst&Youngi juhtivkonsultant Maire Gustavson. „Lisaks suhkrumaksule mõjutavad tarbija lõpphinda otseselt pakendiaktsiis, energiaga seotud maksud, transpordiga seotud maksutõusud. Seega kallinevad maksupaketi mõjul toiduainete hinnad ja see lööb kõige valusamalt väiksema sissetulekuga inimesi.“

 

Maksumuudatuste paketi majanduslike mõjude analüüsid valmisid ettevõtlusliitude tellimusel.

 

Uuringud leiate siit http://toiduliit.ee/seiskohad-ja-uuringud/maksumuudatuste-moju-eesti-majanduskeskkonnale


Valitsuse tegevusprogrammide (2016-2017 või 2016-2019) elluviimisest tulenevalt on täna õhus mitmed maksumuudatused. Täpsemalt on juba vastu võetud tulumaksuvaba miinimumi tõstmist ja alkoholi aktsiisitõusu puudutavad muudatused. Varasemast on vastu võetud kütuseaktsiisi puudutavad muudatused. Eelnõu tasandil on magustatud jookide maksu kehtestamine, dividendide tulumaksu määra alandamine ning panditulumaksu kehtestamine laenudele. Kütuseaktsiisi uued määrad jõustusid 1. veebruarist 2017, alkoholi aktsiisimäärade tõusuga seotud varasemad muudatused jõustuvad 1. juulil 2017, ning ülejäänud nimetatud muudatused on planeeritud jõustuma 1. jaanuarist 2018.

Lisaks eelnevale on riigi eelarvestrateegias 2017-2020 kavandatud tulude kogumiseks arutlusel eelnõu veoauto teekasutustasu kehtestamiseks, mis on planeeritud samuti jõustuma 20. detsembril 2017.

Järgneva ülevaate eesmärk on tuua välja eelpool nimetatud maksumuudatuste mõju Eesti majanduskeskkonnale. Täpsemalt antakse ülevaates toodu põhjal maksumuudatuste mõjude hinnang ekspordi, kaubanduse, transpordi, IT, turismi/teeninduse ja avaliku sektori valdkondadele.

 

Läbiviidud uuringud:

"Maksumuudatuste mõju Eesti majanduskeskkonnale" on kättesaadav siit - teostaja KMPG Baltics OÜ

"Plaanitavate maksumuudatuste mõju toiduainetööstusele" on kättesaadav siit - teostaja Ernst & Young Baltic AS