Valio Eesti 2016. aasta käive tegi mullusega võrreldes 8,8% suuruse hüppe, jõudes aasta lõpuks 93,3 miljoni tasemele.

 

Valio tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on kasvu taga toodete hea käekäik Baltikumi turul ning Forte juustu suur menu eksporditurgudel. „Lisaks tõime mullu turule Alma Kreeka jogurti, mis võeti nii meil kui mujal väga positiivselt vastu. Head hoogu näitas ka PROfeel sarjauuenduste müük ning teised uudistooted on samuti leidnud palju positiivset vastukaja,“ rääkis Solovjov.

 

Ühtekokku varus Valio 2016. aastal Eesti farmidest üle 180 tuhande tonni toorpiima, mille eest tasuti keskmiselt 245,26 eurot tonni kohta.

 

Solovjovi sõnul teenis ettevõte eelmisel aastal 2015. aastaga võrreldes viiendiku võrra tagasihoidlikuma kasumi. „Kuna toorme hinnad tõusid kiiremas tempos kui hinnad poelettidel, kujunes kasumlikkus mõnevõrra mullusest väiksemaks. Samas peame ka 3,65 miljoni suurust kasumit piisavalt tubliks tulemuseks, et rahule jääda,“ kinnitas Solovjov.

 

Tema sõnul investeerib Valio igal aastal ligikaudu 4 protsenti käibest uutesse arengutesse ja masinapargi uuendamisse.

 

„Ka sel aastal panustasime oma tehastesse ühtekokku neli miljonit eurot, millest suurima osa moodustas Võru Juustutööstusesse hangitud Viola sulajuustu katel ning pakkeliin,“ sõnas Valio tegevdirektor.

 

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 460 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

 

Eesti suurim hoidiste tootja Põltsamaa Felix paneb tänavu purki 2100 tonni kurki ning on palganud hooajaliseks tootmiseks 220 lisatöötajat.
 
Üle poole ehk 1300 tonni kurkidest tuleb Eesti põldudelt: Põltsamaa Felixi üheksalt pikaajalistelt partnerilt Viljandi-, Pärnu-, Rapla- ja Virumaalt.
 
“Kuna Eesti turul on nõudlus hüppeliselt kasvanud, siis tellisime tänavu Eesti kurgikasvatajatelt 20 protsendi võrra suurema kurgisaagi,” rääkis Põltsamaa Felixi turundusdirektor Marek Viilol. “Jagame koostööpartneritest talunikele igal kevadel spetsiaalse sordi kurgiseemned, mis tagavad meile tootmise jaoks piisava koguse eestimaiseid kurke.”
 
2100 tonnist purgikurgist valmistatakse 60 protsenti Eesti turule, ülejäänu läheb tänavu ekspordiks Soome, Rootsi, Lätti, Leetu ja Venemaale. Aastaga on eksport enim kasvanud Rootsi suunal, kuhu läheb tänavu 40 protsenti mullusest enam kurgihoidiseid.  
 
Lisaks klassikalisele sortimendile tuleb tänavu turule ka mitu uut kurgitoodet. “Suurimat edu ennustame Põltsamaa Paprikakurgile,” rääkis Viilol. “Koos kurgiga purki pandud paprika annab marinaadile uudse maitse ja maheduse. Paprikamaitseline kurk sobib nii praadide kõrvale, võileiva peale kui ka otse purgist söömiseks.”
 
Kõikidel Põltsamaa kurgihoidistel on innovaatiline ja Eesti turul unikaalne kergesti avatav purgikaas, mis võeti kasutusele 2015. aastal ning mis on ligi kolmandiku võrra köögiviljahoidiste müüki Eesti turul kasvatanud.
 
Põltsamaa Felix on kõige laiema toiduainete valikuga juhtiv toiduainetetootja Eestis, tootes ja turustades ligi 350 toodet neljateistkümne erineva kaubamärgi all.

Pagaritoodete müügikäive langes Eestis võrreldes eelneva perioodiga 1,2%, näitab Nielseni värske turu-uuring (juuni 2016–mai 2017). Kui suurim langus oli traditsiooniliste pagaritoodete sektoris, siis kõrge lisandväärtustega pagaritoodete müük on kasvukursil.

Enim kahanes rukkileibade müügikäive (-12%) ja langust näitas ka peenleiva (-10%) ning traditsioonilise valge saia müük (-6%). Samal ajal oli aastakäik edukas kõrge lisandväärtusega pagaritoodetele, kus kasvas nii lisandväärtusega nisutoodete (+13%), valge saia (+8%) kui ka tumedate leibade müük (+4%).

„Tarbimistrendide uusi voole saab põhjendada mitmeti. Teatud turuosade mahu vähenemise taga on kindlasti elanikkonna pidev vähenemine, samal ajal on ka tarbimisharjumused väga dünaamilised - väikeste leibkondade ja üksi elavate inimeste hulk suureneb, tugev suunanäitaja on tervislik toitumine ja lisandväärtusega tooted. See on megatrend nii meie äris kui ka teistes toidutööstustes ning kajastub selgelt ka ostuvalikutes,“ lausus Fazer Eesti müügidirektor Rain Palmiste.

Eestimaalased on kogu Baltikumis tervisetoodete lembuses kindlalt juhtpositsioonil, kuivõrd lisandväärtustega pagaritooted moodustavad kogu pagarituru müügikäibest koguni 54%.

„Meie tarbija on nõudlik ja soovib näha ka kõige traditsioonilisemates tootekategooriates midagi enamat – põnevad lisandid, kõrgem tervislikkus, uudne valmistamismeetod. Nii ongi tervislikkus ja innovatsioon meie tootearenduse kesksed märksõnad ning kõrgema lisandväärtusega toodete valiku laiendamine üks põhieesmärk,“ sõnas Palmiste.

„See on omamoodi missioon ja meil on hea meel oma esimeste töövõitude üle – tõime hiljuti turule Fazeri Juurika sarja, mille müügitulemused ületasid tublisti meie ootusi. Sarja müük moodustas selle aasta jaanuarist maini 37% pagaritoodete uustulnukate müügist, mis on väga tugev tulemus. Müügiveduri rollis on jätkuvalt ka Fazeri Keefirisai ning Fazer Finest Maakodu saiad, mis on pälvinud tarbijatelt väga sooja vastuvõtu,“ lisas Fazer Eesti müügidirektor.

Põltsamaa veinitehases valmis kuus aastat laagerdunud küpse ja täidlase maitsebuketiga aastakäiguvein Põltsamaa Tõmmu 2011. Tegu on vintage veiniga, mis on valminud hoolikalt valitud mustadest sõstardest. 
 
Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni presidendi Kristjan Markii sõnul on Tõmmu 2011 aroom ilus ja ta näeb selles ka pikema säilitamise potentsiaali. “Maitses on tunda rosinaid ja kuivanud mustsõstraid, samuti sarapuupähkli tumedat kesta,” rääkis Markii degusteerimisel. Tippsommeljee sõnul sobib Tõmmu 2011 kõige paremini šokolaadidessertide ja leivasupi kõrvale, aga seda dessertveini võib nautida ka iseseisvalt. 
 
Põltsamaa Felixi turundusdirektori Marek Viiloli sõnul ei valmi Põltsamaal aastakäiguveine kaugeltki igal aastal. “Aastakäiguvein eeldab head aastat ja väga head saaki. Kuus aastat küpsenud Põltsamaa Tõmmu on täidlase aroomi ja tugeva karakteriga aastakäigu ehk vintage vein. Nagu ikka, on tegu piiratud kogusega ehk ühe vaadiga, mis on villitud 14 500 pudelisse. Iga pudel on nummerdatud ja omab seetõttu ainulaadset väärtust ka veinikollektsionääridele,” selgitas Viilol. 
 
Põltsamaa veinitootmise traditsioon sai alguse 1920. aastal, mis teeb ligi saja-aastasest Põltsamaa veinitehasest vanima kodumaise puuvilja- ja marjaveinide tootja Eestis. Põltsamaa veinisortimenti kuuluvad vahuvein, toidu juurde sobivad veinid, dessertveinid, aastakäiguveinid, glögid ja kuiv õunasiider. Põltsamaa veinid on kaitstud geograafilise tähisena ja kuuluvad enamiku Eesti parimate restoranide veinikaartide valikusse.
 

 

Jaanipäev ehk grillihooaja tippsündmus on ukse ees, mistõttu on paslik seada ritta praktilised põhitõed, mida tuleb liha grillides silmas pidada. Rakvere tootekategooriajuht Heli Sepp jagab soovitusi, et jaaniliha saaks hõrk, ahvatlevalt kuldpruun, parajalt maitsekas ega kõrbeks ära.

 

Šašlõkiliha valimine

Kuigi traditsiooniline sealiha šašlõkk või grill-liha võivad tunduda turvalise valikuna kana, lamba või kala ees, peab liha õnnestumiseks valima õige lihatüki, teadma õigeid lõikamisvõtteid ja marinaadiretsepte ning tundma ka oma grilli hingeelu.

 

Sobivaim lihatükk šašlõki valmistamiseks on kaunilt pekipitsine seakaelakarbonaad, kuid ka täiesti taistest seatagaosalihastest lõigatuna jääb šašlõkk maitsev ja mahlane. Väherasvasema liha eelistajad peaksid valima tooraineks seavälis- või sisefilee.

 

Lõikamine

Šašlõkilihaks peaks lihast ristikiudu lõikama kuubikud, mille küljemõõt on 3-4 cm. Seavälisfileest võiks lõigata ca 1 cm lõigud ja unustada ei tohiks ka vasardamist. Lükka šašlõkk vardasse nii, et lihatükid oleksid tihedalt üksteise vastas ja võimalikult võrdse suurusega – see tagab liha ühtlase küpsemise.

 

Maitsestamine

Marineerimine muudab happe mõjul vintske ja sidekoerikka liha pehmemaks. Klassikalise sealihašašlõki äädikamarinaadi koostises on toidu-, veini- või õunaäädikas, lisaks annavad maitset mugulsibularattad, küüslauk ning sool ja pipar. Suvise kerge lihamarinaadi põhikomponendiks ja lihale õige marjamaitse andmiseks sobib hapukas marjamahl või -püree, millele võib lisada erinevaid maitseaineid ja ürte.

 

Sealiha saab maitsestada nii kuiva maitseainete segu kui ka marinaadiga. Parimateks maitseandjateks suvisel grillihooajal on muidugi värsked ürdid otse koduaia peenralt. Kes ise liha marineerida või maitsestada ei soovi, võib valida juba valmis marineeritud liha.

 

Šašlõkile hõrgu suitsumaitse andmiseks võib sütele panna eelnevalt vees leotatud lepa-, kirsi- või õunapuulaastud. Mõnusa maitsesuitsu annavad ka erinevad maitsetaimed või sütele asetatud terve küüslauk.

 

Grill tippvormi

Ühtlaselt hõõguvad söed tuleb grillil jagada nii, et tekiks kaks tsooni. Kuumem ja jahedam osa võimaldavad grillida erineva küpsusastmega lihasid ja on vajadusel abiks ka järelküpsetamiseks. Kuna väiksemad ja õhemad lihatükid valmivad kiiresti, tuleks need asetada sütele lähemale, mis tagab liha kiire pruunistumise ja aitab ka kuivamist vältida. Suuremaid ja sitkemaid lihatükke tuleb aga grillida grilli jahedamas osas. Nii on võimalik tagada ühtlane valmimine ja vältida pealt kõrbenud, kuid seest toorest liha. Üldiselt kehtib reegel, et mida rasvasem on liha, seda mõõdukamal kuumusel tuleb seda grillida. Tavaliselt kulub sealihast šašlõki küpsetamiseks 15-20 minutit ning liha valmimisest annab märku ühtlaselt pruun koorik.