Supp on Eesti köögis roog, millest kirjutades kipub kirjavahemärgiks küsimärk. Missugune roll on supil meie köögis? Muidugi igapäevane. Aga kui mõelda, millest ja kuidas me suppi keedame, siis pigem suvaline.

Alustame puljongist. Sellest ju oleneb supi puhul kõige rohkem. Kunagi keedeti see ise kokku, kuid viimasel ajal viitsitakse vähem vaeva näha. Arengu vastu ei saa ega peagi – igaüks kulutagu ikka kõige rohkem aega sellele, mis on tema ainulaadne oskus. Food Studio on võtnud korraliku puljongi keetmise vaeva enda kanda. 

Nende naturaalne puljong valmib vanal heal kombel pika kokkukeetmise tulemusena ning on aus säilitusainetest vaba vedelik. Vähendab vaeva kodus ja miks mitte ka restoranides.

Kui korralik puljong olemas, siis jääb rohkem aega mõelda sellele, et supp tuleks tervislik ja hea ka muude koostisainete poolest. Ja mis kõige tähtsam – oleks nauditav süüa. Aga sellele mõtlevad praegu paraku veel vähesed. Nii söömegi suvalist, lihtsalt kõhutäiteks tehtud suppi kodus ja kodunt väljas ka.

Food Studio otsustas niisugust suhtumist muuta. Näitas kõigepealt ise eeskuju, mida kõike puljongiga teha saab. Smuutist jäätiseni, igapäevasest kiirsupist fantaasiarikaste gurmeeroogadeni.

Ja nüüd kutsub ka teisi oma eeskujule järgnema. 12. novembril, üheskoos Baltimaade kõige paremate restoranide väljakuulutamisega saab Food Studio initsiatiivil ja toetusel teatavaks ka see söögikoht Eestis, mis pakub kõige paremat suppi.

Üritusele on seekord oodatud kõik, keda huvitavad uudised kodunt väljas söömise vallas. Järjest täieneva programmiga saab tutvuda siin.

Uks Food Studio puljongimaailma avaneb siin.

Allikas: Eesti Maitsed (http://flavoursofestonia.com/2018/10/05/supile/)

 

Mulle on õpetatud, et püüdlused saavutada edu teiste laimamise ja halvustamise kaudu on alatu ning vääritu. Ometigi püüavad seda teha osad põllumajandustootjad, kes ei suuda oma toodangut piisaval määral turustada ja on oma edutuse ette rakendanud ka Valgamaa Omavalitsuste Liidu.

 

Toiduliidu alla on koondunud toidutööstused, kes katavad 90% eesti tarbija toidulauast, annavad tööd pea 15 000 inimesele ja maksavad riigile MTA andmetel 97 %   sektori maksudest. Selleks, et omamaist toidutootmist ja toidutootjaid väärtustada, sai üheksa aastat tagasi loodud lipumärk – sinimustvalge ring, mille ümber kiri „toodetud Eestis“ ehk mille päritolumaaks on Eesti. Päritolumaa all peetakse silmas riiki, kus toit on toodetud (töötlemata toit - värske liha, kala, seened, marjad, köögiviljad jne) või valmistatud (muud toidud).

Eestimaise tooraine kasutamise tähistamiseks on olemas pääsukesemärk, mis oli kasutuses juba lipumärgi loomise ajal ja on toodetel siiani juhul, kui tooraine on kodumaine. Toiduliit ega ükski toidutööstus pole kunagi väitnud, et lipumärki kandvad tooted on valmistatud eestimaisest toorainest. Ometigi on Valgamaa põllumehed ja sealne omavalitsuste liit võtnud nõuks süüdistada nii toiduliitu kui toidutööstusi tarbijale valetamises. Loodan, et Valgamaa Omavalitsuste Liidu juht Agu Kabrits manitses oma poega samasuguse innuga, kui tolle osaühing Mulgi Õun püüdis teadmata päritolu õunu müüa kodumaiste „Kuldreneti“ ja „Reneti“ pähe ning sattus selle tulemusel kriminaaluurimise alla.

Väited, nagu eksitaks lipumärk tarbijat, ei vasta tõele ja seda on kinnitanud ka tarbijakaitseamet. Lisaks vastasid Eesti Uuringukeskuse läbiviidud uuringus 66,8% tarbijatest küsimusele „Millise hinnangu annate „lipumärgi“ tänase kasutamise praktikale“, et see on olnud täiesti korrektne (19,4%) või pigem korrektne (47,4%). Arvamust ei omanud 21,4%. Vaid 11,2% arvasid, et see on eksitav ning vaid kolm inimest ehk 0,6%, et täiesti eksitav. Seega enamik tarbijatest peab praegust praktikat korrektseks.

Süüdistuste eesmärk on sundida toidutööstusi ostma sellist kodumaist toorainet, mille puhul pole alati tagatud piisav saadavus, ühtlane kvaliteet ja tarbijale vastuvõetav hind.

Olen kursis, et teema algatanud veisekasvataja ei suuda just kõrge hinna tõttu oma toodangut turustada. Laimaistaktikat kasutades on ta võtnud näiteks Nõo lihatööstuse. Toiduliidu juhina pean ma vajalikuks täpsustada, et Nõo toodetel ei ole lipumärk, vaid sellele väga sarnast tähis. Teiseks - Nõo lihatööstus pole toiduliidu liige. Olen korduvalt tootja tähelepanu juhtinud, et lipumärgile sarnase tähise kasutamine imporditud lihal pole korrektne ja teinud rikkumise kohta avalduse ka veterinaar- ja toiduametile. Kuigi pakendil on kirjas, et liha on pärit väljastpoolt Eestit, on siiski kahetsusväärne, et lipumärgiga sarnast tähist kasutades on rikutud lipumärgi mainet ja seatud kahtluse alla kogu toidutööstuse usaldusväärsus.

Ideaalis kasutaks iga kodumaine toidutöötleja hea meelega vaid kohalikku toorainet. Piimatoodete puhul on see lihtne – toodame kaks korda enam, kui jõuame tarbida. Kuid näiteks lihavaldkonnas on sealiha isevarustatuse tase langenud valdavalt Aafrika seakatku laastava mõju tõttu 73%-ni. Linnuliha tootmismahud on küll stabiilsed, kuid omavarustatuse tase on vaid 50-60%, sest tarbimismahud kasvavad. Veiseliha toodetakse küll rohkem, kui selle järgi nõudlust on, kuid Eestimaise veiseliha hind on neli korda kallim kui linnulihal ning kaks korda kallim kui sealihal. Nii kallist liha ei suuda Eesti tarbija lihtsalt osta ja seetõttu tuleb töötlejatel leida teistelt turgudelt tarbijale taskukohasema hinnaga toorainet.

Nii toiduliit kui toidutööstused panustavad igapäevaselt tootearendusse ja oma toodete turundamisesse ja julgen väita, et edukalt – on vähe riike, mille poelettidelt võib leida nii mitmekesise toiduainete valiku, mis on toodetud kohalike tööstuste poolt. Kui seda tööd ei suudeta teha ja küsitakse ka tarbija jaoks liigkallist hinda, siis püüd laimuga oma toodangut müüa on vääritu ja usun, et seda ei hinda ka tarbijad.

 

Loodan, et minu ommentaar leiab kajastamist ja toob teemasse veidigi selgust juurde.

 

Lugupidamisega

Sirje Potisepp

Toiduliidu juhtkogu valis juba neljandat aastat järjest välja viis silmapaistvat töötajat, kes on pühendunult panustanud enamuse oma tööelust toidusektori arendamisse ning jätkavad kandideerimist tänavuse Eesti toidutööstuste „Südamega tegija“ tiitlile.

„Südamega tegija“ nominentideks valiti Saku Õlletehase keedu- ja protsessiosakonna vanemmeister Reet Silde, Salvesti ostuspetsialist Ilona Leosk, Rakvere lihatööstuse tooraine jagaja Rita Jõgisoo, Farmi Piimatööstuse Annikvere juustutsehhi juhataja-tehnoloog Mare Raja ning A. Le Coqi tootmise arendusjuht Rein Sööt. Neist üks pälvib 16. oktoobril Eesti toidutööstuse „Südamega tegija“ tiitli.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on iga suure tootja taga tegelikult meie oma inimesed, kelle käe all valmib toit samasuguse pühendumusega kui koduköögis. „Kõigi „Südamega tegija“ nominentide näol on tegemist nii väärtuslike töötajate , hinnatud kolleegide kui suurepäraste inimestega, kelle üle võib ettevõte uhkust tunda. Meie eesmärk on tunnustada ja tänada neid inimesi, tänu kellele on Eesti toidutööstus nii kõrgele tasemele jõudnud ning kelle töö tulemusena saame rõõmustada kodumaise toidu üle oma söögilaual,“ sõnas Potisepp.

Südamega tegija tiitli nominentidena jätkavad Saku Õlletehase keedu- ja protsessiosakonna vanemmeister Reet Silde, kes alustas oma tööteekonda Sakus juba 1979. aastal. Ta on oma valdkonna patrioot, kelle jaoks on oluline, et õllekeedu protsess toimiks täiuslikult. Reet on keedumaja vanemmeistri ja juhataja kohal juhtinud keedumaja tööd kindlakäeliselt ning seisnud hea selle eest, et tema osakonnas töötavatel inimestel oleks asjakohane väljaõpe, et nende töökeskkond oleks ohutu, tootmisgraafik täpne ning et keedumaja oma uhkete vaskkateldega oleks esinduslik tehaseekskursiooni alguspunkt kõigile Saku Õlletehase uutele töötajatele ja külalistele.

Alates 1988. aastast Salvestis töötava Ilona Leoski rolliks on ettevõtte ostujuhina töötades olnud Salvesti tänaste ostustruktuuride ülesehitamine ning ettevõttele lojaalsete tarnijate võrgustiku kujundamine. Ilona on ostuvaldkonna tõeline asjatundja - tal on suur teadmiste ja oskuste pagas ning ta säilitab igas olukorras ratsionaalse mõtlemise. Seeläbi on ta saavutanud tunnustuse ja austuse kõikide oma kolleegide ja tarnijate silmis. Lisaks on Ilona rahuloleva ja lojaalse kolleegina käinud kaasas ettevõtte kõigi arengutega ning ta on olnud suurepärane muutustega kohaneja.

HKScan Estonia Rakvere Lihakombinaadi tooraine jagaja Rita Jõgisoo töötab ettevõttes juba 30 aastat, alates aastast 1988. Pikkade aastate jooksul pole tema ind oma tööd südamega teha veel raugenud. Rita on julge, tähelepanelik ja initsiatiivi haarav kolleeg, kellel on võime märgata asju, milles uued töötajad pole veel nii vilunud. Ta on kaastöötajate suhtes väga tähelepanelik, pakkudes  alati oma abi, et suunata uusi kolleege. Lisaks on Rita teadmised toorainest ja tööprotsessidest aidanud oluliselt parendada osakonna tööd, läbi mille on ka töökollektiiv ühtsemaks muutunud. 

Farmi Piimatööstuse Annikvere juustutsehhi juhataja-tehnoloog Mare Raja on juustutsehhi juhtinud juba alates 1985. aastast. Sellesse aega mahuvad tööülesannetelt nii juustutsehhi igapäevase juhtimisega seotud teemad kui ka tootearendus. Mare käe all on valminud nimelt väga populaarsed ja eestlaste poolt armastatud Farmi juustusnäkid. Mare on kogu hinge pannud Annikvere juustutsehhi juhtimisse – kuna ta elab kohe juustutsehhi kõrval, on ta praktiliselt 24 tundi juustutsehhi igapäevasele toimimisele toeks. Lisaks mõtleb ja arendab ta igapäevaselt uusi juustusorte ning hoolitseb parimal moel selle eest, et tema juhitud juustutsehhi tooted jõuaksid võimalikult paljude eestlaste toidulauale.

Alates 1986. aastast A. Le Coqis töötav Rein Sööt on tegelenud õlletehase arendamisega praktiliselt kogu oma elu – seda nii insenerina kui tootmise juhina. Tema igapäevatööks on tootmismahtude analüüs, uute tootmise tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtu planeerimine ning arengukavade ja eelarvete koostamine. Ühtlasi on juba aastaid tema hoole all lisaks A. Le Coqile ka teised Olvi grupi tehased. Reinu jaoks pole kunagi ühtegi lahendamatut probleemi ning tema arengumootoriks on talle loomuomane uudishimu. Reinu kabineti uks on alati avatud ja tema poole võib pöörduda iga töötaja mistahes murega – keegi ei lahku tema juurest vastuseid või väärt nõuandeid saamata.

Selleaastaste „Südamega tegija“ nominentiga saab alates tänasest, 25. septembrist tutvuda lähemalt Toiduliidu Facebooki lehel ning 1-7. oktoobrini saab sealsamas oma lemmikule ka hääle anda. Seejärel asub nominente hindama taas Toiduliidu juhtkogu, kes valib välja toidutööstuse „Südamega tegija“ tiitli võitja. Võitja puhul hinnatakse lisaks töötaja staaži pikkusele ka seda, kuidas kandidaat on panustanud ettevõtte arengusse, töökeskkonda ja -kollektiivi, kuidas ta on nii enda oskusi arendanud kui ka nooremaid kolleege välja õpetanud.

Tänavu valitakse toiduainetööstuse „Südamega tegijat“ juba neljandat aastat – möödunud aastal omistati antud tiitel Kalevi kompvekivalmistaja Elvi Õismaale.

 

 

Toitainerikaste piimatoodete ja teadlikult valitud komponentidega valmistatud smuutid rikastavad toidulauda kasulike ainete ja turgutavate vitamiinidega, mis on eriti olulised noorte kasvava organismi jaoks.

 „Piimatooted sisaldavad areneva organismi normaalseks talitluseks vajalikke valku, kaltsiumi ja häid rasvu. Smuutides piimatooteid kasutades saab lisada piima nende noorte igapäevamenüüsse, kes on piimatoodete suhtes pigem tõrksad, kuid kes ei tohiks kindlasti piimatoodetes sisalduvatest väärtustest ilma jääda,“ selgitab Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Smuutidesse soovitab Potisepp lisada maitsestamata piimatooteid, mis annavad joogile ka mõnusalt kreemja ja siidise tekstuuri.

Noortele suunatud kokandusringide korraldaja, smuutimeister Marek Sild on kokku pannud kolm tervislikku ja hõrkude maitsekooslustega smuutiretsepti, milles on aukohal just kodumaised piimatooted. Smuutid valmivad kiirelt ja lihtsalt – blenderda või nuimikserda kõik koostisosad ja naudi!


Ahvatlev Alma

Mustika-piparmündi-naadi smuuti kamaga

  • 200ml Alma maitsestamata jogurtit
  • pool banaani
  • 5spl värskeid või külmutatuid mustikaid
  • 2 piparmündilehte
  • 1spl kama
  • Soovi korral pool tl mett

 

Tervistav Tere

Banaani-pirni-kurgi smuuti

  • 250ml Tere Helluse keefirit
  • pool banaani
  • pikemast kurgist veerand
  • 1 keskmine pirn
  •  pool tl chia seemneid


 

'Farmi Fantastika

Meloni-ananassi-linaseemne smuuti

  • 200g Farmi AB joogiskyri
  • 100g puhastatud melonit
  • 100g puhastatud ananassi
  • pool tl linaseemneid
  • veerand avokaadot
 

2018. aastal tähistab oma juubelit legendaarne Eesti juustutehas Võru Juust. Pool sajandit tagasi toonase Nõukogude Liidu kõige eesrindlikuma juustutehasena avatud tööstuses valmib muuhulgas juba üle 30 aasta ka Eesti üks armastatuim juust Atleet.

Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on Võru Juust alati suutnud olla omast ajast mõned sammud ees ning see on aidanud üle elada ka kõige keerulisemad ajad.

„Juba tehase kavandamist vedanud inimesed julgustasid kõiki mõtlema suurelt ja ettenägelikult, mistõttu suhtuti plaani entusiastlikult ka Moskvas. Tehas liigitati eriti tähtsate objektide nimekirja, mis tähendas, et hankijad olid kohustatud Võru juustutehase ehituseks vajalikke seadmeid ja materjale eelisjärjekorras tarnima,“ rääkis Solovjov.

Valio Eesti juhi sõnul aitas nii taasiseseisvumisjärgse tehaseseisaku, 1998. aasta Vene kriisi kui ka mõned aastad tagasi Venemaa ekspordipiirangu üle elada just asjaolu, et tehas oli sedavõrd moodne ja hea võimekusega. „Alati on suudetud leida tootmises uus suund, mis avab uksed uutele investeeringutele, toob tehase raskustest välja ja aitab uuele kasvule,“ ütles ta.

Valio Eesti jagab juubeli puhul juustusõpradega põnevaid seiku tehase ajaloost ja fakte tänapäevast:

  • Kuni 1984. aastani valmistati juuste 15-kilogrammiste keradena, mis tuli paigutada 30-kilogrammistesse vormidesse ning tõsta need käsitsi kõrgele pressidesse. Juustutootmise tipphooajal käisid tehasetöötajaid selles füüsiliselt raskes töös abistamas sõjaväelased.
  • Paljud nõukogude ajal sündinud inimesed mäletavad, et vanasti olid juustu sees plastmassist numbrid, mis tähistasid juustupartiid. Kui 1984. aastal sai tehas esimese mehhaniseeritud ja automatiseeritud juustuliini, hakati partiinumbreid juustuplokkidele kandma templi abil. Tänu uutele liinidele jõudis turule ka armastatud Atleet juust.
  • Nõukogude Liidu kokku kukkumise eel kahandas inflatsioon rubla väärtuse olematuks, mistõttu müüdi sageli kaupa bartertehingu korras: Venemaalt saadi juustu vastu nii botikuid, triikraudu, tolmuimejaid, televiisoreid, pesumasinaid, kui ka Togliatti tehase autosid.
  • 1992. aastal sattus Võru juustutehas suurtesse majandusraskustesse ning lõpetas ligi pooleks aastaks oma tegevuse. Et katta suuri võlgu piimatootjate ja teiste partnerite ees, pakuti raha asemel tasuks juustu, mida ladudes suurtes virnades seisis. Paljud partnerid kasutasid seda võimalust meelsasti. Vaatamata kõigele likvideeris Valio lõpuks kõik võlad – viimane erastamiseelne arve tasuti partneritele 1996. aastal.
  • Valio Forte Juust oli 2008. aasta Pekingi Olümpiamängude ametlik juust. Kuna Hiina enda piimatööstus on olematu, korraldasid hiinlased rahvusvahelise konkursi olümpiajuustu leidmiseks. Soome Valio saatis konkursile teiste juustude seas ka meie Forte juustu, mis osutuski sadade teiste juustude ees võitjaks.
  • 2011. aastal võeti Võrus toodetav Lacey Swiss juust müügile USA populaarseimas kaubandusketis Walmart, mis tähendas ka seda, et Võru Juust läbis tavapärasest tootmis- ja hügieenikontrolli kõrval mõnevõrra põnevamate küsimustega Walmarti auditi. Nimelt pidi Võru meeskond andma aru selle kohta, kuidas maandatakse tehases terrorismiohtu.
  • Kui Nõukogude perioodil oli Võru juustu peamine eksporditurg Venemaa ja teised liiduvabariigid ning Vabariigi alguses ka mõningad teised Lääne-Euroopa riigid, siis 2000. aasta algul toimunud tehase renoveerimise järel omandatud eurosertifikaat avas uksed Euroopa Liidu suurriikidesse. Täna müüakse Võru juustu 26 riigis kolmel kontinendil. Ootamatuid kohtumisi eestimaise Võru juustuga võib aset leida nii USA, Kanada, Malta, Itaalia, Prantsusmaa, Kreeka, Türgi, Iisraeli, Usbekistani ja isegi Lõuna-Aafrika Vabariigi kauplustes.

 

  • Valio Eesti on Eesti suurim toorpiima kokkuostja, kelle päevasest 600-tonnisest piimavarust ligi pool kulub juustu valmistamisele Võru tehases. Võru Juustu tooteportfelli kuulub täna muljetavaldavad 272 toodet, millest suurima käibega on Valio ekspordi lipulaev Forte juust ja eestimaalaste suur lemmik Atleet juust.

 

  • Võru juustutehase töötajad on läbi aegade silma paistnud oma püsivuse ja pühendumisega. Tänase tehase 179 töötajast on tervelt viiendik töötanud ettevõttes rohkem kui 30 aastat. Võru Juustu kõige staažikam meeskonnaliige on tehases töötanud juba üle 45 aasta.

Võru Juustu emafirma Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.