Maaeluministeeriumis koostatud pagaritööstuste 2017. a. üheksa kuu ülevaatest selgub, et valdkond on jõudnud arengufaasi, kus lisandväärtuse tõstmiseks tuleb panustada tehnoloogiate arendamisse.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on sektor jõudnud arengufaasi, kus kasumlikkuse parandamiseks tuleb mõelda, kuidas oma tootmist enam automatiseerida ja tehnoloogiaid uuendada. „Teine võimalus on leida oma toodetele hea turundusnišš, mis võimaldaks tooteid oluliselt kõrgema hinnaga müüa,“ lisas minister.

Ministri sõnul on kokkuvõttes positiivne, et tänavu esimese kolme kvartaliga on lisaks ekspordile elavnenud ka riigisisene pagaritoodete tarbimine ning suurenenud müügitulu. „Meie rahvas on  läbi aegade pidanud leiba oma toidulaua üheks olulisemaks osaks ning on rõõmustav, et tähistades Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva, hoiame jätkuvalt kodumaiseid pagaritooteid tähtsal kohal,“ ütles minister Tamm.

2017. aasta üheksa kuuga müüsid tööstused toodangut 142,1 miljoni euro eest ehk 1,6% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Eksporditavast toodangust pool, täpsemalt 50,4%, viidi Soome. Olulised ekspordi sihtriigid olid ka Rootsi ja Läti.

Minister viitas ettevõtete kasvavale investeerimisaktiivsusele, mis näitab, et sektor mõistab vajadust muutuste järele ning avab kodumaisele tootmisele uusi perspektiive. „Oluliste kaubanduspartnerite majandusolukord on paranenud ja välisnõudlus taastunud, mis annab kindlustunnet investeeringute tegemiseks,“ selgitas Tamm.

Pagaritööstuse ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2017. aasta üheksa kuuga 7,8 miljonit eurot ehk kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Kulude, eriti tööjõukulude kiire kasvu tulemusel jäi pagaritööstuste kogukasum aastases võrdluses väiksemaks. Pagaritööstuse 2017. aasta 9 kuu kogukasum oli 4,9 miljonit eurot ehk 23,1% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Ministri hinnangul on tervitatav, et ettevõtted väärtustavad lisaks ettevõtte tootmispotentsiaali investeerimisele ka aasta-aastalt rohkem oma töötajate panust. „Paremini motiveeritud töötaja on ettevõtjale investeering tulevikku, kuid tuleb meeles pidada, et kui tootmine muutub automatiseerimise kaudu tööviljakamaks, on ettevõte võimeline ka paremat palka maksma,“ märkis minister.

Pagaritööstustes loodi 11 500 eurot lisandväärtust töötaja kohta, mida oli 1,5% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Hõive suurenemine väikeettevõtetes, mis on vähem automatiseeritud ning seetõttu madalama tootlikkusega, avaldas mõju kogu sektorile.

Lingiviide ülevaatele: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/ulevaade-pagaritoostus-2017-03.pdf

Sügisel aset leidnud Toidumessil avanes võimalus palju erinevaid uudseid ja klassikalisi tooted mekkida ning üheks Buduaari maitselemmikuks sai Kikas lihatoodete letike, mis üllatusena pakkus väga laialdast maitsevalikut. Sel korral me kõiki tooteid degusteerida ei jõudnud, aga sellest sündiski tore kokkulepe, et Buduaari toimetusse on oodata Kikas maitsepakki. Nii me nüüd siis maitsesime ära terve rea pooltooted kui ka ahjuvalmis lihasid. 

Keerasime ahju 180 kraadini ja tõstsime esmalt ahju maitsestatud ahjuvalmid lihahõrgutised "Blond" kalkuniliha, "Light" broileriliha ja Texase marinaadis sealiha. Vahetult enne lihade valmimist ühinesid nendega ka Kikase valmisküpsetatud lihatooted, mis valmivad kõigest mõne minutiga. 50 minuti järel kutsus vastupandamatult meeldiv toidulõhn meid laua taha kogunema. 

Lihad küpsesid ja valmisid täpselt õpetusel antud aja kohaselt ning väga meeldivaks osutus see, et lihade küspemisel oli tekkinud juurde ka võrratu kaste. Just kastme olemasolu oli põhjuseks, et tulemuseks olid mahlased ja maitserikkad palad. Erinevate valmisküpsetatud toodete osas said nad meie naiste hinnaguks, et neil on puhas maitse ja lõhn. Teadlikumad lugesid ka koostiste poolt ja nii kilokalorid kui lisaainete vähesus tegid rõõmu. Seda süües tunned end hästi! Tõeline toidukogemus!

Eraldi tooksime esile, et Delikatess Kiievi kotlet sai kõikide meie poolt supermaitsvaks hinnatud. Kanafileepulgad said 5+ olukordades, kus sooviks oma rohelise salati juurde kerget lihapala. 

Kõige rohkem meeldimisi ahjuvalmis lihade osas sai küll "Blond" kalkuniliha, aga kuna nii kana- kui sealiha said omale kindlad austajad, siis me ei hakanudki mingit edetabelit looma. Toredad nimetused ja kenad pakendid, kõik oli ülimaitsev! 

Vaata Kikase tootevalikut SIIT 

 

Linnuliha- ja kulinaariatooteid valmistav ettevõte Kikas OÜ avas eile Loo alevikus uue tootmishoone. Investeeringu mahuks kujunes kaks miljonit eurot. 

Kikase juhatuse esimees Eero Lass sõnas, et ettevõtte uus tootmishoone on olnud ligemale kümneaastane plaan, mis sai viimaks teoks. „Kümne kuuga on valminud meie praeguseid ja tulevasi võimalusi arvestav tootmishoone, kus on ka senisest kaasaegsemad töö-  ja olmetingimused, mille üle oleme kahtlemata eriti rõõmsad,“ sõnas Lass.  

Juhatuse liige Rein Hünerson lisas, et selleks, et Eesti kapitalil põhinev ettevõte on jõudnud oma arengus praegusesse punkti, on pingutatud igapäevaselt. „Oleme tänulikud meie koostööpartneritele, töötajatele ja kõigile klientidele, kes hindavad Kikase tooteid, nende kvaliteeti ja maitset,“ rõhutas Hünerson, kes lisas, et 1 100 000 kilogrammile müüdud Juustpoisile tuleb uuest tootmishoonest veelgi lisa. 

Uus tootmishoone asub Harjumaal, Loo alevikus ning investeeringu maksumuseks kujunes kaks miljonit eurot. Investeeringut toetas PRIA . Hoone on projekteeritud Kikase vajadustest lähtuvalt ning võimaldab suurendada ettevõtte tootmist. Hoone avamisest võtsid osa majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, kes avaldasid Eesti toidu tegijatele tunnustust.  

Kikas OÜs töötab 30 inimest. Ettevõte alustas tegevust 1996. aastal Järlepa Kaubanduse OÜ nime all, kaubamärk Kikas registreeriti 2000. aastal. Ettevõtte tooteid müüakse nii Eestis kui ka välismaal,  aastast 2012 on Kikasel ISO 22000 toiduohutuse sertifikaat.

27. novembrist kuni 5. detsembrini viibisid Eestis Hiina Rahvavabariigi toidu kvaliteedi järelevalve, inspektsiooni ja karantiini peaadministratsiooni AQSIQ ametnikud, kes tutvusid Eesti linnulihasektori järelevalve ja ettevõtete töökorraldusega. Visiidi põhjuseks oli linnulihatootja Tallegg soov hakata Hiina turule eksportima külmutatud linnuliha.

 

AQSIQ audiitorid tunnustasid ametnike pädevust ning jäid Eesti järelevalvesüsteemiga esialgsetel andmetel väga rahule ning häid sõnu öeldi ka külastatud laborite kohta. Hiina ametnikud väljendasid veendumust, et Eesti suudab tagada tervisele ohutu linnuliha ekspordi Hiinasse. Lõplikku raportit ja otsust linnuliha Hiinasse eksportimise osas on oodata uuel aastal.

 

„Hiina ekspordituru avanemine oleks väga positiivne uudis. Hiina on meie jaoks äriliselt hea turg. Kui Eestis tarbitakse rohkem kanafileed, siis hiinlased eelistavad selliseid kanatükke, mille nõudlus Eestis on väike või olematu nagu siseelundid, kanavarbad jne. Eksport Hiinasse aitaks meil linnuliha paremini väärindada ja seeläbi luua head eeldused kodumaise tootmise kasvuks,“ ütles Talleggi tooteid valmistava AS HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.

 

„Uute välisturgude avamine meie toidutootjatele on Veterinaar- ja Toiduameti töös muutunud järjest olulisemaks. Tegeleme selle tööga jätkuvalt mitmel rindel, et aina enamad Eesti toidutootjad saaksid oma toodangut välisturgudele müüa,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

 

Järgmise aasta esimeses pooles on plaanis taaskord Hiina audiitoreid võõrustada, et saaks võimalikuks punase kala ja sellest valmistatud toodete eksportimine Hiinasse. Praegu on Eesti toidutootjatele avatud 58 välisturgu. Sertifikaadid, mille alusel saab oma toodangut eksportida, on leitavad siit.

Kuigi naturaalsed maitsestamata piimatooted on Eesti tarbijate seas palavalt armastatud, tunneb Toiduliidu juht Sirje Potisepp muret nende pärast, kes lisavad maitsestamata toodetele kodus suhkrut või suhkrurikkaid moose.

„Kodumoosides on suhkrut keskmiselt 40% - see tähendab, et lisades jogurtisse marjamaitse saamiseks moosi saab üldjuhul suhkrurikkama toote kui tööstustes toodetud marja- ja viljajogurtid,“ sõnas ta.

Potisepa sõnul on eestimaalased tõepoolest hakanud maitsestamata piimatooteid rohkem ostma. „Kui näiteks kogu Eesti jogurtituru maht on mullusega võrreldes langenud 5%, siis maitsestamata jogurtite maht on hoopis 17% kasvanud. Kindlasti mängib siin rolli ka see, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on maitsestamata piimatoodete valik poelettidel kolmandiku võrra kasvanud,“ rääkis ta.

Tema sõnul tasub hea maitse ja tervislikuma toiduelamuse saamiseks eelistada maitsestamata piimatooteid järgmistel põhjustel:

1. Hoiad päevase suhkrukogus normis – loodetavasti. Sellest, et pea kõikides toiduainetes kasutatakse mingil määral suhkrut, on räägitud palju. Õigupoolest pole selles midagi traagilist, sest normaalse aktiivse eluviisiga inimene vajab suhkrust saadavat energiat ning suudab selle energia ka ära kasutada. Samas leidub üha rohkem inimesi, kelle jaoks on kontoritöö saatel sissesöödud suhkru äratarbimine pea võimatu. Sel juhul tasub teadlikult valida võimalusel vahepalaks roogasid, millesse pole lisatud valget suhkrut – nii on võimalik oma päevast suhkrudoosi piirata.

2. Suhkur vähendab kasulike probiootikumide tegevust. Jogurtid ja muud fermenteeritud piimatooted sisaldavad piimhappebaktereid ning paljud tootjad rikastavad jogurteid omakorda erinevate probiootikumidega. Probiootikumid vajavad oma elutegevuseks küll suhkrut, kuid selleks piisab täielikult piimas sisalduvast laktoosist. Suurem suhkrusisaldus tootes võib hoopis soodustada pärmide ja muude mikroorganismide tegevust organismis.

3. Saad kõik piimatoodete head omadused ilma organismi suhkruga kurnamata. Ilmselt oskab igaüks loetleda piima kasulikke omadusi, samamoodi nagu suhkru kahjulikke omadusi. Kas olete aga märganud, et see, millele piim on kasulik, sellele on suhkur sageli pigem kahjulik. Näiteks hambad – piim aitab eriti laste hammastel saada tugevaks, samas kui suhkur põhjustab (sageli küll ka ebapiisava hambahügieeni saatel) hambavaaba kahjustusi ja hambaauke.

4. Ka suhkruvabad piimatooted annavad energiat. Süsivesikud piimatoodetes tekitavad paljudes tarbijates segadust, sest arvatakse, et need tähistavad lisatud suhkru kogust. Tegelikult on kõikides piimatoodetes 100 grammis tootes 4-5 grammi piimasuhkrut ehk laktoosi, mida ei peaks kartma, sest sellel on organismile pigem kasulik mõju. Esiteks annab laktoos kehale vajalikku energiat - inimese organismi ainevahetus ongi suhkrukeskne ja suhkur on meie eluspüsimiseks hädavajalik. Piimasuhkur on hädavajalik inimese immuunsüsteemi arenguks ja keha mikrofloora reguleerimiseks ning see aitab kaasa kaltsiumi imendumisele.

5. Maitsestamata piimatooted on maitsvad! Eesti poelettidele on ilmunud viimastel aastatel väga põnevaid maitsestamata piimatooteid, mida on lihtne kasutada toidu valmistamisel või mida nautida tervisliku vahepalana. Olgu selleks siis erinevad pudelikeefirid, clean label jogurtid või põnevad erinevatest toidukultuuridest inspireeritud Ayranid, lassid, kreeka ja türgi jogurtid ja skyrid. Kui tunned, et soovid siiski maitsestamata piimatootele värvi ja marjasust anda, sega sellesse suhkruta külmutatud marju, kaerahelbeid, puuvilju või kasvõi mett, mille glükeemiline indeks on valgest suhkrust madalam.