Kuna tänased müügimahud ei võimalda realiseerida kogu toiduainetööstuse tootmisvõimsust, otsivad Eesti toidutootjad järgmisel aastal üha aktiivsemalt võimalusi müüa oma tooteid kaugemates riikides, kus eestlaste seas palavalt armastatud maitsed pole sugugi harjumuspärased.

„Seda, et Eesti juust on hinnatud traditsioonilisel juustumaal Itaalias, on tootjad kogenud juba mitme aasta jooksul. Hetkel on aga käimas tihe töö selle nimel, et meie õlu ja siider siseneksid jõulisemalt Aafrika riikidesse, Malaisiasse ja Pakistani. Samuti loodame neis riikides näha Eesti pudelivee, energiajookide ja külmutatud kala müügi edenemist,“ tõi Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp näiteid põnevatest ekspordiväljavaadetest.

Piimatoodete osas on palju räägitud Jaapani ja Hiina suunal toimuvatest arengutest, aga Eesti piimal, juustul ja koorel läheb hästi ka näiteks Kõrgõzstanis ning vadakut on hakatud eksportima ka Türkmenistani. „Mida kaugem ja eksootilisem on eksporditurg, seda rohkem peab toode suutma kohalike tootjate pakutavast eristuda ning mingit uut väärtust pakkuda. Heaks näiteks on siin Eesti nisust valmistatud püülijahu, mida eksporditakse Uruguaysse,“ rääkis Potisepp.

Toiduliidu juhataja sõnul on toiduainetööstuses uuel aastal olulisimateks märksõnadeks püüdlus suurema tervislikkuse poole ning nutikam turundus. „Turunduseelarved ei kasva alati käsikäes turundusplaani mahuga, mis tähendab, et paljud tootjad peavad oma toodetega tarbijateni jõudma senisest väiksema eelarvega. Samal ajal tekitab paljudes tööstustes valitsev tööjõupuudus ka surve palkade tõstmiseks ning tootlikkus palgakasvule alati järele ei jõua,“ lisas ta.

Tema sõnul jätkub uuel aastal koostöös asjaomaste ministeeriumite ja partneritega arutelu Rohelise raamatu ja sellest tulenevate kavandatavate müügi- ja reklaamipiirangute teemal.

„Toidutööstused on järjepidevalt arendanud oma tooteid suurema tervislikkuse suunas ning ka meie eesmärk on see, et meie tarbijad oleksid terved ja elaksid võimalikult pikka täisväärtuslikku elu. Samas peame paljusid tänaseid kavandatavaid muudatusi ebaproportsionaalselt piiravateks, mistõttu jätkame konstruktiivseid arutelusid poliitikakujundajatega,“ kinnitas Sirje Potisepp.