Eesti Toiduainetööstuse Liit korraldab 2. pakendikonverentsi „Jätkusuutlik pakendamine“
Toimumisaeg: 18. mai 2023 kell 11.00 – 17.00
Toimumiskoht: hübriidkonverents, Hotelli Hestia Europa konverentsikeskuses Tallinnas (Paadi 5) + veebiülekanne
Registreerumine pakendikonverentsile SIIT
Seoses Ringmajanduse strateegiale üleminekuga ning muude, eriti plasti ja pakendeid puudutavate regulatsioonidega, on pakenditega seonduv muutumas ka toidutootjatele üha olulisemaks.
Teist korda toimuval pakendikonverentsil jagame teadmisi regulatsioonidest, kuuleme pakendi trendidest, peatume pakendi disainil ning tarbijate eelistustel, samuti vahendame praktikutelt tagasisidet ja uusi näiteid ning võimalusi tulevikuks.
Konverents toimub osalejatele veebis ning piiratud arvul osalejatele konverentsipaigas kohapeal.
Osalemine on tasuta. Osa võtma on oodatud kõik, kes pakenditeema vastu huvi tunnevad.
Palun registreeru osalemiseks kohapeal saalis hiljemalt 11. maiks ja osalemiseks veebis hiljemalt 16. maiks.
Juhime tähelepanu, registreerunud saavad muuta osalemist saalist veebi/veebist saali kuni 11. maini, peale seda rakendub muudatustele tühistamistasu 100 eur + km.
Regstreerumine avatud SIIT LINGILT
Osalemine konverentsil on TASUTA.
Kui panete ennast kirja, aga selgub, et siiski ei osale, siis palun sellest koheselt teada anda!
Pressiteade
21.04.2023
Rahvusvaheline toidu- ja joogitootja Paulig teatas, et asutab ainulaadse kliimafondi, et kiirendada oma väärtusahelas heitkoguste vähendamist. Fondi 2,7 miljonit eurot kasutatakse 2023. aastal projektide jaoks, mille eesmärk on eelkõige vähendada oma peamise tootegrupi - nisu ja kohvi väärtusahelate - ning Pauligi logistika ja enda tegevuse heitkoguseid. 7 üheteistkümnest Pauligi tehasest on juba saanud süsinikneutraalse hoone sertifikaadi, selle fondi raames on aasta lõpuks plaan ka Eestis, Saue maitseainetehas sertifitseerida.
ACNielsen viimase uuringu järgi on 62% Eesti tarbijatest keskkonna pärast mures ning jätkusuutlikud väärtused, nagu jäätmevaba tootmine või jäätmete minimeerimine, on inimeste hoiakutes tugeva tõusutrendiga. Paulig on endale seadnud siinkohal ambitsioonika eesmärgi olla toidu- ja joogitootjate seas jätkusuutlikses teerajajaks. “Soovime vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks oma tegevuses 80% ja väärtusahelas 50% võrra. Ainulaadse fondi abil tugevdame oma kliimameetmete mõju ja paindlikkust, parandame innovatsioonivõimekust ning kiirendame oma ambitsioonikate kliimaeesmärkide saavutamist. Fond lubab meil jätkata meetmetega, mille väärtusahela kliimamõju on ettevõtte tasandil kõige suurem,“ selgitab Pauligi jätkusuutlikkuse ja avalike suhete direktor Lea Rankinen.
Projektid, millesse investeeritakse, valitakse välja igal aastal, mis koos Pauligi partnerite ja tarnijatega ellu viiakse. Lisaks uuele fondile jätkab Paulig tööd teiste algatustega oma seatud jätkusuutlike eesmärkide saavutamiseks.
Paulig on kasutanud kliimatasu iga heitkoguse tonni kohta, et hinnata oma iga-aastast CO2-heitmete vähendamise eelarvet. See eelarve moodustabki iga-aastase fondi aluse. 2023. aastal on fondi suurus 2,7 miljonit eurot.
„Oleme kasutanud ettevõttesisest süsinikuhinda 50 eurot CO2 tonni kohta ja koostanud selle abil soovitud kliimamõju vähendamiseks vajaliku eelarve. Heitkoguste sihitud vähendamise hinnangulist kulu arvestatakse finantsplaanis ja aastaeelarves. Ettevõttesisese süsinikuhinna kasutamine finantsplaneerimisel aitab meil aru saada, kuidas heitkogused mõjutaksid kasumit ja kahjumit ning investeerimisvõimalusi,“ räägib Pauligi finantsjuht Juha Väre.
Fookus nisu ja kohvi väärtusahelatel
Raha eraldatakse projektidele, mis valitakse igal aastal Pauligi strateegiliste algatuste põhjal. Valikukriteeriumid rõhutavad iga projekti võimalikku vähendatud kliimamõju, uuenduslikkust, säästlikkust ja laiendatavust. Raha eraldatakse peamiselt nisu ja kohvi väärtusahela ning logistikaga seotud projektidele. Ülejäänud projektid on seotud Pauligi tegevuse heitkoguste vähendamisega, nt tehaste hoonete süsinikuneutraalsusega, ja muu koostööga. Uued projektiettepanekud ja algatused vaadatakse üle igal aastal.
„Meie valikukriteeriumid tuginevad Pauligi strateegiale, jätkusuutliku tegevuse programmile ja teaduspõhistele kliimaeesmärkidele. Tortilladel ja kohvil on meie väärtusahelas kõige suurem kliimamõju. Me keskendume sellele, kuidas aidata vähendada tooraine kasvatuse heitkoguseid ja tõhustada taastavaid põllumajandusmeetodeid. Enamik projekte kavandatakse ja korraldatakse tarnijate ning partneritega ühiselt. Koos püüame olla innovatiivsed ja otsida viise, kuidas oma tegevust ja koostööd parandada,“ ütleb Rankinen.
Projektide kliimamõju mõõdetakse asjakohaste süsinikuarvestuse standarditega ja nende edenemine vaadatakse regulaarselt üle.
„Me võrdleme kliimaprojektide edenemist korrapäraselt eesmärkide ja eelarvega. Meie soov on muuta head tavad rutiiniks ja meie töö osaks. Me laiendame projekti kestel loodud uuenduste, uute meetodite ja tehnoloogia kasutamist kogu väärtusahelasse,“ jätkab Rankinen.
Pauligil on juba käimas kliimaprojektid, mis toetavad nisu ja kohvi kestlikumaid kasvatusmeetodeid.
Paulig jätkab tööd oma ambitsioonikate jätkusuutlikkuse eesmärkide täitmise nimel. Lisaks kliimameetmetele ja ringmajandusele keskendutakse õiglastele ja kaasavatele töömeetoditele ning inimeste ja planeedi tervisele ning heaolule. Pauligi jätkusuutliku tegevuse programmi kohta saab lähemalt lugeda siit.
Lisateave
Margit Palm
Pauligi Baltikumi kommunikatsioonijuht
+372 5904 8554
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Pauligist
Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Poco Loco ja Zanuy. Pauligi müügitulu 2022. aastal oli 1,1 miljardit eurot. Ettevõttes on kokku 2300 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid – For a life full of flavour. www.pauliggroup.com; https://paulig.ee/ee; https://www.santamariaworld.com/ee/; https://pauligpro.com/ee
PRESSITEADE
XVII Toiduainetööstuse Aastakonverents 2023
- aprill 2023
Täna toimuval XVII Toiduainetööstuse Aastakonverentsil jagas AC Nielsen Eesti OÜ ärijuht Erlend Villems kuulajatega tarbimistrende: erinevad uuringud kinnitavad, et viimased kriisiaastad on toonud tarbijate käitumisse märkimisväärsed muutused ning lojaalsus on asendumas parimate pakkumiste ja madalamate hindade eelistamisega.
Näiteks veebruaris Balti riikides läbi viidud NielsenIQ omnibussi uuring näitab, et pandeemia, sõda Ukrainas ning kõrge inflatsioon on pannud tarbijad oma käitumist muutma: üle poole küsitlenutest olid valmis harjumuspärast kauplust välja vahetama, kui mujal on paremad pakkumised. Veel aasta tagasi neid oli pisut üle 20%. Üle 60% on valmis ka muutma ka oma kaubamärgi eelistusi, otsides odavamaid alternatiive. Kasvab ka omamärgitoodete osakaal jaekettide sortimendis.
„Üle 90% Eesti tarbijatest on kinnitanud, et nende ostlemise harjumused ja tarbimine on viimase aastaga muutunud ning 74% on kinnitanud, et viimase paari aastaga on muutunud ka nende vajadused,“ ütles konverentsil Erlend Villems. Kolmandik tarbijaid on hakanud rohkem aega kulutama otsides parimaid pakkumisi kui aasta tagasi.
Juhul, kui hinnad peaksid veel tõusma, siis šokolaadi ja küpsiste ostmise puhul on valmis vähendama või täiesti loobuma 52% Eesti tarbijatest, soolaste snäkkide puhul – 42%, jookide puhul – 40% ning värske liha ja kala puhul – 39%. Toodete puhul, millest täielikult loobuda ei saa, on üle 50% Eesti tarbijatest valmis tegema valiku odavama kaubamärgi kasuks: see puudutab näiteks lemmiklooma toite, pesuvahendeid, majapidamis- ja tualettpabertooteid.
Selgusid ka eestlaste põhilised säästmismeetodid ostlemisel: 81% ostab rohkem kampaania- ja allahinnatuid tooteid, 71% ostab ainult kõige vajalikumaid tooteid ning 60% on teinud valiku odavamate kaubamärkise kasuks.
PRESSITEADE
XVII Toiduainetööstuse Aastakonverents 2023
- aprill 2023
Täna toimuval XVII Toiduainetööstuse Aastakonverentsil peatuti põhjalikult ka roheväljakutsete teemadel, kuna Eesti edukus roheleppe eesmärkide saavutamisel sõltub suurel määral ka põllumajanduse ja toiduainetööstuse kestlikust toimimisest. Tarbijate ootused on selles osas kõrged – 62% Eesti tarbijatest on keskkonna pärast mures ning tootjate jätkusuutlikud väärtused muutuvad nende jaoks aina olulisemaks.
Eesti rohepöörde lähiaastate tegevusplaani konverentsi osalejatele tutvustanud Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas nentis, et kestliku toidusüsteemi arendamisel on lähiaastatel kõige olulisemad suunad kasvuhoonegaaside heite ja keskkonnamõju vähendamine ning „Talust taldrikule“ eesmärkidesse panustamine.
„Arvestama peab nii majanduslikku, keskkonna- kui ka sotsiaalset mõõdet ning tehtavad valikud peavad tagama meie toiduga varustatuse kindluse ja toidutootmise elujõulisuse,“ ütles Kristi Klaas.
Rohe-eesmärke teenivad olulisel määral põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine ning looma tervise ja heaolu parandamine, põllumajandus- ja toidusektori digiülemineku toetamine ning üldisem toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate investeeringute toetamine. On oluline, et Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava ehk PõKa 2030 kajastaks kõiki neid olulisi sihte, mida roheliseks üleminekuks on vajalik saavutada.
„Tarbijate ja toidukäitlejate keskkonnaalane teadlikkus on viimastel aastatel suurenenud, loodud on ka kestlikke toidusüsteeme toetavad digiteenused ning alates 1. jaanuarist on alustanud tööd Maaelu Teadmuskeskus,“ loetles Klaas viimaseid arenguid selles valdkonnas.
ACNielsen Eesti OÜ ärijuht Erlend Villems tutvustab konverentsil Balti riikides viimaseid tarbijatrende ja käitumismustreid, kus muuhulgas koorus välja, et 62% Eesti tarbijatest on keskkonna pärast mures ning jätkusuutlikud väärtused, muuhulgas jäätmevaba tootmine või jäätmete minimeerimine, on inimeste hoiakutes tugeva tõusutrendiga. Lisaks juba praegu vähendab 35% eestlasi teadlikult toiduraiskamist.
„Kahtlemata on rohepööre vajalik ja möödapääsmatu. Samas peame aru andma, et tegemist on väga kuluka ja pika protsessiga. Toidutööstuste jaoks tähendab rohepööre eelkõige investeeringuid, milleks tänaste majandusnäitajate juures tööstustel raha napib. Seega ootame jätkuvalt investeeringumeetmete jätkumist, ja seda ehk suuremas mahus kui seni, ning eeldusega, et toetuste saajateks kvalifitseeruksid ka meie toidutööstuskontsernid, mis maailma mastaape arvestades on väikeettevõtted,“ lisas omalt poolt Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.
Ipits rõhutas, et Eesti toidutootjad koostöös teadlastega mõtlevad ja tegutsevad pidevalt näiteks looduslikumate pakkematerjalide kasutuselevõtu suunas, kuid selliseid pakendimaterjalide alles hakatakse välja töötama - see ei ole kiire protsess ja lõppkokkuvõtteks võivad loodussõbralikud, toiduohutusnõuetele ja tarbijate soovidele vastavad pakendid olla kallimad seni kasutatavatest.
„Uue koalitsiooni võimuleppes on kirjas pakendi- ja plastikmaksu kehtestamine. Loodame, et kehtestamisel tegutsetakse koostöös tootjatega ja arukalt. Toimiv maks peab olema eesmärgipärane ja selle mõju ei tohi asetada meie tootjaid ebavõrdsesse olukorda meie naaberriikide ettevõtjatega. Lõppude lõpuks tuleb rohepööre kinni maksta ikka meie tarbijatel ja selleks tuleb tarbijat ka pidevalt teavitada,“ lisas Ipits.
Kestliku toidusüsteemi arendamine ja tagamine riikliku rohepöörde protsessi käigus peaks päädima sellega, et 2030. aastal moodustab mahepõllumajanduse osakaal Eestis vähemalt 25% ning 2050. aastal on kõigil inimestel ligipääs tervislikule ja jätkusuutlikult toodetud toidule tagatud.
PRESSITEADE
XVII Toiduainetööstuse Aastakonverents 2023
- aprill 2023
Täna toimuval XVII Toiduainetööstuse Aastakonverentsil tutvustatud Swedbanki tööstusettevõtete uuringu järgi on toiduainetööstuse suurimaks probleemiks jätkuvalt konkurentsivõimelise omahinna tagamine.
„Sisendhindade volatiilsuse tagajärjel on ka ettevõtete likviidsuse tagamine keerulisem. Pooled uuringus osalenud toiduainetootjad arvasid, et nende kasumlikkus paraneb, kuid ligi kolmandik ootab siiski kasumlikkuse halvenemist,“ lisas tööstusettevõtete uuringut tutvustanud Swedbank AS-i juhatuse esimees Olavi Lepp.
Lähima kahe aasta jooksul plaanivad Eesti toiduainetööstused investeerida enim efektiivsuse kasvu, tootearendusse, mahtude kasvu ja keskkonnasäästlikkusse. Peamisteks takistusteks investeerimisel on ebakindlus majanduskeskkonna suhtes (53% vastanute jaoks), pikk tasuvusaeg (43%), omafinantseeringu puudus (30%) ning laenukapitali hind ja kättesaadavus (33%). Uuringust selgus ka see, et keskmine investeering sektoris langeb oodatavalt 39% võrra.
"Eesti inimeste kindlustunne on veel väga nõrk, kuid näitab paranemist ning ostujõu vähenemine tasapisi taandub. Töötleva toodangu-, kaupade ekspordi ja jaemüügimahud on aga sügavas languses ning nõudluse nõrgenemine on ettevõtete jaoks suureks probleemiks: eratarbimise maht liikus eelmisel aastal pandeemia-eelsest trendist taas allapoole,” lisas Lepp.
Üldist majandusseisu kommenteerides nentis Olavi Lepp, et lähiajal jääb Eesti majandus langusesse: inflatsioon aeglustub alla 3% alles järgmisel aastal; palgakasv püsib kiire ja ostujõud hakkab aasta teisel poolel tõusma; tööpuudus kasvab mõõdukalt ent tööhõive on suur ning intressimäärasid hakkab Euroopa Keskpank langetama järgmisel aastal.
