PRESSITEADE

4. november 2022

Käimasoleval avatud tööstuste nädalal pööratakse erilist tähelepanu toidu kestlikule tootmisele, aga ka toidu tarbijapoolsele käsitlemisele. Lisaks liigsele toiduraiskamisele on teiseks teravaks teemaks toidupakendite õige sorteerimine. Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse (TFTAK) toidu säilivuse, pakendite ja jätkusuutlikkuse suunajuht Kärt Leppik kaardistas ära põhivead, mida kodudes pakendite liigiti kogumisel pahaaimamatult tehakse.

„Koduste jäätmete sorteerimise eesmärk on suunata võimalikult palju pakendeid, st plastikut, klaasi, metalli, paberit ja pappi taaskasutusele ning vähendada põletamisele määratud olmejäätmete osakaalu. Pakendite maailm on aga väga kirju ning paraku ei ole veel kõikidel peal selgeid juhiseid tarbijale, millisesse prügikonteinerisse antud pakend sobib, mistõttu tehaksegi kodudes ka erinevaid vigu,“ kommenteeris Kärt Leppik, tuues välja ka kõige levinumad eksimused.

1. Munakarp paberkonteinerisse?

Tegelikult on munakarp paberi taaskasutuse viimane ring. See on oma elu juba ära elanud ja rohkem sellest uut paberit teha ei saa. Munakarpe saab aga kasutada edasi munakarbina (kui ostate munad näiteks talunikelt ja hobikasvatajatelt, on nad kindlasti õnnelikud, kui toote neile tühjad karbid). Munakarp sobib hästi ka komposteerimiseks või tulehakatiseks kaminas ja ahjus. Kui kodus küttekollet ega komposti ei ole, tuleb munakarp visata olmejäätmete prügikasti. 

2. Piima- või hapukoore kilepakend segapakendisse?

Tundub loogiline – plastikust kilepakend, loputame veega puhtaks ja paneme pakendikonteinerisse. Nii lihtne see siiski ei ole. Piima- ja hapukoorekiled on tehtud komposiitmaterjalist (ehk erinevate materjalide kihtidest, mida eraldada ei ole võimalik) ning taaskasutusse need ei sobi. Komposiitmaterjali märgistuseks pakendil on number 7 kolmnurga sees ning rusikareegliks võib lugeda: kui pakendimärgistusel on kolmnurga sisse kirjutatud 7, ei ole see pakend taaskasutatav ja tuleb visata olmejäätmetesse. Tihtipeale aga pole taolistel pakenditel üldse peal mingit numbrilist tähistust ja seega jäta meelde – piima- või hapukoore kilepakend on olmejääde.

3. Fooliumikaas metallpakendisse?

Näiteks jogurtitopsidel oleva alumiiniumfooliumiga on lood samuti keerulised. Ühelt poolt on tegu ju metalliga ja loogiline oleks visata see sega-, plastik-, metallpakendi konteinerisse, kuid antud fooliumi probleem on see, et ta on liiga õhuke ja kerge. Segapakendi sorteerimisliinil võlutakse metallpakendid teiste pakendite seast välja spetsiaalse magnetiga, kuid antud foolium jääb paraku selle jaoks liiga kergeks ja läheb lihtsalt kaotsi. Lahendusi seega on kaks: kas paned ta olmeprügisse või, kui on olemas raskem metallpakend, nagu näiteks tühi konservipurk, paned fooliumi konservipurgi sisse. Sel juhul jõuab ta õigesse kohta.

4. Papist jäätisetops papp- ja paberisse?

Jäätisetopsid tunduvad küll olevad papist tehtud, kuid tegelikult on selle topsi sisemised pinnad kaetud hästi õhukese, käe ja silmaga peaaegu mitte äratuntava plastikukihiga, mis ennetab jäätise imbumist läbi papi. Topsi tuleb jäätis ju vedelal kujul ja enne, kui see ära jäätub, peab topsi sees püsima ja pakend mitte läbi vettima. Kuna plastiku kiht on nii õhuke, ei ole selle eraldamine papist võimalik ning paraku ei ole jäätisetops ümbertöödeldav. Selle koht on olmeprügi seas.

5. Tühi sinepituub metalli?

Sinepituub on tõesti tehtud metallist, kuid kuna tuubi ei ole võimalik pärast kasutamist loputada, ei tohi seda ka segapakendi konteinerisse visata. Määrdunud pakend ümbertöötlemisse ei sobi ning juhul, kui see konteinerisse siiski satub, rikub see teiste pakendite tasskasutusvõimalust. Tuubil on aga peal plastik kork, mille võiks siiski maha keerata, veega ära loputada ja pakendikonteinerisse suunata.

6. Smuuti plastikpudel plastikpakendisse?

Pane tähele, et osad smuutide plastikpudelid on tegelikult pandipakend. Ehk need tuleb koguda eraldi ja  viia hoopiski taaraautomaati. Saab pandiraha ka tagasi!

7. Leiva-saia-makaronide kottide klambrid pakendisse?

Usinamad jäätmete sorteerijad märkavad ka selliseid pisinüansse, nagu klamber, millega on kinni pandud saia või makaronide pakend, ning sorteerivad need eraldi pakendikonteinerisse. Tegelikult aga koosneb see klamber nii plastikust, kui metallist ning väiksuse tõttu ei ole võimalik need teineteisest sorteerimisliinil eraldada – nende koht on olmejäätmete seas.

Kärt Leppik tuletab meelde ka lihtsamaid põhimõtteid, mida jälgida kodus jäätmete sorteerimisel:

• pakendikonteinerisse sobiv pakend peab olema tühi ja söögijääkidest enamvähem puhas
• määrdunud pakend, k.a. pizzakarp, kui ta on kastme- või juustuga koos, ümbertöötlemiseks ei kõlba;
• erinevatest materjalidest koosneva pakendi elemendid tuleb võimalikult palju üksteisest eraldada ja õigetesse konteineritesse suunata (näiteks pappümbrisega jogurtitops: pappümbris – paberisse, plasttops ja kaas – pakendisse, fooliumikate – olmejäätmetesse või konservikarbi sees metalli konteinerisse);
• läbivettinud või toiduga määrdunud salvrätikud paberkonteinerisse ei sobi, aga kompostikasti sobivad küll;
• kui pakendi peal on kolmnurkse märgise sees number 7, tuleb see visata olmejäätmete prügikasti – alati loe pakendit!
• kui ei ole kindel, vali olmejäätmete prügikasti kasuks.

Maaeluministeeriumi ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu eestvedamisel korraldatav avatud toidutööstuste nädal toimub tänavu seitsmendat korda ning kestab 31. oktoobrist 6. novembrini. Selle aasta fookusesse on võetud kestliku toidu tootmine ja kestlik toidusüsteem, kus on oma roll ka tarbijal. Üritusel osaleb seekord 15 toiduainetööstust, kes on kõik viimastel aastatel aktiivselt panustanud kestliku toidusüsteemi loomisesse ja enda tootmisprotsesside jätkusuutlikumaks muutmisesse. Nende tegevustega saab tutvuda virtuaalselt, külastades avatud tööstuste nädala rubriiki veebilehel www.eestitoit.ee, kuhu on koondatud tööstusi tutvustavad videod, fotod ja kirjeldused.

Avatud toiduainetööstuste nädala korraldamist toetatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

PRESSITEADE

2. november 2022

31. oktoobril alanud avatud tööstuste nädala raames läbi viidud küsitlusest selgub, et Eesti toiduainetööstused muutuvad üha keskkonnasõbralikumateks ning suuremateks tulevikusihtideks lisaks ressursside kokkuhoidmisele on jäätmevaba tootmine ja süsinikneutraalsus.

„Tänavune avatud tööstuste nädal on pühendatud kestliku toidusüsteemi loomisele, milles suur vastutus langeb ka toidutööstuste õlgadele. Kuigi elame mitme keerulise kriisi tippajal ning olukord nii Eesti, kui maailmaturul on keeruline ja rohkesti väljakutseid pakkuv, ei loobu meie tööstused ka pikemast strateegilisest mõtlemisest ning mõeldakse üha tõsisemalt sektori süsinikjalajälje vähendamisele,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Toiduliidu poolt läbiviidud küsitlus näitas, et meie toidutootjatel on käsil mitmeid kestlikkusele suunatud initsiatiive, mis vähendavad koormust keskkonnale, parandavad töötingimusi, tõstavad toodangu kvaliteedi ent samal ajal võimaldavad kasutada ressursse ja tooraineid säästlikumal moel.

Küsitlusest selgus, et viimastel aastatel on meie ettevõtted astunud järgnevaid kestlike samme:

• Süsinikdioksiidi heitmete koguste mõõtmine ja vähendamine
• Üleminek taastuvenergiale ja päikeseparkide rajamine
• Vee- ja elektrienergia tarbimise vähendamine
• Tootmisseadmetest tuleva soojuse taaskasutus
• Tootmisjäätmete vähendamine või nulli viimine, biojäätmetest biogaasi tootmine
• Investeeringud tootmise automatiseerimisse ja digitaliseerimisse,
• Keskkonnasäästlikum transport ja ühemate tarneahelate eelistamine
• Keskkonnasõbralike pakendite pidev arendus, plasti koguste vähendamine ning korduvkasutatavate ja taimepõhiste pakendite kasv
• Pakenditele sorteerimisjuhend ja muu tarbijale suunatud sellealane teavitus
• Kunstlike maitse- ning lisaainete vältimine, kohaliku ja kestliku tooraine eelistamine
• Üleminekud „Kõlblik kuni“ märgistuselt „Parim enne“ märgistusele ning pakendite suuruste ümbermõtestamine eesmärgiga vähendada toiduraiskamist

„See kõik on osa kestlikust toidusüsteemist, kus oma rolli mängib nii tooraine kasvataja, kui ka toiduainete tootja ja toiduainete lõplik tarbija. Toiduliit koostöös toidutööstusettevõtetega on sõnastanud eneseregulatsiooni, et liikuda järk-järgult eesmärkide suunas. Teeme koostööd partnerite, kaubandusettevõtete, tarbijate, aga ka poliitikakujundajatega, et tõsta kõigi osapoolte teadlikkust vastutustundlikust toidutootmisest, tasakaalustatud toitumise olulisusest ning sektori keskkonnakoormuse vähendamisest,“ lisas Potisepp.

Avatud tööstuste nädalas osalevad: Balbiino, Dava Foods Estonia, Eesti Leivatööstus, Farmi Leivatööstus, Largo, Lunden Food, Orkla Eesti, Premia Tallinna Külmhoone, Saare Kala Tootmine, Saida Farm, Saku Õlletehas, Salvest, Scanola Baltic, Tartu Mill, Valio Eesti. Täpsemalt tööstuste kestlike initsiatiividega saab tutvuda siin.

Maaeluministeeriumi ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu eestvedamisel korraldatav avatud toidutööstuste nädal toimub tänavu seitsmendat korda ning kestab 31. oktoobrist 6. novembrini. Üritus toimub tänavu kolmandat korda virtuaalselt ning selle aasta fookusesse on võetud kestliku toidu tootmine ja kestlik toidusüsteem. Üritusel osaleb seekord 15 toiduainetööstust, kes on kõik viimastel aastatel aktiivselt panustanud kestliku toidusüsteemi loomisesse ja enda tootmisprotsesside jätkusuutlikumaks muutmisesse. Nende tegevustega saab tutvuda virtuaalselt, külastades avatud tööstuste nädala rubriiki veebilehel www.eestitoit.ee, kuhu on koondatud tööstusi tutvustavad videod, fotod ja kirjeldused.

Avatud toiduainetööstuste nädala korraldamist toetatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

PRESSITEADE

31. oktoober 2022

Esmaspäeval, 31. oktoobril algas traditsiooniline avatud toidutööstuste nädal, mille raames tutvustavad Eesti toidutootjad tarbijatele oma igapäevatööd. Üritus toimub tänavu taas virtuaalselt ning selle aasta fookusesse on võetud kestliku toidu tootmine ja kestlik toidusüsteem, kus on oma roll ka tarbijal.

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on avatud toiduainetööstuse nädal ettevõtjatele heaks võimaluseks tutvustada oma tööd laiemale avalikkusele. „Vastutustundlik ja keskkonnasäästlik tootmine on nii toidutööstuste kui ka tarbijate jaoks muutumas üha olulisemaks ning seepärast on tänavu fookus kestlikul toidutootmisel. Meie tööstused on väga tublid ning teevad pidevalt investeeringuid ja pingutavad selle nimel, et konkurentsis püsida ning üha kestlikumaks muutuda,“ ütles avatud tööstuste nädala avamisel minister Kruuse.

Minister tõdes, et toidusüsteemid kogu maailmas vajavad ümberkujundamist, kuna rahvastiku arv planeedil üha suureneb. Selles kontekstis muutuvad toidu jätkuv raiskamine, ebatervislik toitumine ja toidusüsteemidega seotud kasvuhoonegaaside heite suurenemine teravateks probleemideks.

Kestlik toidusüsteem pakub ohutut, toitainerikast, tervislikku ning madala keskkonnamõjuga toitu kõigile praegustele ja tulevastele Euroopa Liidu elanikele. Seda tehakse viisil, mis kaitseb ja taastab looduskeskkonda ja ökosüsteeme, on majanduslikult konkurentsivõimeline, õiglane ja sotsiaalselt kaasav ning arvestab ka väljaspool Euroopa Liitu elavate inimeste ning nende looduskeskkonnaga.

„Väga oluline on ka see, et inimesed ise pööraksid toitu valides rohkem tähelepanu keskkonna- ja tervishoiule ning sotsiaal- ja eetikaküsimustele. Isegi kui ühiskond muutub üha linnastunumaks, tahetakse tunda end oma toidule lähemal. Soovitakse toitu, mis oleks värske ja kestlikult toodetud. Suur tänu kõikidele ettevõtjatele, kes võtavad osa avatud toidutööstuste nädalast ja annavad ülevaate oma edusammudest teel kestlikuma toidutootmise suunas,“ lisas minister.

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on toidutööstuste roll toidusüsteemis väga oluline, sest nende tegevusest sõltub toidu koostis, aga ka turundus ja reklaam, mis kujundavad tarbijate teadlikkust ja toitumisharjumusi. „Meie toiduainetööstused on ise olnud suured kestlikkuse eestvedajad, muutes pidevalt oma tootmisprotsesse, retsepte ja pakendeid keskkonnahoidlikumaks,“ ütles Potisepp.

Toidutööstused on välja töötanud ja käiku võtnud kestliku tootmise eneseregulatsiooni, mis toetub Euroopa rohelise kokkuleppele ja strateegiale „Talust taldrikule“ ning mille põhimõtetel toimubki Eesti toidutööstuse edasine areng. Strateegia „Talust taldrikule“ on uus terviklik lähenemisviis sellele, kuidas eurooplased peaksid hindama toidu kestlikkust. Tervisliku ja kestliku toitumise kasuks valida hõlbustava soodsa toidukeskkonna loomine toob kasu tarbijate tervisele ja elukvaliteedile ning vähendab tervisega seotud kulusid ühiskonnas.

Sirje Potisepp lisas, et tarbijate teavitamiseks ja nende harjumuste muutmiseks tehakse suurt tööd. „Me õpetame inimesi olmejäätmeid õigesti sorteerima, oleme vähendanud toodetes lisatud suhkru ja soola sisaldust, ning asendanud transrasvhapped ja sünteetilised lisaained toodetes looduslike alternatiividega. Oma teavitustöös rõhutame pidevalt tasakaalustatud toitumise vajalikkust ning jagame muid kestlikkusele suunatud nõuandeid. Meie tööstustel käib ka väga tihe koostöö teadlastega nii innovaatiliste pakendite loomiseks kui ka tooteretseptide uuendamiseks,“ ütles Potisepp.

Maaeluministeeriumi ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu eestvedamisel korraldatav avatud toidutööstuste nädal toimub tänavu seitsmendat korda ning kestab 31. oktoobrist 6. novembrini. Üritusel osaleb seekord 15 toiduainetööstust, kes on kõik viimastel aastatel aktiivselt panustanud kestliku toidusüsteemi loomisesse ja enda tootmisprotsesside jätkusuutlikumaks muutmisesse. Nende tegevustega saab tutvuda virtuaalselt, külastades avatud tööstuste nädala rubriiki veebilehel www.eestitoit.ee, kuhu on koondatud tööstusi tutvustavad videod, fotod ja kirjeldused.

Sellel eelarveperioodil on maaeluministeerium kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks tehtavateks investeeringuteks ette nähtud ligikaudu 66 miljonit eurot, millest määramise otsused on tehtud umbes 64,8 miljoni euro osas. Selle rahaga on toetatud üle 150 erineva toiduainetööstussektori investeeringut.

Avatud toiduainetööstuste nädala korraldamist toetatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.

PILDIGALERII

Foto: Raul Mee