Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.
Maaeluministeerium
Pressiteade
01.11.2021
Külasta Eesti toidutööstuste köögipoolt kodust lahkumata
Tänasest kuni 7. novembrini on võimalik Eesti toidu veebilehel näha, kuidas valmivad meile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 20 toidu- ja joogitootjat.
Osalevad tööstused on valmistanud külastajatele mõeldes kuni 3-minutilised tootmist tutvustavad videoklipid, mis annavad huvilistele hea ülevaate sellest, kuidas jõuab toit meie lauale. Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul lasub Eesti toidutööstustel suur vastutus – hoida ja kasvatada elanike usaldust kohaliku toidu vastu. „Rohelepe ja keskkonnaalgatused heidavad tööstustele järjest katsumusi, mille ületamise teid ja võimalusi alles otsitakse. Usun, et avatus ja koostöö ainult suurendavad usaldust nii kohaliku toidu tootja kui ka toidu enda suhtes,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Toiduliidu juht Sirje Potisepa kutsub avatud toidutööstuse nädalal kõiki ühinema virtuaalsete toidutuuridega. „Tuuri külastaja saab teada, kuidas jõuab piim toidupoe külmletti ja kompvek advendikalendrisse, kui kaugele eksporditakse meie limonaadi, jogurtit ja mune ning millised on viimased uuendused pakendite vallas. Loodan, et ettevõtmine tuletab inimestele meelde, kuivõrd tugeval vundamendil seisab Eesti toiduainetööstus,“ ütles Potisepp.
„Uuringud kinnitavad, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. „Kui eelistame kodumaist kvaliteetset toitu, siis vähendame sellega nii oma keskkonnajalajälge kui ka toetame kohalike toidutootjate väärt tööd. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub tarbijaid avatud toidutööstuste nädalal lähemalt tutvuma meie oma toidu saamislooga.“
Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed A Le Coq AS, Santa Maria AS, Gustav Cafe OÜ, Chocolala OÜ, Valio Eesti AS, Dava Foods Estonia AS, Eesti Leivatööstus AS, Saaremaa Delifood OÜ, Saku Õlletehase AS, Lunden Food OÜ, Scanola Baltic AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Liviko AS, Salvest AS, Farmi Piimatööstus AS, Tartu Mill AS, Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ, Orkla Eesti AS, Saidafarm OÜ ja Remedy Way OÜ.
Mullu sai virtuaalselt külastada 18 toidu- ja joogitootjat, kelle köögipoolega käis tutvumas üle 30 000 huvilise.
Kuuendat korda toimuvat avatud toidutööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.
Kell 13 algaval avatud toidutööstuste nädala avaüritusel tutvustatakse muu hulgas värsket uuringut toidutööstuste konkurentsivõimest ja arenguperspektiividest. Avaüritusest osa saamiseks suundu kell 13 Maainfo.ee kanalile YouTube’is.
Lugupidamisega,
Iiris Saluri
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tel 6256108 või 5274539
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / www.agri.ee
Paulig ja Helsingi ülikooli jätkusuutlikkuse teaduse instituut HELSUS uurisid esimest korda, kui suur on toidukadu toidutarneahela alguses. Tuvastati, et esmatootmises tekkinud kadusid põhjustavad eelkõige saagi koristamise ja töötlemisega seotud tegurid. Arengumaades tekitavad muu hulgas raskusi ebapiisavad hoiustamisvõimalused, pikad transpordivahemaad ja turuhinna kõikumine. Ülemaailmselt läheb umbes 14% kogu toodetud toidust kaotsi toidutarneahela alguses.
Pauligi väärtusahel on pikk ja ulatub pea kõikjale üle maailma. Uuriti taimseid tooraineid: seemneid, õlisid ja maitsetaimi ning tera- ja köögivilju. Uuring aitab Pauligil saavutada seatud eesmärki - vähendada toidukadu 2030. aastaks poole võrra.
Kvaliteedinõuded võivad põhjustada söödava toidu eemaldamist toidutarneahelast
Toidukadu tähendab söödava toidu eemaldamist toidutarneahelast, kui seda ei kasutata söödana või mõne muu tootena, millel on kaubanduslik väärtus.
Kadu tekib toidu esmatootmises mitmel põhjusel. Saagikorje, hoiustamise ja transpordi käigus tooted kas eemaldatakse ahelast või saab nende kvaliteet kahjustada. Kvaliteedinõuete tõttu võib juhtuda, et toidutarneahelast eemaldatakse isegi söödav toit. Toidukao teine võimalik põhjus on turuolukord, eelkõige ületootmine.
„Selleks, et kadu vältida, on kohvi ja õlitaimede õigeaegne saagikoristus väga oluline,“ ütleb uuringu korraldaja Marja Roitto.
Paljud uuritud toorainetest transporditakse ladudesse ja sealt edasi tarneahelasse kuivade toodetena, mis tagab tavaliselt pika kõlblikkusaja. Taimsete toodete puhul on suur kõikumine saagi koguse ja kvaliteedi osas erinevate aastate saakide vahel tavaline.
„See ainulaadne uurimismaterjal aitab meil saada ülevaate sellest, kui suur on meie põhitoorainete võimalik kadu, mis on selle peamised põhjused ja kus on infolüngad. Nende tulemuste põhjal saame teha vajalikud uuringud ja kavandada meetmeid toidukao vähendamiseks Pauligi väärtusahelas,“ räägib Pauligi jätkusuutlikkuse direktor Lea Rankinen.
Vähe laiaulatuslikke toidukao uuringuid toidutarneahela varastes etappides riiklikul tasandil
„Laiaulatuslikke uuringuid toidukao kohta riiklikul tasandil on avaldatud vähe ja ei ole piisavalt infot kõigist toorainerühmadest,“ räägib Roitto.
„Nende rühmade hulka kuuluvad ka kohv, õlitaimed ning masinsõelutud kõrvitsaseemned.“
Teraviljade, taimeõlide ja teatud muude toorainete osas oli andmete geograafiline ulatus puudulik. Kao põhjused võivad olla seotud saagikorje ja töötlemisega, kuid arengumaades on probleeme ka näiteks puudulike hoiustamisvõimaluste, pikkade transpordivahemaade ja turuolukorraga. Tähtis on oskuste, tehniliste lahenduste ning kohaliku põllumajandustaristu arendamine.
„Väiketootjate toetamine ja koolitamine on põhiline meede esmatootmises tekkinud toidukao vähendamiseks,“ arvab Roitto.
Esmatootmises tekkinud kadude uurimises on ka väljakutseid. Roitto sõnul ei olnud alati selge, kas toidutarneahelast eemaldatud toit töödeldi jäätmetena või kasutati muul otstarbel.
Uuringutel põhinevaid teadmisi kadudest kohvitootmises on vähe
„Uuritud kohvioad ehk kohvimarjad on pärit Lõuna- ja Kesk-Ameerikast, Aafrikast ning Aasiast,“ ütleb Roitto.
Roheliste kohviubade aastane toodang on ligikaudu 10,5 miljonit tonni ja suure koguse tõttu oleks põhjust tegelikku kadu veelgi põhjalikumalt uurida. Suure osa kohvitootjatest moodustavad väikesed istandused, kus ka esmane saagitöötlemine toimub kohapeal.
„Isegi väike toorainekadu võib nendele istandustele olla arvestatav rahaline kaotus,“ märgib Roitto.
„Brasiilia teadlase Leônidas Carrijo Azevedo Melo hinnangul võib ligikaudu 10–30% kohvisaagist kohvitaimedelt maha kukkuda. Proovitakse korjata ka seda osa saagist, kuid nende ubade kvaliteet on kehvem,“ ütleb Riotto.
Enamasti saavad kohviuba katvatest marjaosadest jäätmed. Praegu otsitakse toitainerikastele kohvimarjadele ja oakestadele uusi kasutusvõimalusi näiteks jookides.
„Esmatootmise toidukao määratlus kohvimarju ja oakesti siiski ei hõlma, kuna neid ei peeta söödavaks toiduks.“
Tulemused avaldati Think Corneris 27. oktoobril 2021.
Lisateave:
Marja Roitto, +358 505 560 504, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lea Rankinen, jätkusuutlikkuse direktor, Paulig, +358 415 394 609, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Pauligist:
Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid – For a life full of flavour. www.pauliggroup.com
Pressiteade
20. oktoober 2021
Toidutootjad: sisendid kallinevad, kasumid kahanevad
Eesti toiduainetööstuse sektori käekäiku tutvustaval pressikonverentsilt nentisid tootjad, et tootmiseks vajalike sisendite nagu kütus, elekter, teravili ja pakendite hinnad tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Samas on jäänud toodangu maht eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta majandusnäitajate kasvukiirus jäi töötleva tööstuse tegevusalade keskmisele alla — müügitulu ja lisandväärtust suudeti küll veidi suurendada, kuid ettevõtete kasumlikkus vähenes. Toidusektori toodangu kogumaht jäi eelmise aasta mahu ehk ca 840 miljoni euro tasemele.
„Rekordilised elektrihinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendab kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulude, sh tööjõukulude kasv ületas tänavu esimese kuue kuuga käibe ja tootlikkuse kasvu,“ ütles Potisepp ning lisas, et statistikaameti andmetel oli toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta kogukasum 24,6 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga vähenes peaaegu kolmandiku võrra. „Kasum on ettevõtte vereringe, kui seda pole, siis ei toimu arengut – ei saa investeerida, tegeleda tootearendusega ega töötajate palkasid tõsta.“
Joogitööstusest ülevaate andnud A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et alkoholivabadus ja tervislikkus on moes, ainus erand on energiajoogid, kuigi ka selles segmendis tulevad peale uute valikutena tervislikumad tooted. „Lähiajal on sektori suurimateks väljakutseteks tööjõu saadavus ning jätkuvad investeeringud ettevõtete keskkonnamõjude vähendamisesse. Üha olulisemaks on muutunud n-ö tähenduse andmine oma toodetele ja rohepööre selle kõige sees on uus pilet turule,“ lausus Noop.
Nordic Milk juhatuse liikme Ülo Kivine sõnul on elektri- ja gaasihindade hüppeline tõus ja kaubanduskettide konkurentsist tingitud toodete kunstlik hinnapoliitika tekitanud turul palju ebakindlust. „Olukorras, kus pakipiima hind on täna poes allpool toote omahinda, ei saa põllumehed ega tootjad varsti enam hakkama. Tegemist on väga keerulise olukorraga ning kui me tahame, et põllumajanduses elu jätkuks, peab hakkama rohkem maksma,“ tõdes Ülo Kivine.
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük märkis, et sisendhindade kasv, mida ei ole olnud võimalik jaekaubandusse üle kanda, on viinud lihatööstuse sektori tänavu esimesel poolaastal kahjumisse. „Investeeringute maht on langenud kaks korda, tööjõu puudus on sektoris karm ja inimeste palgaootus kasvab. Samal ajal on Eestis eelmise aasta seisuga ligi 50 ettevõtet, kelle põhitegevusala on liha tootmine või töötlemine. Kardetavasti ei saa selline olukord jätkuda, mistõttu on oodata sektoris kas pankrotte või konsolideerumist,“ lausus Kruustük, kelle sõnul on vaja välistööjõule selgemaid reegleid, mis aitaks paremini lappida kodumaisest tööjõust tekkivaid auke.
Fazer Bakery juht Anne Mere märkis, et pagaritööstus ei ole jäänud eelpool toodud trendidest puutumata. „Lisaks käivad inimesed harvemini poes, uued põlvkonnad ei soovi enam süüa traditsioonilisi leibu, saiu, vaid eelistavad röst- ja palaleibu. Pandeemiast tingituna eelistavad inimesed enim tervisele kasulikumaid tooteid, mis on head seedimisele, vaimule ja immuunsüsteemile,“ ütles Anne Mere tunnustades meie tarbijaid nende avatuse osas uutele maitsetele ja toodetele.
Toiduliit andis koos toidu- ja joogitootjatega ülevaate Eesti toidutööstuse käekäigust. Eesti toiduainetööstuse tulemustest, trendidest ning edasistest ootustest andsid ülevaate A. Le Coqi juht Tarmo Noop, Nordic Milk juhatuse liige Ülo Kivine, Nõo Lihatööstuse Nõukogu esimees Simmo Kruustük, Fazer Bakery juht Anne Mere ning Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Pressiürituse fotod: https://bit.ly/3AWOB9M (fotograaf: Raul Mee).
Vasakult: Tarmo Noop, Anne Mere, Sirje Potisepp, Ülo Kivine, Simmo Kruustük.
Toiduliit, maaeluminister ja Nõo Lihatööstus tunnustasid täna ettevõtte peatehnoloogi Anne Värät, kes pälvis oma 24 aasta pikkuse töö ja panuse eest Eesti toidutööstusesse 2021. aasta „Südamega Tegija“ tiitli.
Fotol Anne Värä.
„Tänan ka ise südamest sellise tähelepanu eest! Olen toidutehnoloogia põnevas maailmas tegutsenud 34 aastat – seega juba pika elu. Algul olid ajad, kui riiulil oli kokku ehk ainult kümme erinevat maitseainet ja mõelge, kui palju on võimalusi nüüd,” ütles Värä Südamega Tegija tiitlit vastu võttes.
"Olen loomult üsna uudishimulik, mulle meeldib katsetada ja uusi maitseid välja pakkuda. Nõo Lihatööstuse valikus on 400 erinevat toodet, igal aastal toome turule 100 uut toodet, olles oma tiimiga teinud väga põhjaliku eeltöö. Peame oma tootearenduses eriti oluliseks suunata inimesi tervislikke tooteid tarbima. Kui kiiresti esile tuua mõne mu enda lemmiktoote, siis kindlasti näiteks Maamehe sink või Joosepi verivorstid,” lisas Värä.
„Pea veerandsada aastat pühendumist ja tublit tööd on teinud Annest kodumaise toidusektori suure eeskuju. Nii nagu erakordsed inimesed ikka, oskab ka Anne nakatada oma positiivse ellusuhtumise ja pühendumisega kõiki, keda kohtab. Annan tänavuse südamega tegija tiitli Annele üle suure kindlusega ja usuga, et ta jõuab inspireerida veel mitut põlvkonda Nõo töökaid kollektiive,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Kolleegide sõnul on Anne andnud peatehnoloogina hindamatu panuse Nõo Lihatööstuse tootearendusse, pakkudes välja uusi lahendusi, juurutades nutikamaid tööprotsesse ning muutes ettevõtte tootmist veelgi efektiivsemaks. Suurepärase meeskonnamängijana on Anne loonud enda ümber hästi toimiva töökollektiivi, keda oskab õigel ajal kiita ja motiveerida.
„Südamega Tegija“ tiitliga tunnustab Toiduliit iga-aastaselt Eesti toidutööstuse kõige silmapaistvamaid inimesi, kes teevad oma tööd suure hoole ja südamega. Tänavuse „Südamega tegija“ tiitlile kandideerisid lõppvoorus nominentidena lisaks Annele Saaremaa Piimatööstuse tehnoloog Aime Paas, Gustav Cafe tootmisjuht Tea Mey, Valio Eesti Võru Juustutööstuse tehnoloog Lea Jürgenson ja Premia Tallinna Külmhoone jäätisevabriku vahetuse juht Erika Tuulik.
„Soovin omalt poolt tänada kõiki tänavusi südamega tegija kandidaate pikaaegse panuse ja silmapaistva töö eest Eesti toidusektorisse. Tänu teile sündiski seitse aastat tagasi mõte vastava tunnustuse loomiseks,“ lisas Potisepp.
Toiduliidu “Südamega Tegija” 2021. aasta konkursile esitati kokku 12 tugevat kandidaati, kelle hulgast valiti juhtkogu hääletuse tulemusel välja 5 nominenti. Südamega Tegijana selgitati välja hindamiskomisjoni liikmete ja Toiduliidu Facebooki rahvahääletusel tulemusel. 2020. aasta Südamega Tegijaks valiti Saaremaa Lihatööstuse tootmismeister Ave Kuusk.
Fotod auhinna üleandmisest leiab siit: https://bit.ly/3lIhWjG (fotograaf: Vallo Kruuser).
- oktoobri õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2021“ auhindamisüritusel meie kõige tublimaid ettevõtteid.
Aasta ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast.
On hea meel, et EASi ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind 2021“ võitjaks osutus Aasta pereettevõttena Nõo Lihatööstus OÜ
ning Eesti konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2021 on Liviko AS. Palju õnne!
Orkla Eesti teatab suure kurbusega, et 22. septembril lahkus ootamatult meie armastatud kolleeg Otto Kubo. Ta oli teel Maiasmoka kohvikusse, kus peale pikemat pausi taas palju töist tegemist on, kui tema elu lõppes.
Otto oli justkui telg, mille ümber Kalevi magusamaailm pöörles ja kes oli eeskujuks ja inspiratsiooniks igaühele, kes temaga kokku puutus. Kalevis töötas ta kokku 66 aastat mitmes eri ametis, neist kõige silmapaistvam, mida ta ka ise kõige enam nautis, oli diplomaaditöö Eesti magusatööstuse esindamisel. Otto on vastu võtnud delegatsioone 147 välisriigist ja kuuelt territooriumilt, kusjuures lisaks Kalevi tootmise, šokolaadimuuseumi või Maiasmoka matsipanitoa tutvustamisele on ta olnud külaliste saatja ja asjatundlik giid nii Tallinnas kui üle kogu Eesti. Otto diplomaadiandest annab tunnistust ka see, et ta töötas koos 17 erineva peadirektoriga ning igaühega neist suutis ühise keele leida.
Otto Kubo karjäär magusatööstuses algas 1955 ja ta töötas Kalevi ning selle eelkäijate tehases mitmes eri ametis:
1955-1957 keemik
1957-1988 kesklaboratooriumi juhataja
1988-2000 peadirektori abi välissidemete küsimustes
2000-2021 teadur
Otto Kubo suurimad autasud
- Eesti Muinsuskaitse Seltsi Teenete medal 18. 04. 2006
- Põllumajandusministeeriumi Hõbedane Teenetemärk 20 02. 2007
- Toiduliidu konkursi Südamega Tegija võitja 2015
- Vabariigi Presidendi Valgetähe V klassi teenetemärk 04. 02. 2016
Ottost jäetud tühja kohta on võimatu täita, sest elava entsüklopeedia, tõelise härrasmehe ja šarmantse kaaslasena on ta asendamatu. Oleme väga tänulikud, et selline inimene meiega koos töötas. Tänu tema suurele pühendumisele ja võrreldamatule korrektsusele on Eesti magusatootmise ja Kalevi ajalugu põhjalikult dokumenteeritud ja arhiveeritud. Otto ise on aga meie ajaloo üks suurejoonelisemaid tegelasi, keda unustada ei ole võimalik.
Orkla Eesti pere
Homme toimub üle veebi toiduohutuse konverents „Kriis toiduohutuse innovatsioonikiirendiks“. Eesti ja Euroopa toiduvaldkonna ekspertidega võetakse luubi alla teemad, millega riik ja toidutootjad on seisnud koroonaviirusest tingitud maailmas silmitsi, et Eesti inimeste toidulauale jõuaks alati kvaliteetne ja ohutu toit.
Eesti Toiduainetetööstuse Liidu poolt korraldatud toiduohutuse konverents toimub juba viiendat korda, tänavu esmakordselt üle veebi.
„Kui mõelda tagasi möödunud aasta kevadesse, pean ütlema, et Eesti kohanes koroonaviirusest tingitud muutunud olukorraga üsnagi hästi. Üle maailma oli kuulda suurtest probleemidest. Näiteks Saksamaal olid ühes väikelinnas asuva lihatehase töötajatest üle 1400 viirusekandjad, tootmine seiskus ning ligi viiendik lihatoodetest ei jõudnud poelettidele,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Raskeid otsuseid tuli vastu võtta ka Iirimaal, kes ei saanud piiride sulgemise tõttu enam vastu võtta välismaalasi lühiajalisteks töödeks, mistõttu tuli paljudel toiduettevõtetel oma uksed lihtsalt kinni panna. Sellest ja teistest rasketest õppetundidest Iirimaa näitel räägib konverentsi väliskülaline, Iirimaa Toiduohutusameti tegevjuht Pamela Byrne.
„Meid ümbritsev toidukeskkond peab soodustama tervist toetavaid valikuid. Mul on hea meel tõdeda, et selles vallas saame uutele katsumustele üheskoos vastu astuda, kuna teadmussiirde programm toidu ja toiduohutuse valdkonnas jätkub. Selle kõrval on oluline ka võtta kasutusele uuenduslikke lahendusi ning teha rohkem koostööd. Homme toimuv konverents pakub hea võimaluse neil teemadel arutada – nii kerkinud probleeme kirjeldada kui ka võimalikke lahendusi leida,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Konverents on jaotatud kolme plokki. Esimeses plokis võetakse luubi alla toiduohutus ja seaduseloome, kus räägitakse lähemalt sellest, millised seadused piiritlevad toidutootjaid ja ettevõtteid toiduohutuse ja jäätmete sortimise osas. Teemasid käsitlevad Põllumajandus- ja Toiduameti peadirektor Urmas Kirtsi, Stockholmi Keskkonnainstituudi Tallinna Keskuse vanemekspert Evelin Piirsalu, Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse osakonna nõunik Kristel Kibin ja Eesti Maaülikooli Veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituudi toiduhügieeni ja rahvatervise õppetooli juhataja Mati Roasto.
Konverentsi teise ploki kandev osa on suunatud toiduohutusele ja toidu järelvalvele. Muuhulgas tutvustatakse Tallinna Tehnikaülikooli tudengite poolt läbiviidud uuringut, mille käigus kontrolliti Eesti jaekaubanduses külmaletis hoitavate toodete temperatuuri. Saadud tulemuste põhjal võib etteruttavalt öelda, et külmtoodete kontrolli jaekettides tuleb kindlasti karmistada, et selle all ei kannataks Eesti toidutootjate maine. Jaekabanduse järelvalvest möödunud pöördelisel aastal, mis tõi samuti endaga kaasa uued väljakutsed, räägib lähemalt Põllumajanduse- ja Toiduameti toiduosakonna juhataja Kairi Ramjalg.
Konverentsi kolmas plokk kuulub aga innovatsiooni uudistele, kuidas on kooronakriis pannud ettevõtteid tegutsema ning annab suurepäraseid näiteid innovaatilistest toodetest ja lahendustest. Toiduvaldkonna lahendusi tutvustavad FoodDocsi asutaja Katrin Liivat, Lindströmi kliendikogemuse juht Katrin Fjodorova, Liviko turundusjuht Eve Nõmm ja ChemiPharmi tegevjuht Kristo Timberg.
„Loodan, et meie tänavused toiduohutuse teemad, mis tegelikult puudutavad ühel või teisel viisil meid kõiki, paeluvad võimalikult paljusid, sest vaid üheskoos suudame tagada Eesti toidutööstuse jätkuvalt kõrge taseme ja kvaliteedi,“ lisas Potisepp.
Lisainfo ja registreerimine (kuni 9. juunini): https://toiduteave.ee/veebikonverents-10-06-2021-kriis-toiduohutuse-innovatsioonikiirendiks/.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Telefon: +372 50 46 547
Eestlased armastavad koorejäätist süüa olenemata aastaajast, serveerida seda kuuma piruka või koogiga, lisaks on see koorene suutäis kohustuslikuks koostisosaks jäätisekokteilide valmistamisel. Vähesed aga teavad, et tulihingelised jäätisesõbrad suudavad magusast jäätisest välja võluda ka soolaseid roogasid.
Academic Food Labi toiduvõlurid Priit Toomits ja Andrus Laaniste kinnitavad, et koorejäätise puhul saab vaadata palju kaugemale jäätisepallist, -kokteilist ja lihtsalt magusroast. Tippkokad kasutavad koorest koostisosa hoopis pastakastmete ja soolase panna cotta valmistamisel ning serveerivad jäätist mereandide ja steigiga.
Kui ka sina oled suur jäätisesõber, kes valmis oma maitsemeele ja kokkamisoskused proovile panema, siis loe, milliseid põnevaid koosluseid soovitavad tippkokad koorejäätisest valmistada.
Jäätis ja friikartulid
Koorene suutäis magusat jäätist ja soolased friikartulid võivad kombinatsioonina tunduda kui tuli ja vesi, kuid tegelikkuses on see sama maitsev kui soolakaramell või soolakringel šokolaadiglasuuris.
Arvatakse, et selles maitsekombinatsioonis saab süüdistada kiirtoidukohtasid, kus inimesed tellisid friikartuleid ja koorejäätist ning viimase kreemjas tekstuur lihtsalt mõjus nii kutsuvalt, et inimesed hakkasid naljaga pooleks kartuleid sellesse kastma. Järgmisel hetkel proovisid koorese ja magusa ning kuuma ja soolase kooslust juba inimesed üle maailma.
Toomitsa sõnul mõjub soolase ja magusa tasakaal inimestele kuidagi eriliselt kutsuvalt ning esmalt kummalisena tundunud kombinatsioonist saanud lausa omaette roog. Kuidas oleks kausitäie koorejäätise, soolaste friikartulite ja šokolaadikastmega?
Kastmed, kastmed, kastmed
Koorejäätisest soolased kastmed ei ole ehk päris kodukoka pärusmaa, kuid tippkokkade jaoks kindlasti mitte uudne lähenemine.
Laaniste sõnul näitab igasugune soolase roa valmistamine magusast jäätisest tõelist meistriklassi, sest ideaalseks tulemuseks on vaja tunda maitsete tasakaalustamise kunsti. „Koorejäätis on kreemine ja rammus ning neid omadusi kokad kastmete valmistamisel ka otsivad. Sulanuna on koorejäätise puhul praktiliselt tegemist vahukoorega, kuhu on lisatud vaniljet ja suhkrut. Ideaalse tasakaalu saavutamiseks tulebki mängu koka oskus mängida soolase ja magusaga, kuid see on tehtav ning ka koduses köögis,“ julgustab Laaniste.
Maitsvaks kastmeks steigile pane koorejäätis tantsu lööma täisterasinepiga, kasuta seda vahukoore või köögikreemi asemel Rootsi lihapallide kastmes, samuti sobib jäätis asendama koort pastakastmetes. Lihtsalt pea meeles, et happelisi kastmeid ei ole soovitatav pärast koore lisamist keeta, muidu võib koor kastmes tükki minna.
Laaniste retseptivaramust pärineb ka rammusa koorejäätise, pohlade ja mädarõikaga valmistatud jäätis, mis moodustab sulades maitsva kastme suitsukeelele.
Panna cotta
Kes ei oleks kuulnud populaarsest itaalia desserdist panna cottast, mille koostisesse kuuluvad vahu- ja kohvikoor, suhkur, vanilje ja soovi korral veidi rummi? Esimesed koostisosad saab ostunimekirjast maha tõmmata, kui koduses jääkapis peaks end peitma karp koorejäätist. Tõeliselt põnevaks väljakutseks saab aga pidada soolase panna cotta valmistamist. Itaaliapäraseks kombinatsiooniks sulata koorejäätis, lisa piim, želatiin, parmesan, pipar ja balsamiäädikas ning serveerimist kirsstomatite ja basiilikupestoga.
Panna cottat võib valmistada ka rohelistest hernestest, koorejäätisest, kanapuljongist ja želatiinist ning serveerida näiteks hõrgu krabilihaga.
Laaniste meenutab enda loodud retsepti, kus kokku sai pandud vaniljejäätis tursamaksa ja wasabiga, mille tulemuseks hõrk roog.
„Koorene ja soolane tarrend sobib hästi õhtusöögil eelroaks või iseseisvaks lõunasöögiks. Kokkamisel tuleb taaskord meeles pidada maitsete tasakaalustamist, sest tähtsaks koostisosaks on koorejäätis, mille koorene tekstuur ja lihtsus inspireerivad toidugurmaane, kuid mille magusale maitsele tuleb soolastes roogades õige tasakaal leida,“ õpetab Toomits.
Friikartulid jäätisega foto: https://bit.ly/3xSFVR0