Loomulik ja ehe

100% mahl on valmistatud ainult puuviljadest, köögiviljadest või marjadest ja sellesse pole lisatud ühtegi säilitus- ega teist lisaainet. Seega on tegemist sama puhta tootega, kui seda on vili ise. Kui pakendil on kiri
“100% mahl”, võid olla kindel, et mahla valmistamisel pole kasutatud mahla maitset ega säilivust parandavaid aineid.

Looduslik vitamiiniallikas

100% mahl on tõeline vitamiinipomm. Selles leidub sarnaselt värskete puuviljadega B-grupi vitamiine, A-vitamiini või beeta-karoteeni, C-vitamiini, P-vitamiini ja E-vitamiini. Lisaks sisaldavad täismahlad kaltsiumi, kaaliumi, magneesiumi, seleeni, rauda, fosforit ja palju muid organismile eluliselt vajalikke mineraalaineid.

Magus loomulikult

Kuigi inimesed kipuvad arvama, et 100% mahlale lisatakse magusama maitse saamiseks suhkrut, pole see nii. 100% mahl saab magususe viljades olemasolevast fruktoosist ja glükoosist. Mida küpsemad on viljad ja rohkem päikest saanud, seda magusamad nad on. Seetõttu valmistatakse 100% mahl ainult täiesti küpsetest viljadest.

Kontsentreeritud põhjusega

Kuna 100% mahl ei tohi sisaldada säilitusaineid, saadakse see puhastest viljadest. Et mahlatootjad saaks pakkuda mahlu ka viljadest, mis meie laiuskraadidel ei kasva, valmistatakse vilja kasvukohas mahlakontsentraat, kus protsessi käigus eraldatakse mahlast enamus vett aurutamise teel. Tänu sellel on võimalik transportida mahla kaugete maade tagant lõpptarbijale lähemale. Kontsentraat ei sisalda mingeid kunstlikke lisaaineid. Tootjatehastes lisatakse ainult nii palju vett kui konsentreerimise käigus on mahlast välja pressitud.

Säilitusainetest vaba

100% mahl ei sisalda mingeid säilitusaineid. Muide, kas teadsid, et 100% mahlale on säilitusainete lisamine lausa seadusega keelatud?
100% mahl säilib tänu spetsiaalsetele pakenditele ja villimise tehnoloogiatele, mis ei lase mahlal kokku puutuda välisõhuga. Hermeetiline pakend, mis kaitseb mahla ka valguse eest, aitab mahlal paremini säilida. Seetõttu pakimahl aasta säilibki, nii nagu kodumahlgi. . Põhimõtteliselt on vanaema kuumutatud mahla ja pakis oleva täismahla vahe vaid pakend ise – kartongpakend ei lase valgusel mahla värvi rikkuda, mistõttu nt. õunamahl jääb heledam ja säravam.

Kas teadsid, et …

• Marjade, puu- või köögiviljade pressimisel või püreestamisel saadud vedelik – täismahl – on pigem toit kui jook, sest vitamiinide, mineraalainete jm poolest on ta väga toitainerikas.

• Mahl aitab katta päevast vitamiinivajadust. Klaasitäis apelsinimahla on hotellides hommikusöögilaual päevase C-vitamiini koguse tagamiseks – 100 ml annab 30 mg% C-vitamiini.

• Kui tarbida päevas ca 2 klaasi mahla (keskmise arvestusega 400 ml mahla päevas), siis õunamahla juues katame päevasest C-vitamiini vajadusest peaaegu poole, tomatimahla juues pea 2/3, apelsinimahla juues aga isegi rohkem, kui päevane vajadus ette näeb.

• Mida kiiremini ja tugevamini mahla pressida, mida vähem on liigset temperatuuri tõusu ja mida vähem aega mahl pressimisel metalli ja õhuga kokku puutub, seda kindlam võib olla, et selles on säilinud ka palju kasulikku.

• Mahlades sisalduvad orgaanilised happed muudavad mahlad happeliseks. Hapete neutraliseerimiseks ja hammaste tervise huvides võiks klaasi mahla juurde ampsata väikese juustupala.

• Mahl ei sisalda kahjulikke suhkruid, sest kui piirata tuleks eelkõige sahharoosi ehk tavalise lauasuhkru tarbimist, siis viljades sisalduvad hoopis loomulikud puuviljasuhkrud fruktoos ja glükoos.

• Õunamahla toormeks on õunad, mis tavaliselt sisaldavad 8,5–12% suhkrut. Tavalises limonaadis on samuti 8–12% suhkrut – see on aga veele lisatud sahharoos. Õunamahlas on suhkur aga esindatud loomulikult viljades oleva glükoosi ja fruktoosina.

• On täheldatud õuna- ja ploomimahla tarbimise eeliseid südame-veresoonkonna haiguste ennetamisel tänu neis mahlades sisalduvatele mineraalainetele.

• Jõhvikamahl on küll väga hapu, kuid sellegipoolest aitab kaariese ärahoidmisel, hoides suuõõne puhtana kaariest tekitavatest bakteritest.

• Hommikune mahlajoomine tõstab kiiresti veresuhkru taset ja annab energiat, ergutab seedenäärmete tegevust ja soolestiku tööd.

Mahlatooted

Mahl

• Mahl eraldatakse puuviljadest ja marjadest ning see sisaldab rohkem toitained kui muud mahlatooted. Mahlaks saab nimetada vaid lahjendamata kujul müüdavat toodet.

• Mahlad, sealhulgas mahlad kontsentreeritud mahlast (ehk kontsentraadist taastatud mahlad), ei sisalda säilitusaineid, kunstlikke lõhna- ja maitseaineid ega toiduvärve.

• Säilivusaja pikendamiseks pakendatud mahlad tavaliselt pastöriseeritakse. Mahladele ei ole lubatud lisada suhkrutooteid (v.a astelpajumahlale).

Nektar

• Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed sõltuvalt puuvilja happesusest 25–50%.

• Kõikidest puuviljadest pole võimalik nende happesuse tõttu kohe joomiskõlblikku mahla valmistada, seetõttu müüakse neist pressitud mahla lahjendatud kujul nektarina.

• Nektarile võib lisada magustamiseks suhkruid, magusaineid ja mett.

Mahlajook

• Mahlajoogis on kõige vähem mahla ja kõige rohkem suhkrut.

• Mahlasisaldus ei ole mahlajoogi puhul õigusaktiga reguleeritud, ent tavaliselt sisaldavad mahlajoogid mahla umbes 10–15%.

• Mahlajookide koostises võib kasutada magusaineid, toiduvärve, säilitusaineid, lõhna- ja maitseaineid, antioksüdante ja muid lisaaineid.

Smuuti

• Smuuti (ka smoothie) on värsketest puu- või köögiviljadest valmistatud segatud, jahutatud, mõnikord magus jook. Tihti lisatakse hulka ka purustatud jääd, puuvilju, mett, külmutatud jogurtit ja teisi lisandeid, näiteks sojapiima või rohelist teed.

• Eestis müüdavad smuutid on enamasti kontsentreeritud mahlast valmistatud tooted, mis sisaldavad ka viljaliha. Mõned smuutid on aga valmistatud ainult puuviljadest – siis purustatakse nende valmistamiseks tavaliselt kogu vili.

Allikas: Maaeluministeerium, 2015

Mahlakad retseptid

Apelsini-mangokokteil metsamarjadega

Autor: Angeelika Kang
Kahele
2 küpset mangot
• 4 dl apelsinimahla
• 1 laimi pressitud mahl

Peale:
mustikaid, maasikaid jms marju

Koori mango ja tükelda viljaliha. Pane blenderisse mango, apelsinimahl ja laimimahl. Püreesta ühtlaseks, vala pokaalidesse ja kaunista marjadega.

Soe kuivatatud puuviljade salat

Autor: Angeelika Kang

neljale

• 400 g kuivatatud puuvilju (aprikoos, virsik, pirn, kirss)
• 2 dl õunamahla
• 2 dl apelsinimahla

Sega terved või tükeldatud puuviljad mahladega ja lase neil külmkapis kilega kaetult öö läbi maitsestuda. Vala segu kastrulisse, kuumuta keemiseni ja jahuta veidi. Serveeri soojalt kohupiimakreemiga.

Apelsinisorbett

Autor: Angeelika Kang

neljale
• 3,5 dl apelsinimahla
• 1 laimi pressitud mahl ja riivitud koor
• 2 dl vett
• 2 dl suhkrut

Kuumuta kastrulis vesi ja suhkur keemiseni. Keeda 5 minutit ja jahuta. Sega apelsini- ja laimimahl, riivitud laimikoor ning siirup.

Vala segu jäätisemasinasse ja valmista jäätis. Jäätisemasina puudumisel vala segu madalasse kaussi ja aseta sügavkülma. Vahusta segu iga poole tunni tagant, et segu jääks kohevam ega tekiks jääkristalle. Serveeri kohe või pane segu karpi ning sügavkülma. Külmuta vähemalt 4 tundi ja veereta jäätisekulbiga pallid.

Tomati-paprikapüreesupp

Autor: Angeelika Kang

neljale
• 1 sl õli
• 1 punane sibul
• 2 küüslauguküünt
• 1 punane tšillikaun
• 1 punane paprika
• 1 porgand
• 4 dl tomatimahla
• 2 dl kanapuljongit
• 1 tl suhkrut
• 1 sl lahjat maitsestamata toorjuustu

Kuumuta kastrulis õli. Lisa hakitud sibul, küüslauk ja tšilli. Kuumuta veidi ja lisa tükeldatud paprika ja porgand. Kuumuta paar minutit ja lisa tomatimahl, kuum puljong ja suhkur. Keeda tasasel tulel 15 minutit. Lisa toorjuust ja püreesta saumikseriga ühtlaseks.

Õuna-marjatarretis

Autor: Angeelika Kang

Kuuele
6 dl õunamahla
• 1 dl suhkrut
• 1 laimi pressitud mahl ja riivitud koor
• 4 tl želatiinipulbrit
• 2 dl külmutatud või värskeid vaarikaid
• 2 dl külmutatud või värskeid mustikaid

Pane mahl ja suhkur potti. Kuumuta pidevalt segades keemiseni. Keeda 5 minutit. Pese laim ja riivi koor. Tõsta kõrvale. Pressi laimist mahl. Sega želatiinipulber, laimimahl ja 2 sl vett. Paisuta ja sulata kuumaveevannis. Sega sulatatud želatiin mahlasegusse. Jahuta. Lisa riivitud laimikoor. Pane klaasidesse vaarikad ja vala mahlasegu peale. Lase külmkapis tarretuda 2 tundi. Serveeri klaasidest.

Jäätisekokteil mahlaga

• 2,5 dl mahla (nt ploomi- või õunamahla)
• 2-3 suurt vanillijäätisepalli
Pane mahl ja jäätis kannmikserisse ning mikserda ühtlaseks.
Kalla kõrgesse klaasi, serveeri kõrrega.

Tomatimahl laimiga

• 1 l tomatimahla
• 1 laim

Pigista tomatimahla sisse 1 laimi mahl. Sega. Serveeri jääga.

Õuna- või apelsinimahlaga pannkoogid karamellise õunasisu ja vahukoorega

Õunamahlaga pannkoogid (apelsinimahlaga pannkookide tegemiseks kasuta apelsinimahla):
• 5 dl õunamahla
• 1 muna
• 3 dl jahu
• natuke soola

Karamelline õunasisu:
• 500 g õunu (soovitatavalt hapukaid)
• 1 tl kaneeli
• poole sidruni mahl
• 2 dl suhkrut

Kookide valmistamiseks vahusta muna, lisa mahl ja jahuga segatud sool. Sega tainas valmis ja jäta umbes 30 minutiks seisma. Kuumuta pann vähese õliga ja küpseta pannkoogid kuldseks.

Koori ja viiluta õunad. Sega kokku kaneeli ja sidrunimahlaga. Lase õuntel natuke seista ja maitsestuda. Kuumuta pann, lisa suhkur ja lase sellel rahulikult sulada. Ära sega. Kui suhkur on sulanud ja hakkab ilusat karamellist tooni võtma, lisa õunad ning kuumuta neid karamellis seni, kui need on pehmed.

Serveerimisel võta pannkook, pane koogi ühele poolele karamelliseid õunu ja tõsta teine pool peale. Serveeri vahukoore või jäätisega.

Tšilliporgandid apelsinimahlaga

• 1,5 porgandit
• 0,25 sl õli
• 0,125 tšillipipra kauna
• 0,125 l apelsinimahla
• soola

Valmistusaeg: kuni 20 min

Puhasta ja tükelda porgandid. Aja õli potis kuumaks ning hauta porgandeid selles väheke aega. Lisa tšillipipar ja apelsinimahl. Aja keema ja pane siis kaas peale. Hauta kaane all umbes 5 minutit. Maitsesta soolaga.

 

 

„Turuarendustoetuse abiga rahastatud tegevus.”


← Tagasi