Ilmselt teab iga laps ja noor, et kasvava organismi kaltsiumivajaduse katab ideaalselt piim ja piimatooted. Kuid mida teha, kui kasvueas laps ei taha piima, keefiri ega jogurtit?

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul näitas noorte seas läbi viidud küsitlus, et kuni 25-aastased Eesti noored tarbivad küll regulaarselt piimatooteid, kuid teevad seda siiski vähem kui mõni aasta tagasi.

„Võime tunda heameelt selle üle, et üle 80% meie küsitluses osalenud noortest ütles, et söövad piimatooteid iga päev või mitu korda nädalas. Võttes arvesse, kui kiirelt noored oma riietest ja jalanõudest välja kasvavad ning kui suur on seetõttu nende organismi kaltsiumivajadus, on selge, et igasugused eridieedid sellises eas võivad mõjuda nende organismile väga halvasti,“ nentis Potisepp.

Iseseisvuvale noorele toidulauas esitatud ultimaatumid stiilis „enne magustoitu ei saa, kui piim on joodud“ võivad tuua kaasa oodatust vastupidise efekti ning tekitada veelgi suurema trotsi väärt toiduaine suhtes. Pigem tasub kaaluda viise, kuidas teha piimatooted lapse jaoks atraktiivsemaks.

  1. Hoia piimatooted alati külmkapis nähtaval kohal. Kanna hoolt selle eest, et värske piim, jogurtid, kodujuust oleks alati nähtavad ja saadaval, sest siis on suurem tõenäosus, et laps pärast kooli tühja kõhuga just neid tooteid haarab. Postita külmkapi peale ka mõned põnevad ideed, kuidas müsli, banaani ja pähklite või marjadega maitsvad vahepala valmistada.
  2. Pista lapsele koolikotti väikseid piimatoodete pakke. Piimatootjad käivad ajaga kaasas ja mõtlevad sellele, et piimatoote pakend suudaks üle elada pool päeva raamatuid täis koolikotis. Osta oma lapsele väiksetes pudelites jogurteid, lusikaga varustatud topeltkaanega piimatooteid või pane lihtsalt karbikesse lusikas, maitsestamata jogurti pakk ja pähklid, et lapsel oleks lihtne nälja korral üks kosutav amps võtta.
  3. Proovi erinevaid tooteid. Piimatoodete valik meie poelettidel on muljetavaldav ning kui võsuke põlgab ära ühe toote, siis kindlasti leidub sadade teiste toodete seas midagi, mis talle rohkem meelt mööda on. Osta igal poeskäigul mõni uus ja seni proovimata kohupiimakreem, jogurt, kodujuust, juust või muu toode – nii muutub piimatoodete söömine põnevaks eksperimenteerimiseks ja küllap leiab selle käigus ka uusi lemmikuid.
  4. Aruta lapsega läbi, mida poest ostate ja süüa teete. Koostage ühiselt poenimekiri, milles laps ise saab otsustada, milliseid piimatooteid, köögivilju ja muid kasulikke toiduaineid ostate. Nii on tõenäosus suurem, et need tooted ka reaalselt ära süüakse ja et laps ise oma menüüle loovalt läheneb.
  5. Ära räägi lapsele hammastest ja luudest, vaid sellest, milles tema tahab olla hea. Kui tegu on noore teadlasega, otsi fakte selle kohta, kuidas piim mõjutab ajufunktsioone. Kui noor on pigem spordihuviline, siis räägi talle sellest, miks piimavalgud on lahutamatu osa sportlaste menüüst. Ehk siis ära räägi loosungites, vaid sellest, mis on sinu lapse igapäevaelu.
  6. Ole eeskujuks. Kui sinu päevane piimatoodete norm on törts piima kohvile, siis ei mõju ka jutt piimatoodete vajalikkusest ja headusest usutavalt. Kui sind ei kimbuta just laktoositalumatus, siis vala ka endale pühapäevahommikul pannkoogi kõrvale nautimiseks klaas jääkülma piima. Mõelge koos lapsega välja toredad road, milles piimatooted on aukohal, ning nautige neid koos. Nii on tõenäolisem, et piimatoodetest saab normaalne osa lapse menüüst.