Prindi

Keskkonnaministeerium kavatseb kohustada kõiki majapidamisi koguma pakendeid eraldi ning selle tarvis tuleb iga era- ja kortermaja juurde paigaldada konteiner või kott. Põhjus on selles, et Eesti peab aastaks 2020 suunama ringlusse 50% olmejäätmetest. KaguEesti inimesed peavad ministeeriumi plaani aga halvasti läbimõelduks.

„Meil jääb vähe prügi sorteerimiseks,” andis Antsla valla Kõrtsijüri talu perenaine Anne Uppi mõista, et iga prügiliigi tarvis küll talu juurde kotti vaja ei ole. Talus saab osa prügist, mis linnamajade elanikel prügikasti rändab, mujal kasutada.

Uppin selgitas, et paberi- ja papijäätmed lähevad ahju, banaani- ja isegi mandariinikooredmkompostihunnikusse, munakoored kanadele ja toidujäätmed loomadele. Televiisori ja teiste õrnade esemete kaitseks pakendisse pandud vahtplastitükid kogutakse kokku ja vajalikul ajal kasutatakse soojustuseks. Silopallide ümber olnud kile võtab kilemüü- ja tagasi. Klaastaarast visatakse prü- gikasti pudelid, millel ei ole keeratavat korki, teistesse pannakse mahl.

„Märga imavad vanad riided kohe prügikasti ei lähe, sest enne kasutab meespere neid töökojas,” märkis Uppin. Ta lisas, et talu õues on 140kuupmeetrine prügikast, mida tühjendatakse kord kuus.

Linnades asuvate kortermajade elanike õues võib iga prügi liigi tarvis konteiner seista, kuid ikkagi leidub neid, kes prügikastid kogemata või hooletusest segi ajavad. Võrus asuva Loo tänav 5 kortermaja juhatuse liige Merike Umda ütles, et linnavalitsus on paigaldanud maja lähedale ETO märgistusega pakendikonteineri ja tasub selle tühjendamise eest. Olmejäätmete tarvis on ühistul teine prügikast, mille tühjendamise tasub ühistu.

Võru valla Meegomäe ja Kose suvilarajoonist viidi pakendikonteiner jäätmejaama. „Kuna need täideti ebasobilike jäätmetega ning nende tühjendamise eest tasus vallavalitsus, olime sunnitud konteinerid jäätmejaama viima,” põhjendas valla keskkonnaspetsialist Merle Tarrend.

Pakendikonteinereid on piisavalt

Antsla valla keskkonnaspetsialist Liana Neeve lausus, et inimestele selgitatakse pidevalt, milline prügi millisesse konteinerisse tuleb panna.

Valla maa-alal on pakendikonteinereid 30, seda on nõutust rohkemgi. „Nende kasutamine oleneb inimeste teadlikkusest, suuremate keskuste, nagu Antsla, Uue Antsla, Tsooru, Kobela ja teiste elanikud kasutavad pakendikonteinereid aktiivselt,” rääkis Neeve.

Ta lausus, et külade elanikest kõik veel ei teagi, et pakendikonteinerisse saab metall-, plast-, kartong- ja paberpakendeid, samuti klaaspudeleid ja -purke tasuta panna.

„Viies pakendid selleks ette nähtud konteinerisse, hoiavad inimesed ka raha kokku, sest jäätmeid tuleb vähem ning sellisel juhul saab prügiveolepingu ümber teha nii, et vedu oleks pikema aja järel,” selgitas Neeve.

Ta lisas, et vallavalitsus ei saa kahjuks igasse kohta pakendikonteinerit panna, sellest tulenevalt peaksid hajaasustuse elanikud mõtlema ühise prügimaja peale, kuhu pandaks ka pakendikonteinerid.

Põlva valla keskkonnaspetsialist Reelika Raig ütles, et valla maa-alal on MTÜ-lt Eesti Taaskasutusorganisatsioon (ETO) segapakendi tarvis 27, paberpakendi jaoks üheksa ja klaaspakendi tarvis kaks konteinerit.

„OÜ Tootjavastutusorganisatsiooni ehk TVO segapakendikonteinereid on meil 15 ning lisaks OÜ Eesti Pakendiringluse segapakendi-, klaaspakendining paberpakendikonteinereid,” märkis ta.

Konteinerite asukoha valik ning paigaldus on toimunud koostöös mainitud firmadega. Nende tühjendamise eest tasub vallavalitsus.

Teavet pakendikonteinerite kasutamise võimaluste kohta edastatakse Põlva Teatajas, valla koduleheküljel ning inimesed saavad vastused oma küsimustele ka vallamajast.

Maal on plaan täiesti ebapraktiline

Liana Neeve märkis, et kuigi pakutav variant, et pakendikott viiakse iga kodu juurest ära, on mugav ja soodustab prügi sortimist, ei ole see hajaasustuse puhul kuigi praktiline.

„Maapiirkondades puudub hetkel võimalus selleks, et iga majapidamine saaks pakendikoti üleandmisega liituda,” edastas Merle Tarrend.
Ministeerium plaanib ka pakendikonteinerite paigutamist poodide kui pakendite müügi koha juurde, et inimesed saaksid kaubapakendi juba kohe poest väljudes minema visata. Inimesed seda aga meeleldi teha ei soovi. „Kõigil on poest tulles kojuminekuga kiire,” sõnas Merike Umda.

Põlva vallas Puuri külas elav Annely Eesmaa ütles, et tema küll ei soovi poest väljumise jä- rel hakata kaupa lahti pakkima selleks, et mõni pakend konteinerisse visata. Pealegi on osa kaupa karbis vahtplastiga ümbritsetud ning avalikus kohas lahtipakkimisel võib toode kannatada, transportimisest rääkimata.

„Kuna plastpakendeid on palju, siis olen vajaduse korral valmis nende tarvis oma õue eraldi konteineri paigaldama,” lisas Eesmaa. Tema õues on segaolmejäätmete konteiner, kuid mittepõlevad pakendid viib ta lä- himasse pakendikonteinerisse Põlvasse.

Tema sõnul on mõistlikum inimesi regulaarselt prügi sortimisest teavitada kui senised kogumispunktid kaotada. Viimane tekitab paljudes segadust ja suurema hulga prügi sattumist metsa alla.

Põlva linna eramute omanikel on juba praegu võimalus pakendite äravedu tellida. „Hajaasustuse elanikele võib see kulukaks minna,” sõnas Reelika Raig.

 

Allikas: 24. jaanuar 2019 väljastatud Lõuna-Lehe artikkel, mis on avaldatud kokkuleppel toimetusega.