Jäätis on üks armastatumaid maiustusi üle maailma. Paljud aga ei tea, et lisaks omadusele panna suu vett jooksma, on sellel külmal maiusel veel mitmeid olulisi hüvesid. Need puudutavad nii maiustajate tervist kui ka Eesti piimatootjaid. 

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul valmivad eestimaised koorejäätised peaaegu alati võimalusel kodumaisest koorest, andes nii kodumaisele piimatootjatele olulise sissetuleku. Viiest Eestis söödud jäätisest neli on valmistatud koorest, seega toetavad meie jäätisesõbrad otseselt siinset põllumajandust. 

Eestis müüakse ligi 600 erinevat jäätisetoodet. Neist soosituim on vaniljejäätis, ent ka šokolaadi-, karamelli- ja maasikajäätis on väga populaarsed. Üks Eesti elanik sööb aastas umbes 8 liitrit jäätist, mis on kahe liitri võrra rohkem kui lätlastel, aga lausa viie võrra vähem kui meie põhjanaabritel. Need numbrid võivad esmalt paista kopsakatena, kuid maailmaliidri Uus-Meremaa 28 liitri kõrval jäävad need küllalt kahvatuks. 

"Nagu soomlased, on ka eestlased suured piimaarmastajad, mis kajastub ka jäätise söömise statistikas. Paljud ei mõtle sellele, kuid koorejäätis sisaldab ju samu kasulikke mineraale, mis piimgi," ütles Potisepp. "Süües ära ühe keskmise pulgajäätise, tarbime me klaasitäie tavalist poepiima. Selles sisalduvad kaltsium, magneesium ja kaalium, mille üheaegne omandamine on väga tähtis, sest nii imenduvad mineraalid paremini ja saavad südamelihaste tööd tõhusamalt toetada." Jäätises peituvad kasulikud ained ei piirdu ainult mineraalidega – sinna kuuluvad ka A-, D-, E-, P- ja B-rühma vitamiinid ning asendamatud rasvhapped, mis aitavad organismi tugevdada ja toetavad selle sujuvat toimimist. Seda muidugi juhul, kui nautida koorejäätist mõistlikus koguses.

Võrreldes muu läänemaailmaga alustati Eestis jäätisetootmisega küll mõnevõrra hiljem, kuid sellegipoolest on siingi jäätise traditsioonid kujunenud pikaks ja viljakaks. Jäätise käsitöönduslikule tootmisele ja mūūgile pani aluse Evald Rooma, kes asutas Tartus 1934. aastal firma Eskimo ja sai seeläbi Eesti jäätise isaks.  Eestis tööstuslikuks tootmiseks on peetud Talinna Kūlmhoone teket 1956 aastal. Kui toona oli jäätis luksus, mida tavainimene jaksas endale lubada vaid erilisematel puhkudel, siis tänapäeval on sellest kujunenud igapäevane magustoit, mida tarbitakse Eestis aasta jooksul ligi 7000 tonni.

Huvitavaid fakte jäätisest:

• Jäätise degusteerimisel kasutatakse kuldlusikat, kuna kullal puudub paljudele teistele metallidele omane metalne aroom ja maitse.
• Maailma suurim jäätisetuutu valmis 2015. aastal Norras, kus jäätist tootev perefirma Henning-Olsen püstitas uue Guinnessi rekordi 3,08 meetri kõrguse jäätisega. Sellest jätkunuks 10 800 inimesele, mis võrdub Haapsalu elanike arvuga.
• Kõige rohkem jäätist müüakse pühapäeviti
• Keskmine lehm toodab päevas piisavalt piima, et sellest valmistada 7,5 liitrit jäätist. See võrdub omakorda umbes 2800 liitriga aastas
• Keskmiselt on vaja 50 limpsimist, et üks jäätis ära süüa
• Esimesi jäätiseid sõid ilmselt hiinlased, kes segasid mäestikest murtud jääd marjade ja puuviljadega

*Artikkel on PRIA Turuarendustoetusest rahastatud tegevus