Prindi

AS Swedbank tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe sõnul on toiduainetööstuse konkurentsivõime tõstmisel võtmeküsimuseks ettevõtete suutlikkus rakendada uusi tehnoloogiaid ja arendada tooteid suurema lisandväärtuse saavutamiseks. Ära ei tohi unustada ka inimesi, ilma kelleta targad masinad ei tööta.

„Eelmisel aastal toidutööstuse investeeringud kasvasid, mis on väga positiivne,“ ütles ta. Üle poole moodustasid investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse.

„Paraku on ettevõtete marginaalid õhukesed ja see ohustab investeerimisvõimekust tulevikus – meile jääb väga vähe ruumi, et teha vigu,“ ütles Kirsimäe. „Prognoosime investeeringute mahtude langust 16%. Samas on oluline, et ettevõtte konkurentsivõimet parandavaid investeeringuid ei lükataks edasi,“ sõnas Swedbanki esindaja.

Tootjate hinnangud käibe kasvatamise võimalustele on langenud. „Üheks takistuseks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis piirab ettevõtete uusi investeeringuid ning moodsate tehnoloogiate rakendamist tööstuses,“ ütles Kirsimäe kommenteerides uuringut, mis panga klientide hulgas läbi viidi. „Olukorda mõjutab ka prognoositust kiirem palgakasv, mis 2019. aastal on tööstuses hinnanguliselt 6,3%.“

Panga esindaja sõnul hoiab investeerimist tulevikus tagasi ebakindlus majanduskeskkonna osas, valitsuse ebastabiilne maksupoliitika ning investeeringute pikk tasuvusaeg, mis on iseloomulik just toidutööstustele.

„Kui täna on toidutootjatele olulised sihtriigid koduturu kõrval Soome, Läti ja Leedu, siis tulevikus nähakse atraktiivseimatena Rootsit, Saksamaad ja Hiinat,“ ütles ta.

Positiivsena tõi ta välja selle, et toiduainetööstus on kõige automatiseeritum tööstusaru Eestis – 35% protsessidest on automatiseeritud. Kahe aasta perioodis investeeritakse toidusektoris keskmiselt 1 400 000 eurot, mis on eri sektorite lõikes suurim.

Kirsimäe sõnul on arenguvõimalus suurem digitaliseeritus ja veelgi tõhusam koostöö teadusasutustega. Ka veebipoode võimaluste tänasest tõhusam kasutamine on üks viis, et jõuda toodetega laiema hulga klientideni.

„Täna teeb arendus- ja teadusasutustega koostööd 23% toidutööstusest ning see suund on veelgi kasvamas,“ ütles ta. Keskmiselt investeerib toidutööstus panga sõnul arendus- ja koostööprojektidesse kahe aastasel perioodil 342 000 eurot. Võrdluseks, et teisel kohal asuv puidusektor panustab sama ajaga 190 000 eurot.

Raul Kirsimäe astus üles Toiduliidu aastakonverentsil „Kuidas püsida konkurentsis“, mis tõi kokku sektoris tegutsevad ettevõtted, teadusasutused ja riigi esindajad.