Toidutööstuste Liit, Eesti Kaupmeeste Liit ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda asuvad ühiselt koostama toidukaupade tarneahela head kaubandustava, mis aitaksid kaasa Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringus esile tõstetud probleemide vähendamisele suhetes tootjate ja kaubanduskettide vahel.
Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on tarbija ootustele vastamine ja kvaliteedi tagamine suur vastutus nii kaupmeeste kui ka tööstuste jaoks ning seetõttu on mõistetav, et osapoolte vahel peavad olema kokku lepitud väga ranged tingimused, et neid eesmärke täita. Kuid kui need kahjustavad märkimisväärselt ühe poole huve, ei saa selline koostöö olla kestlik.
„Meil on õnneks ka mitmeid häid näiteid koostööst kaubandusega, kuid uuringus välja toodud probleemid, nagu ahistavad lepingutingimused, ähvardused tingimustega mitte nõustumise korral toodete müük peatada, ebamõistlike allahindluste nõudmine, on siiski väga levinud,“ kommenteeris Potisepp. „Seepärast tegime Kaupmeeste Liidule ja Kaubandus-Tööstuskojale ettepaneku luua ühine töögrupp kauplemise heade tavade põhimõtete koostamiseks ning loodame, et konstruktiivse töö käigus leiame võimaluse koostööks, mis arvestaks mõlemaid osapooli võrdväärsete partneritena.“
Eesti Kaupmeeste Liidu juhi Marika Merilai hinnangul on jaekettide ja tootjate erinev nägemus tarneahela kui terviku toimimisest ja koostöö tähtsusest iseloomulik kogu Euroopale. Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja 11 organisatsiooni eestvedamisel on tarneahelat puudutava heade tavade põhimõtted omaks võtnud paljud Euroopa riikide tööstus- ja kaubandusettevõtjad.
„Kaupmeeste Liit peab oluliseks toidukaupade tarneahela heade tavade koostamist, milles kajastuvad lepinguvabaduse printsiibid ja vastastikuse koostöö põhimõtted. Siinjuures peab rõhutama, et tarneahela keskpunktiks on tarbija, kelle huvidest lähtuvalt tehakse otsuseid,“ lisas Merilai.
Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts tervitas erialaliitude initsiatiivi heade tavade koostamiseks. „Toetame ärisuhtlemises alati heade tavade järgimist, vastastikkust lugupidamist ja austust. Ligemale 3200 ettevõtet koondava organisatsioonina on meie kohustus taolistele algatustele toeks olla. Kindlasti ei ole Eesti ettevõtluskultuur halb ning pigem saame seda ikka maailmas eeskujuks tuua, kuid küllap on meilgi teemasid, mis vajavad läbi arutamist ja paremaks muutmist. Seda saavad teha aga ikka ettevõtjad ise, omal initsiatiivil ja mitte riigi sunniga,“ ütles Palts.
Osapooled soovivad esmasteks aruteludeks kohtuda juba märtsi jooksul, et arutada ja leppida kokku edasistes tegevustes.
Eesti Konjunktuuriinstituudi uuringust selgus, et 59% Eesti toiduainete tootjatest on kokku puutunud kaubanduskettide poolsete ebaausate kauplemistavadega. Seejuures enim tunnetavad probleemi lihatööstused.