Vabariigi juubeliks rahvusvärvides kujunduse saanud Toiduliidu piimakampaania lehmaskulptuur külastab EV sünnilooga seotud paiku, alustades ringreisi Pärnust, kus loeti ette iseseisvusmanifest.

Piimalehm tuletab inimestele meelde, et piim on väärtuslik toiduaine, mis on olnud eestlaste toidulaual olulisel kohal juba aastasadu ning on seda ka täna.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on eestimaalased väga agarad piimajoojad ja toodete valik aasta-aastalt rikkalikum. „Tasakaalus ja mitmekülgne toitumine on eriti oluline laste puhul, kelle organism alles kujuneb. On oluline, et teadmine piima headest omadustest jõuaks ka nendeni ning just seetõttu on meie kampaania mänguline,“  rääkis Potisepp.

„Piima kui tooraine väärtust näitab ka see, et selle hind on stabiliseerunud ja annab meie põllumajandusettevõtjatele kindluse valdkonda investeerida ja töötada välja uusi tooteid, mida tarbijad ootavad,“ ütles Toiduliidu juhataja.

Ka sel aastal kutsub Toiduliit inimesi üles end koos piimalehmaga jäädvustama ning tehtud pilte teistega jagama. Soovi korral võib anda lehmale oma lemmiku Facebooki, Instagrami või Snap-filtriga uue näo. Kõikide vahel, kes lehmaga pilte sotsiaalmeedias jagavad ning kasutavad teemaviidet #piimonsuperhea, loositakse välja kinkekott maitsvate piimatoodetega. Lapsed võivad lapsevanemate järelevalvel pildistamiseks ka lehma selga ronida.

Tartu Kunstikooli skulptori Lauri Tamme ja kunstniku Ülle Ottokari 2016 aastal loodud piimalehma skulptuur jääb Pärnu rannaparki suvepealinna elanike ning külastajaid rõõmustama kuni 22. juulini. Edasi liigub skulptuur Tartusse.

Jaanipäevale eelneval nädalal viivad Circle K ja Saku Õlletehas läbi aktsiooni „Kainet meelt“, mis tuletab meelde, et autorooli minnes sobib vaid alkoholivaba jook.

 

Aktsioon algab 18. juunil ja on plaanitud kestma nädal aega või kuni „Kainet meelt“-tähistusega tooteid jätkub.

Ettevõtmise raames jagatakse igale Circle K autopesula kasutajale spetsiaalse meeldetuletus-tähistusega Saku GO alkoholivaba õlut.

 

„Soovime oma ettevõtmisega selle tõsise teema üles tõsta ja just enne jaanipäeva sõnapaari „Kainet meelt“ kõlama jätta. Toodame Sakus küll ka lahjat alkoholi, kuid tahame omalt poolt igati rõhutada vastutustundliku tarbimise sõnumit. Autorool ja alkohol ei sobi kokku,“ rääkis Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

 

„Circle K teenindusjaamasid külastab iga päev mitukümmend tuhat autojuhti. Me hoolime oma klientidest, nende turvalisusest ning panustame ka enda poolt pidevalt koos erinevate partneritega, teadvustamaks üldsust, et alkohol ja autorool ei käi mitte kunagi kokku,“ sõnas Circle K turundusjuht Diana Veigel.

 

Nii Circle K kui ka Saku Õlletehas osalevad teisteski ettevõtmistes, mis on suunatud vastutustundliku tarbimise ja liikluskultuuri edendamisele. Circle K on viimastel aastatel panustanud Maanteeameti kampaaniatesse ning tänavu oli ka Kuku raadio Selge Grupijuhi kampaania partner, kus  inimestel oli võimalus nii läbi kodulehekülje kui ka otse teenindusjaamas ennast kampaaniasse registreerida.

Saku Õlletehas on tänavu suurendanud oluliselt oma alkoholivabade jookide valikut, et igaüks leiaks endale sobiva maitse.

Mõlema ettevõtmises osaleva ettevõtte jaoks on oluline teadvustada klientidele, et neil on alati olemas alkoholivaba alternatiiv oma lemmikjoogile.

 

Täna, 31. mail allkirjastasid kaubanduse, toiduainetööstuse ja põllumajandusettevõtete esindajad pidulikult Eesti head tavad toiduainete vertikaalses tarneahelas. Head tavad töötati välja toiduliidu, kaupmeeste liidu ja põllumajandus-kaubanduskoja koostöös, nende koostamist koordineeris Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

 

Aastate pikkuse koostöö tulemusena kaubandus-tööstuskoja, toiduliidu, kaupmeeste liidu ja põllumajandus-kaubanduskoja poolt kirja pandud toiduainete vertikaalse tarneahela Eesti heade tavade eesmärk on suurendada toiduainete tarneahelas toimivates ärisuhetes ausust, usaldust ja koostööd ning tagada tarneahela kui terviku efektiivne toimimine.

 

„Konjunktuuriinstituudi 2015. aasta uuringust nähtus, et tervelt 79% Eesti suurtest toidutööstusettevõtetest ja 50% väiksematest toidutootjatest on puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega. Selle tagasiside ja toidutööstuste kogetud raskuste põhjal sai kolm aastat tagasi alustatud eneseregulatsiooni korras toiduainete vertikaalse tarneahela Eesti heade tavade väljatöötamisega. Euroopa Liidus kehtivad määrused olid liiga üldsõnalised, mistõttu oli soov luua põhjalikum dokument, mis saaks koostöölepingute kohustuslikuks lisaks. Peame sellega liitumist kõigi osapoolte poolt väga oluliseks, sest see loob pinnase ausama äritegevuse tekkeks ning suurendab kõigi toidu vertikaalse tarneahela osaliste vastutust, kus ka äririske jagatakse võrdsemalt,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp.

 

„Kaupmeeste liidul on head kaubandustavad tegelikult olemas ja vastu võetud juba 2008. aastast, aga ainult kaubandussektori siseselt. Käesolev dokument on meie jaoks kui oma senise hea tava jätk ja areng, kuna aeg on edasi läinud ja ajakohastamine on sellega seoses omal kohal. Kui meie liidu senises heade tavade kirjelduses oli fookus rohkem suhetel tarbijatega ja tarnijaga suhtlus on olnud hea tavaga kaetud veidi lühemalt, siis nüüd on väga palju lahti kirjutatud ka suhteid tarneahelas. Usume, et kõike ei pea seadustega reguleerima. Ausad turuosalised saavad edukalt mängureeglid omavahel kokku lepitud ja suudavad neid ka austada. Heade tavade vastuvõtmine näitab, et kui vaeva näha ja koostööd teha, siis on eneseregulatsioon võimalik,” kommenteeris Eesti Kaupmeeste Liidu juht Nele Peil.

 

„Ebaausate kauplemistavade kasutamine on ohuks kodumaise põllumajanduse ja toidutootmise arengule. Mitmed uuringud on näidanud, et suur osa Eesti toidutootjatest on kokku puutunud ebaausate kauplemistavadega. Loodame, et põllumeeste, toidutööstuste ja kaupmeeste poolt kokku lepitud head tavad aitavad vähendada ebaausate kauplemistavade kasutamist. Teiste riikide kogemus on näidanud, et heade tavade kokkuleppimine on oluline turuosaliste suhete parandamiseks ja ausate kauplemistavade leviku soodustamiseks, kuid näeme, et osad ebaausate tavade kasutamisega seotud küsimused tuleks reguleerida ka seadusega,“ sõnas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juht Roomet Sõrmus.

 

Tänase seisuga on heade tavadega liitunud kaupmeeste liidu poolt Selver, Rimi, Prisma, COOP ja Maxima, toiduainetööstuse liidu poolt Salvest, Dava Foods Estonia, HKScan, Balbiino, Saarioinen ja veel 19 liidu liiget ning põllumajandus-kaubanduskoja poolt Anu Ait, Eesti Pagar, Kaiu LT, Krootuse Agro, Kärla Põllumajandusühistu, Linnamäe Lihatööstus, Sagro, Wiru Vili, E-Piim Tootmine ja Väätsa Agro. Kõikide liitunud ettevõtetega saab tutvuda siin.

 

Kirja saanud heade tavade põhimõtete aluseks on Euroopa 11 organisatsiooni poolt välja töötatud 10 põhiprintsiipi. Eesti dokumendile lisati täiendavad 2 printsiipi: võrdsus ja mõistlikkus. Samuti on dokumenti täiendatud Eesti tootjate, põllumeeste ja kaubandussektori näidetega nii headest kui ebaausatest tavadest, mis fokusseerivad Eesti turu spetsiifilistele küsimustele.

 

Headest tavadest tulenevate vaidluste lahendamiseks on vaidluse pooltel vastava kokkuleppe olemasolul võimalik pöörduda kaubandus-tööstuskoja juures tegutseva lepitaja poole.  

 

Liidud ootavad kõiki toiduaine tarneahelas osalevaid ettevõtteid heade tavadega liituma ning andma seeläbi oma panuse ausa konkurentsi loomisesse!

 

 

Toiduainete vertikaalse tarneahela Eesti heade tavade dokumendiga saab tutvuda siin.

Täna toimunud piduliku allkirjastamise pildid on siin.

 

Täna, 18. juunil toimub Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istung, kus Euroopa Komisjon tutvustab järgmise eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika reformipaketti.

 

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. Esialgsete arvutuste kohaselt peaks Eesti otsetoetuste tase järgmise perioodi lõpuks moodustama 76% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

 

„Me ei saa rahule jääda sellega, et Eesti otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil Euroopa Liidu keskmisest põhjendamatult kaugele. Eurostati andmetel on Eesti tootjate tootmiskulud Euroopa Liidu keskmisest lausa 30% võrra kõrgemad. Sellises olukorras on ebaõiglane, et Eesti otsetoetused hektari kohta on 2027. aastal vaid 76% Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

 

„Samuti teeb Eesti põllumehi murelikuks komisjoni ettepanek vähendada kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi Euroopa Liidu poolset rahastamist 15% võrra,“ lisas minister Tamm. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Oleme arvamusel, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest see on parim viis põllumajanduse ja laiemalt ka maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamisel,“ sõnas Tarmo Tamm.

 

Lisaks käsitletakse nõukogus põhipunktina Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi  uue perioodi eelnõud. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks uue fondi puhul kõige olulisem piisav eelarve, et jätkata ühise kalanduspoliitika reformi raames kokku lepitud eesmärkide täitmist.  „Samuti leiame, et uue finantsperioodi puhul on keskse tähtsusega lihtsustamine, tulemuspõhine lähenemine, kogukondade juhitud kohalik areng ning paindlikkus toetuste andmisel,“ märkis minister Tamm.

 

Muude punktide all arutatakse kuue liikmesriigi ühisdeklaratsiooni ÜPP ja MFFi tuleviku teemal ning üheteistkümne liikmesriigi (sh Eesti) ühisavaldust, mis käsitleb teadmistepõhist põllumajandust, vesiviljelust ja metsandust biomajanduses (BIOEAST). Tegemist on algatusega, mille eesmärk on senisest süsteemsemalt ja suuremas mahus kaasata Euroopa tervikarengusse meie regiooni biomajandusvaldkonna teadus- ja arendusasutusi ning luua võimalused ka ettevõtetes innovatsiooni tõhustamiseks. Arvestades, et Euroopa Liidu eelarveplaanid näevad ette selle valdkonna teadus ja arendustegevusse suunatavate vahendite märgatavat kasvu, on algatus väga oluline. Minister Tamme sõnul osaleme aktiivselt selle algatuse kujundamisel, et see toetaks meie teadus- ja arenduspotentsiaali rahvusvaheliste võimaluste veelgi paremaks kasutamiseks.

 

Maaeluministrit saadavad kohtumisel põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel ning välissuhete osakonna nõunik Siim Tiidemann.

 

21.–27. maini toimunud avatud toidutööstuste nädala raames külastas tööstusi 894 inimest. Enim külastajaid võttis vastu Chocolala, kelle juures käis šokolaaditootmist uudistamas 125 inimest.

 

Rohkelt külalisi võtsid vastu ka Esko Talu (88 külastajat), Leibur (76),  Kalev (73) ja Balsnack (66). Kohtade arv oli väga piiratud Balbiinos,  Saku Õlletehases, Santa Marias, Salvestis,  Lõuna Pagarites, UVIC-is, Rakvere Lihatööstuses, Saaremaa Piimatööstuses ja Saue Productionis ning kõik mainitud võisid uhkust tunda pea 100-protsendilise täituvuse üle.

 

„Avatud toiduainetööstuste nädal kannab üht väga olulist väärtust – see on usaldus. Toidutööstused usaldavad inimesi, lubades neid oma tootmisse, ja teisalt näevad tarbijad oma silmaga, kuidas meie igapäevane toit tööstustes valmib. Nii kasvabki usaldus kodumaiste toodete vastu. Aitäh toiduainetööstustele, et pakkusite inimestele võimaluse oma tootmistesse kiigata ja uusi teadmisi omandada,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

 

Kokku võõrustasid külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest: A. Le Coq, Andre Juustufarm, Balbiino, Balsnack INH, Luke meierei, Chocolala, Ecofarm, Esko talu, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Minna Sahver, Moe Peenviinavabrik, Nopri Talumeierei, OG Elektra (pagari- ja vorstitsehh), Pajumäe talu, Põltsamaa Felix, Rakvere Lihatööstus,  Saaremaa Piimatööstus, Saku Õlletehas, Salvest, Santa Maria, Saue Production, Scanola (Olivia), Tallegg, Tamme Aiandustalu ja UVIC. Maakondadest olid esindatud Harjumaa, Tartumaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Raplamaa, Võrumaa, Lääne-Virumaa, Viljandimaa ja Saaremaa.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub Eesti toidu kuu, Eesti toidutee, aasta toidupiirkonna valimine, avatud toidutööstuste nädal ja avatud talude päev. Avatud toidutööstuste nädalat rahastatakse Eesti maaelu arengukavast 2014–2020.

Avatud toidutööstuste nädal on kingitus Eesti Vabariigi 100. aastapäevaks. 2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähemat infot juubeliürituste kohta saab veebilehelt www.EV100.ee