Eile, 11. detsembril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus päevakorras olid mesilaspere toetus, muudatused seoses põllumajandusloomade registrile antavate andmete edastamisega, Euroopa Komisjoni teatis biomajanduse strateegia kohta, investeeringumeetmete elluviimise tähtaegade pikendamine ja ülevaade põllumajandussektori 2017. aasta tulemustest.

 

„Tänan meie sotsiaalpartnereid 2018. aastal toimunud viljaka koostöö eest. Tänu sellele on meie töö saanud lisandväärtuse ning otsused pole tehtud kabinetivaikuses, vaid nendesse on kaasatud paljud huvigrupid. Lisaks hindame seda suurt tööd, mida sektori esindajad on põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisse panustanud,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

 

„Järgmisest aastast toetame mesindussektorit mesilaspere toetuse abil. Toetuse eelarve on esimesel aastal 600 000 eurot,“ lisas maaeluminister Tarmo Tamm. Toetust plaanitakse makstakse kokku neljal järjestikusel aastal (2019-2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarveks 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

 

Euroopa Komisjon võttis 2012. aastal vastu Euroopa biomajanduse strateegia, mille eesmärk on uuendusmeelsem, ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem ühiskond. Eelmisel aastal koostas komisjon strateegia ülevaate, kus leidis, et strateegia on olnud edukas, selle eesmärgid on endiselt asjakohased, kuid nende ulatus ja rõhuasetus vajab kohandamist. Edasiste arutelude algatamiseks esitas Komisjon selle aasta oktoobris 2012. aasta biomajanduse strateegia ajakohastamise teatise.  

 

„Vaadates meie põllumajanduse, metsamajanduse ja kalandusressurssi on biomajandus on Eesti jaoks väga oluline valdkond. Palju arenguruumi näen just nende ressursside võimalikult kõrge lisandväärtusega väärindamise vallas. Seal on Eestil mitmeid võimalusi, millele saab süsteemselt läheneda ka EL-i biomajanduse strateegias väljapakutud meetmetele tuginedes. Lisaks peame kujundama terviknägemuse biomajanduse väärtusahela arendamise kohta,” sõnas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

 

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi andis ülevaate, milliseid andmeid peab loomapidaja edaspidi põllumajandusloomade registrisse esitama. Ministri määruse muutmise eelnõuga seatakse loomapidajale kohustus esitada andmed PRIA põllumajandusloomade registrile hukkunud looma käitlemisettevõttesse saatmise kohta, sigade liikumise kohta tapamajja ning sigade ja mesilasperede arvu kohta. Tammemägi selgitusel vabaneb loomapidaja Statistikaameti perioodilistest küsitlustest sigade ja mesilasperede arvu ning sigade loomakasvatuskategooriate kohta, sest Statistikaamet saab edaspidi asjakohased andmed põllumajandusloomade registrist. „Samuti paraneb järelevalveks, sh sigade Aafrika katku tõrjumiseks, ja statistiliseks analüüsiks vajaliku teabe hulk põllumajandusloomade registris ning riigi ametiasutuste vaheline koostöö,“ lisas Pille Tammemägi.

 

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on keerulised aastad põllumajandussektoris mõjutanud ka investeeringute elluviimist. „Selleks, et toetuse saajad jõuaksid oma projektid ellu viia, oleme erinevates investeeringumeetmetes otsinud lahendusi investeeringute elluviimise tähtaegade pikendamiseks,“ sõnas maaeluminister. Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroojuhataja Janeli Tikk andis kohtumisel ülevaate, millistes investeeringumeetmetes ja millistel tingimustel investeeringute elluviimise tähtaegasid pikendatakse.

 

Kohtumisel anti ülevaade ka Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ehk FADN-i 2017. aasta tulemustest ja tutvustati, milline on Euroopa Majandusarvestuse Assotsiatsiooni ehk EAA esimene hinnang 2018. aasta põllumajandussektori majandustulemustele. Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepa sõnul näitavad FADN-i 2017. aasta andmed, et põllumajanduses oli 2017 hea aasta. „Võrreldes 2016. aastaga on kogutoodangu väärtus suurenenud kolmandiku võrra,“ sõnas Aamisepp. Lisaks on tema sõnul on märkimisväärne, et pärast mitut keerulist aastat sealiha ja piimasektoris on loomade arvu vähenemine peatunud ja taas tõusule pöördunud.  Samuti on keskmine piimatoodang lehma kohta jätkuvalt kasvanud.

 

Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõuniku Katre Kirdi sõnul kujuneb Maaeluministeeriumi koostatud esialgse hinnangu alusel põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 2018. aastal 840 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui 2017. aastal. „Saaduste hindade muutused ei ole korvanud toodangu mahu langust ning sisendite hinnatõus jätkub,“ lisas Katre Kirt.

 

Maaülikooli toiduteaduse ja toiduainete tehnoloogia õppetooli dotsent Ivi Jõudu sõnul on piim ja piimatooted eriti noortele mitmel moel kasulikud, sest lisaks tugevatele luudele annavad need muuhulgas ka ilusa naha ja hoiavad ära isegi halva hingeõhu tekke.

Kasulik nahale

Tema sõnul on piimatooted väga head meie nahale, sest aitavad uuendada naharakke ning hoiavad naha niisutatuna. „Mõned aastad tagasi furoori tekitanud piimavannides pole tegelikult midagi eriskummalist – piim oli juba aastatuhandeid tagasi kasutusel lisaks toiduainele ka ilutootena, sest piimarasval ja valkudel on nahka rahustav, toitev ja vananemisvastane toime. Seetõttu sisaldub piim väga paljudes looduskosmeetika toodetes,“ rääkis Ivi Jõudu, kelle sõnul võib piima rahustavast mõjust saada aimu ka siis, kui määrida piimatooteid sääsehammustusele.

Tema sõnul tasub esmajoones siiski hinnata piima omadusi toiduainena. „Kui tavaliselt tekitab sõna „kolesterool“ inimestes hirmu, siis tegelikult sisaldub meie nahas ja rakkude koostises kolesterooli, mida vajame juurde ka toidust. Kolesterool aitab rakkudel uueneda ning kannab hoolt selle eest, et meie nahk, juuksed ja küüned oleksid terved ja kaunid ning süda ja aju töötaksid hästi,“ kinnitas Jõudu.

Hoiab ära kaariese tekke

Mõnevõrra üllatuslikult soovitavad hambaarstid süüa pärast toitu tükike küpset juustu, sest selles sisalduvad ensüümid ja peptiidid annavad juustule antibakteriaalse toime. Juustus sisaldub rohkelt kaltsiumi, fosforit ja kaseiinvalku, mis aitavad kaasa hammaste tugevnemisele.

„Suus elavad mikroobid armastavad väga magusat, kuid kui pärast magustoitu süüa tükike juustu, siis neutraliseerib see suuõõnes süsivesikute taseme ja asub hoopis mikroobe ründama. Nii takistab juust kaariese arenemist, mis toob sageli kaasa halva hingeõhu,“ kinnitas Jõudu, kelle sõnul ei asenda juustu söömine siiski korralikku hambapesu.

Niisutab keha

Piima koostisest moodustab umbes 85% vesi, kuid Maaülikooli piimateadlase sõnul on see väga eriline vesi.

„Piima koostises oleval veel on kraaniveest hoopis erinev struktuur. See on bioloogiliselt aktiivne vesi, mis toimib kehas mõneti nagu füsioloogiline lahus. Lisaks sellele, et see hoiab keha hästi niisutatuna, lahustab see ka paremini toitaineid ja muudab need paremini imenduvaks,“ sõnas ta.

Aitab kasvatada lihaskude

Fitnessi-meistrid ja jõusaalifännid kinnitavad, et füüsiliselt aktiivse inimese keha vajab küllaltki suures koguses kvaliteetset valku, et keha saaks lihaskude üles ehitada.

„Kuid lisaks sportlastele on suur valguvajadus ka noortel, kelle keha on alles kujunemas ning vajab seetõttu hulgaliselt ehitusmaterjali uue lihaskoe arendamiseks. Õnneks ei ole vaja kvaliteetse valgu saamiseks otsida abi proteiinitoodetest – enamasti piisab tavainimese valgukoguse katmiseks ka kohupiimast või kodujuustust,“ kinnitab Ivi Jõudu.

Hoiab seedimise korras

Maaülikooli piimateadlase sõnul on piimatooted ja eriti hapendatud piimatooted ülimalt vajalikud meie seedimise korrashoiuks ja immuunsüsteemi toetamiseks. „Hapendatud piimatoodetes nagu jogurtis, hapupiimas, keefiris ja petis sisalduvad piimhappebakterid, mis aitavad toitu seedida ja hoiavad soole mikrofloorat tasakaalus. Tänu sellele on neid tooteid regulaarselt tarbides väiksem oht nakatuda kõhulahtisust põhjustavate bakteritega,“ kinnitas Ivi Jõudu. Hapendatud ehk fermenteeritud toodetes on tänu piimhappebakterite elutegevusele suurenenud ka mitmete B-grupi vitamiinide sisaldus.

Tema sõnul on hapendatud piimatoodete söömine eriti vajalik siis, kui inimene on mõne haiguse tõttu läbinud antibiootikumi kuuri. „Antibiootikumid on teatud haigustest ülesaamiseks hädavajalikud, kuid nad hävitavad lisaks kahjulikele mikroorganismidele pahatihti ka kasulikud bakterid. Fermenteeritud piimatoodete tarbimine aitab kasulikel bakteritel meie soolestikus taastuda ning vähendada soolestikus halbade bakterite hulka, kes pärast haigust võimust võtta püüavad,“ rääkis Jõudu. 

AS Liviko alustab 120. sünnipäeva puhul tootmises ringkäikude korraldamist eelregistreerunud külastajatele. Liviko Distillery tehasetuuridega pakub kodumaine alkoholitootja esmakordselt võimalust tutvuda oma tootmise, ajalooliste hoonete ja vastvalminud interaktiivse muuseumiga.

Liviko külastamise vastu on aastate jooksul tundnud huvi nii eestimaalased kui ka välisturistid ning nüüd pakume tehasetuuriga huvilistele esmakordselt võimalust külastada töötavat tehast ja äsja avatud interaktiivset muuseumi. Liviko kõik tooted valmivad meie ajaloolistes hoonetes Tallinna kesklinnas. Ringkäigul tutvustatakse, kuidas tänapäevases tööstusettevõttes kombineeritakse moodsat tehnoloogiat ja põlvest põlve, meistrilt meistrile edasi antud teadmisi ja kogemusi. Külalised näevad, kuidas tootmine tõmmiste valmistamisest kuni jookide pudelisse villimiseni päriselt käib,“ ütles AS Liviko juhataja Janek Kalvi.

Liviko tehasetuur koosneb kolmest osast: ringkäik tootmises, äsjavalminud interaktiivse muuseumi külastus ning võimalus osaleda Eesti moodsaimas baarmenite koolitusklassis LAB (Liviko Academy of Beverages) degusteerimisel või joogikoolitusel, mida viivad läbi kogenud Liviko sommeljeed ja baarmenid.

Interaktiivses muuseumis on spetsiaalselt Liviko jaoks väljatöötatud erilahendused, mis avavad Vana Tallinnat, Crafters’it ja Viru Valget juba tuntud ja veel seni teadmata külgedest. Interaktiivse muuseumi kontseptsiooni mõtlesid välja Liviko töötajad, teostasid KOKO arhitektid.

Täpsem info liviko.ee/distillery

Külastust viivad giidid läbi eesti, vene, soome või inglise keeles. Liviko tutvustus on mõeldud vaid täiskasvanutele, alla 18-aastaseid tehasetuurile ei lubata.

AS Liviko on 1898. aastal asutatud kvaliteetalkoholi tootja, eksportija ja maaletooja. AS Liviko tootmine ja peakontor asuvad Tallinnas, harukontorid Riias ja Vilniuses. AS Liviko kuulub Baltimaade kolme suurema alkoholifirma hulka, pöörates tootmise kõrval sama suurt tähelepanu ka alkohoolsete jookide ekspordile ja impordile. Liviko ekspordib oma toodangut enam kui 40 riiki üle maailma.

 

Tervitades,

Eve Nõmm

AS Liviko

turundusdirektor

5072 991

 

 

Tööinspektsioon tunnustab igal aastal ettevõtteid hea töökeskkonna arendamise eest. Auhinda antakse välja kahes kategoorias: alla 50 töötajaga ettevõte ning üle 50 töötajaga ettevõte. Sel aastal võitis suurettevõtete kategoorias Saaremaa Piimatööstus ning väikeettevõtete kategoorias Bonava Eesti.

Auhinnad andis üle tervise- ja tööminister Riina Sikkut. „Ükski tööandja ei taha, et tema töötaja saaks tööd tehes viga. Elu ja tervis on igaühele meist asendamatud väärtused. Seega, nii füüsiliselt ohutu töökeskkond kui ka vaimset tervist toetav töökliima aitavad hoida meie tervist,“ sõnas ta. „Mul on hea meel tunnustada kahte ettevõtet, kus hoolimine töötajate tervisest ja ohutusest on loomulik osa töökultuurist,“ lisas Sikkut. Minister tõstis Bonava Eesti puhul esile süsteemset lähenemist ohutusele ehitusplatsil ning innovaatiliste lahenduste kasutuselevõttu. Saaremaa Piimatööstuse puhul rõhutas minister ettevõtte töötajate kaasamist hea töökeskkonna loomisesse.

 

Saaremaa Piimatööstuses  on töötervishoid ja tööohutus iga töötaja teema. Valdkonda veab töökeskkonnaspetsialist, kes on samal ajal ka personalispetsialist.  Kaasatud on ka kõik tööjuhid, kelle jaoks ohutuse tagamine on osa igapäevatööst. Tööjuhid on hästi kursis nii töökohtadel esinevate ohtudega kui võimalustega nende tagajärgede vältimiseks. Kai Pärna, Saaremaa Piimatööstuse personali- ja töökeskkonnajuhi sõnul valmistab saadud tunnustus uhkust ning samas seab see ettevõttele veelgi suuremad ootused. „Hea töökeskkonna nimel tuleb pidevalt tööd teha ning kõige olulisem on kaasata töötajad, kelle heaks ja huvides panustatakse. On olnud äärmiselt meeldiv teha kõigi töötajatega koostööd, anda töötajatele võimalus olla suures masinavärgis see kõige suurem spetsialist ning lasta näidata näpuga, kus on oht,“ ütles ta. „Meie töökeskkonna nõukogu koosolekud on sisukad ja täis tähelepanekuid ning kaalumisväärseid ettepanekuid. Hea ja turvaline töökeskkond on taganud meile stabiilse töötajaskonna ning töötajate värbamisega peame tegelema ülimalt harva,“ lisas Pärna.

 

Bonava Eesti on ettevõte, kus töötervishoiu ja tööohutus ehitusplatsil on heal tasemel juhitud ning hoolitsetakse ka alltöövõtjate ohutuse ja juhendamise eest. Igapäevaselt tegelevad ehitusplatsil ohutusega tööde juhid ning korra nädalas kontrollib olukorda töötervishoiu ja tööohutuse koordinaator. Korra kuus osaleb selles ka audiitor väljastpoolt ettevõtet. Ehitusplatsil avastatud rikkumiste edastamiseks kasutatakse nutitelefonides olevat äppi, mis võimaldab edastada rikkumiskohast tehtud pildi lihtsalt ja kiiresti ohutuse eest vastutajatele. Lisaks tavapärasele juhendamisele ja väljaõppele korraldatakse kord aastas tööohutuse teabepäev, milles osalevad ka kõik alltöövõtjate töötajad. Bonava Eesti tegevjuht Timo Riismaa hindab saadud tunnustust kõrgelt. „Tööohutus on kogu Bonava Grupis väga olulisel kohal. Meil on selleks ka eraldi termin – Nullkahju visioon. See märgib ettevõtte üht strateegilist eesmärki, et mitte keegi – töötaja, alltöövõtja, klient, inimene tänavalt –  ei saaks Bonava tööplatsil viga ega haigestuks meie töökeskkonna tõttu,“ selgitas Riismaa. „Meil on hea meel, et ettevõttes niivõrd tugevalt juurutatud tööohutuskultuur on saanud ka tunnustuse Tööinspektsiooni spetsialistidelt.“

„Konkurents headele töötajatele on väga tihe, on mitmeid valdkondi, kus näeme kvalifitseeritud tööjõu puudust. Seetõttu on spetsialistide leidmiseks ja hoidmiseks oluline pakkuda muude hüvede kõrval ka ettevõttepoolseid lisaväärtusi. Töötajate heaolust ja tervisest hooliv töökeskkond on kindlasti Bonava oluline konkurentsieelis,“ lisas Bonava Baltikumi personalijuht Kelly Tsilke.

 

„Hea Töökeskkond“ tunnustusega soovib Tööinspektsioon tõsta esile ettevõtteid, kus väärtustatakse töötajate tervist säästvat töökeskkonda ja ohutut töötamist. Auhinda antakse välja neljandat korda. Varasemalt on hea töökeskkonna auhinna saanud Crystalsol, Tallinna Vesi, Saku Metall, Harju Elekter Teletehnika, Baltic Oil Service ja Derivco Estonia. Auhinna kohta saab rohkem lugeda siit http://www.ti.ee/est/teavitustegevus-statistika/teavitustegevus/hea-tookeskkond-auhind/

 

 

 

 

7.novembril 2018 leidis aset Eesti Toiduainetööstuse Liidu 25-aasta juubelipidustus Tallinnas Estonia Kontserdisaalis. 

Fotoseina taustal tehtud pildid on kättesaadavd SIIT ning vastuvõtu ja peo pildid on kättesaadavad SIIT (nii veebi kui ka printversioon)

Juubelipeost võtsid osa Toiduliidu liikmesettevõtted ja koostööpartnerid läbi aegade. Pidu oli meeleolukas ning üritusest võttis osa 300 inimest. Kõne pidasid volikogu esimees Veljo Ipits, Maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti ning Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, kes tänas Toiduliidu liikmeid, koostööpartneried ja perekonda:

Head külalised,

Mul on ääretult hea meel Teid siin kõiki näha. See on suur pidupäev meie jaoks.

Oleme kuulnud pisut Toiduliidu ajalugu, aitäh heade sõnade eest Maaeluministeeriumile.

Ma olen olnud Toiduliidu juhataja 12 aastat ja 11 kuud. See on olnud tohutu vastutus ja suur au, kuid samas ränk töö, sageli oma närvide ja pere arvelt, sest leian, et liidu juht peab töötama liidu liikmete jaoks, mitte vastupidi. Kuid mul on tohutult hea meel, et Toiduliidu tegemisi on märgatud ja tunnustatud. Lisaks Valgetähe V klassi ordenile, Eesti Kaubandus- Tööstuskoja III klassi aumärgile, maaeluministeeriumi hõbedasele teenetmärgile oli mul siiras rõõm vastu võtta eelmisel reedel maaeluministeeriumi kuldne teenetemärk. Need on tegelikult tunnustused kogu meie sektorile.

Selge on ka see, et seda tööd ei ole ma saanud üksi teha. Soovin Teid kõiki eraldi tänada, sest siin saalis ei ole juhuslikke inimesi - on meie jaoks kõige tähtsamad, vajalikumad ja toredamad inimesed.

Tänan kõigepealt liidu liikmeid, kasutades luuleridu:

See maailm mis elab meis

mis meiega ühes loodi

on sama vana kui meie

ja veidi meie kõigi moodi...

Ehk me kõik kujundame liidu nägu, tugevust ja usaldusväärsust. Meist igaühest sõltub liidu püsimine.

EPT tootekonkurss ja iga aastased konverentsid on hästi õnnestunud. Viimasel kahel aastal on President andnud kätte Eesti Parima Toiduaine kuldmärgid, mis on ülim tunnustus sektorile.  

Aitäh Teile – juhid, tehnoloogid, turundusjuhid, personalijuhid, kvaliteedijuhid, tehnikajuhid, ja kõik teised, kes iga päev teevad oma tööd suure Südamega!

Tänan juhtkogu liikmeid ja volikogu, kes Te olete mind toetanud, tihtipeale tagasi hoidnud ja oleme töötanud põhimõttel : Mitu pead ikka mitu pead! Tänan Enn Kunilat, kes toonitas vabadust arvamustes ja Veljo Ipitsat, kes lähtub reaalsetest võimalustest - neil mõlemal on rinnus südamed, kuhu mahub märksa rohkem, kui vaid isiklike ettevõtete heaolu. Just Ühenduses peitub jõud, ütleksid vanemad ja kogenumad, mina ütlen: koos lähme elust läbi nagu nuga võist! Aitäh mind toetamast ja hindamast!

Tänan koostööpartnereid:

MaaeluministeeriumiAvatud tööstuste Nädal, Eesti Toidu kuu, erinevad eksporti toetavad tegevused on väga olulised meie sektorile ja koostöö toimib suurepäraselt. Üle 10 aasta tehtavad erinevad teavituskampaaniad Turuarendustoetuse meetmest on olnud olulised tarbijate teavitamise seisukohalt ja PRIA mõistev rakendusüksus.

Mis puutub seadusloomesse, siis siin ma nii positiivne viimasetel aastatel ei ole olnud ja parem olen avalik vaenlane kui salajane sõber.

Tänan Majandus- ja KommunikatsiooniministeeriumiTööstuspoliitika Roheline Raamat ja Tööstus2030 strateegia on vajalikud, kahjuks maksupaketiga karistatakse ettevõtlusaktiivsuse eest, eriti keskmisi ja suuri ettevõtteid.

Mis puudutab teisi ministeeriume, siis üks soovitab varsti vist ka linnad ehitada külasse, kus õhk on palju puhtam. Teine hoolitseb tugevalt selle eest, et Eesti mingil juhul rikkaks ei saakski. Rikkus läheb meist mööda -  Soomest tuleb ja Lätti läheb. Kolmas viljeleb populismi „rahva tervise nimel“.

Tänan liite, kodasid ja organisatsioone, eriti Kaubandus Tööstuskoda ja Marko Udrast isiklikult, kellega oleme viimasel ajal vist rohkemn koos olnud kui oma mehega. Pidevas maksusõja olukorras on koos tegutsemine eriti oluline. See annab ebaõnnestumisel võimaluse süüdistada kõiki teisi.

Tänan Kaubanduse esindajaidühiskampaaniad, eriti Soeta eestimaist, toeta eestimaist, milles suuremal või vähemal määral kaasa lööte, on kindlasti kasulikud mõlemale poolele. Praeguses olukorras, kus valitsuse maksupaketi mõjud kanduvad samm-sammult tootehindadesse, põuamõjud on tooraine hindades juba tugevat mõju avaldanud, tahaks paluda Teilt mõistmist ja meelde tuletada ütlemist, et ELAGE ISE AGA LASKE KA TEISTEL ELADA! Ja taarasõda ei ole – on soov mõistlikule kaasamisele!

Tänan kõiki nõustajaid ja teavituskampaaniate partnereid, eriti Inge Rumessenit ja tema meeskonda, kellega on koos suurepärast tööd tehtud. Kui kaheksa aasta eest esimest korda kokku puutusime, siis ei kujutanud ma tõttöelda meie koostööd ettegi – temaga ei saanud ju üldse rääkida soengust ja meigist, ainult tööst! Selle poolega toimetan siis iseseisvalt.

Tänan kõiki, kes seotud ja tegelevad meie sektorile kvalifitseeritud tööjõu ettevalmistusega, mis on meie sektorile samuti probleem ja teadustööga. Öeldakse ju, et 99% maailma inimestest on lollpead ja ülejäänutel on suur oht nakatuda. Aitäh selle eest, et teete kõik selleks, et nii suures ulatuses nakatumist ei juhtuks!

Tänan oma väikest, aga tublit meeskonda ilma kelleta ma tõesti hakkama ei saaks – Ingrid, Margit, Kadri, Liisi, Inge, Kairi – läbi aastate Teile kõigile teada inimesed!

Ja muidugi olen mina sellest põlvkonnast, kes veidi tahaks tänada ka valitsust. Kui varasemalt ei saanudki aru, miks valitsust kirutakse, sest nad ei teinud ju midagi, siis nüüd on teinud – ja kuidas veel! Seda tunneb iga eesti inimene oma rahakotis ja mina loodan, et Eestist ikka ei saa päris kaluri riiki, kust iga üks, kes vähegi saab, tõmbab lesta!

Lõpuks tänan oma peret mõistva suhtumise ja toetuse eest. Nemad näevad minu argipäeva, õnnestumisi ja ebaõnnestumisi ja vahel on tunne, et kogu aeg jääb mees kodus ette! Ilma Teie mõistva suhtumiseta nii intensiivselt oma tööd poleks võimalik teha.

Ja loomulikult tänan absoluutselt kõiki saalisolijaid, sest nagu alguses ütlesin, siin ei ole juhuslikke inimesi – kõik olete Te selleks midagi head ja positiivset teinud, et täna meiega koos üks tore õhtu veeta!

Kuna naabri toit pidi alati paremini lõhnama, siis ärme kannata enam.

Loodan, et 25 aasta pärast on Toiduliit vähemalt sama tugev organisatsioon, kui täna, kellest niisama üle sõita ei saa. Ja muuseas – alkohol on ostetud Liviko hulgilaost!