1993. aasta novembris Eesti toiduainetööstuse ettevõtete ja erialaliitude poolt asutatud Toiduliit tähistab tänavu 25. sünnipäeva.

Toiduliidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti toiduainetööstust ja majandust ning aidata kaasa liikmeid toetava soodsa ja sobiva tasakaalustatud eetilise ärikeskkonna kujundamisele.

Tänaseks pea 13 aastat, alates 2005. aastast liitu juhtinud Sirje Potisepp tõdeb, et Toiduliit on muutunud ajas aina tugevamaks tööstusharu huve esindavaks organisatsiooniks, olles ühtaegu arvestatav partner nii avalikule sektorile, rahvusvahelistele organisatsioonidele kui ka teistele asutustele. “Mul on väga hea meel, et tänaseks on meie liikmeskond kasvanud laiapõhjaliseks ning läbi suure töö on saavutatud olulisi Eesti toidutööstuse arengut toetavaid ja edendavaid tulemusi. Juhina on see eeldanud minult suurt vastutust, kuid seda enam võin sektori heast käekäigust täna rõõmu tunda. Soovin tänada Toiduliidu meeskonda, meie liikmeid ja koostööpartnereid, tänu kellele püsib liit tugevana,” sõnas Potisepp.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Toiduliit ära teinud suure töö, et toidutööstust tavainimesele lähemale tuua. „Eesti toidutootjad suudavad tarbijale pakkuda väga rikkalikku kodumaiste toodete valikut ning endiselt eelistab Eesti tarbija kodumaiseid tooteid ‒ see on suur tunnustus kogu toidusektori ettevõtetele.“

„Maaeluministeeriumil on olnud hea meel teha Toiduliiduga pikaajalist koostööd toidusektori arendamisel. Ühise algatusena oleme käivitanud avatud toidutööstuste nädala traditsiooni, mis on andnud paljudele inimestele võimaluse piiluda toidutööstuste köögipoolele,“ lisas maaeluministeeriumi kantsler Illar Lemetti.

Täna kuulub Eesti Toiduainetööstuse Liitu kokku 65 liiget – 62 ettevõtet ja 3 erialaliitu. MTA andmetel maksavad Toiduliidu liikmed 97% toidusektori käibemaksust, annavad tööd tuhandetele inimestele ja ekspordivad Eesti toiduaineid üle maailma.

Liidu olulisemateks tegevusteks on alates 1993. aastast “Eesti Parim Toiduaine” tootekonkursi korraldamine, 2009. aastast läbi viidava “Soeta eestimaist, toeta eestimaist” kampaania rakendamine, toidutööstuse südamega tegija valimine, iga-aastase toiduainetööstuse aastakonverentsi ja tasakaalustatud toitumise konverentsi korraldamine, koostöö konverentsi organiseerimine koostöös Kaupmeeste Liiduga, avatud toidutööstuste nädala läbiviimine koos Maaeluministeeriumiga, Eesti toidu kuu tegevustes osalemine jpm.

Lisaks on Toiduliit üheks tarneahela Eesti heade tavade eneseregulatsiooni algatajaks ja allkirjastajaks. Pikaajalise toiduohutusprogrammi raames on korraldatud teabepäevi ja töötatud välja olulisi materjale sektorile, aidatakse kaasa eksporti toetavate ürituste organiseerimisele, ollakse partner erinevates ministeeriumites, arvukates töörühmades ja ekspertkogudes, tehakse teavitustööd sektori jaoks olulistel teemadel ning PRIA turuarendustoetuste raames viiakse läbi muid erilaadseid projekte.

Eesti Toiduainetööstuse Liit asutati 3. novembril 1993. aastal, mil riigiettevõtte „Liviko” saali kogunes 22 toiduainetööstuse ettevõtete esindajat. Toiduliidu asutamiskoosoleku protokollile kirjutasid alla Tallinna Parfümeeria ja Toidurasvade Kombinaat, RAS Säilis, Eesti Kartulitöötlejate Ühistu, OÜ Areto, AS Eesti Tubakas, RAS Kalev, RAS Tartu Pärmitööstus, RE Liviko, AS Saku Linnas, Assotsiatsioon ASTO, AS Tallinna Karastusjoogid, ÜE Estkompexim, AS Paulig Baltic, Fazer Eesti AS, Eesti Piimaliit ja ÜE Saku Õlletehas.

Läbi aegade on Toiduliidu volikogu esimeesteks olnud Cardo Remmel, Tiit Kõuhkna, Udo Themas, Tiit Nuudi, Oliver Kruuda ja Enn Kunila. Alates 2015. aastast juhib liidu volikogu Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits. Enne Sirje Potiseppa juhtis Toiduliidu tegevusi perioodil 1997-2005 Helve Remmel.

 

Maaeluminister Tarmo Tamm andis reedel, 2. novembril Maaeluministeeriumi 100. aastapäevale pühendanud üritusel põllumajanduse ja maaelu edendajatele üle 62 hõbedast ja 12 kuldset ministeeriumi teenetemärki.

 

„Toetudes oma väärikale minevikule, tuleb meil täna vaadata eeskätt tulevikku. Milliseks kujuneb meie tulevik, on alles lahtine; see on meie endi teha,“ ütles maaeluminister Tarmo Tamm. „Usun, et meie kõigi südames on armastus Eesti vastu ning oma rahvast toitva Eesti põllumajanduse vastu. Kõrge kvaliteediga, puhas ja maitsev Eesti toit on suur rikkus! Aitäh teile, head põllumehed, toidutootjad ning maaelu edendajad, kes te aitate seda rikkust meie lauale tuua! “

 

Maaeluministeeriumi teenetemärgid antakse üle kahes kategoorias: kuldne ja hõbedane. Kuldne teenetemärk antakse silmapaistvate teenete eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel. Hõbedane teenetemärk antakse eduka tegutsemise eest põllumajanduse, toidutööstuse, maaelu või maaettevõtluse edendamisel.

Ilmselt teab iga laps ja noor, et kasvava organismi kaltsiumivajaduse katab ideaalselt piim ja piimatooted. Kuid mida teha, kui kasvueas laps ei taha piima, keefiri ega jogurtit?

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul näitas noorte seas läbi viidud küsitlus, et kuni 25-aastased Eesti noored tarbivad küll regulaarselt piimatooteid, kuid teevad seda siiski vähem kui mõni aasta tagasi.

„Võime tunda heameelt selle üle, et üle 80% meie küsitluses osalenud noortest ütles, et söövad piimatooteid iga päev või mitu korda nädalas. Võttes arvesse, kui kiirelt noored oma riietest ja jalanõudest välja kasvavad ning kui suur on seetõttu nende organismi kaltsiumivajadus, on selge, et igasugused eridieedid sellises eas võivad mõjuda nende organismile väga halvasti,“ nentis Potisepp.

Iseseisvuvale noorele toidulauas esitatud ultimaatumid stiilis „enne magustoitu ei saa, kui piim on joodud“ võivad tuua kaasa oodatust vastupidise efekti ning tekitada veelgi suurema trotsi väärt toiduaine suhtes. Pigem tasub kaaluda viise, kuidas teha piimatooted lapse jaoks atraktiivsemaks.

  1. Hoia piimatooted alati külmkapis nähtaval kohal. Kanna hoolt selle eest, et värske piim, jogurtid, kodujuust oleks alati nähtavad ja saadaval, sest siis on suurem tõenäosus, et laps pärast kooli tühja kõhuga just neid tooteid haarab. Postita külmkapi peale ka mõned põnevad ideed, kuidas müsli, banaani ja pähklite või marjadega maitsvad vahepala valmistada.
  2. Pista lapsele koolikotti väikseid piimatoodete pakke. Piimatootjad käivad ajaga kaasas ja mõtlevad sellele, et piimatoote pakend suudaks üle elada pool päeva raamatuid täis koolikotis. Osta oma lapsele väiksetes pudelites jogurteid, lusikaga varustatud topeltkaanega piimatooteid või pane lihtsalt karbikesse lusikas, maitsestamata jogurti pakk ja pähklid, et lapsel oleks lihtne nälja korral üks kosutav amps võtta.
  3. Proovi erinevaid tooteid. Piimatoodete valik meie poelettidel on muljetavaldav ning kui võsuke põlgab ära ühe toote, siis kindlasti leidub sadade teiste toodete seas midagi, mis talle rohkem meelt mööda on. Osta igal poeskäigul mõni uus ja seni proovimata kohupiimakreem, jogurt, kodujuust, juust või muu toode – nii muutub piimatoodete söömine põnevaks eksperimenteerimiseks ja küllap leiab selle käigus ka uusi lemmikuid.
  4. Aruta lapsega läbi, mida poest ostate ja süüa teete. Koostage ühiselt poenimekiri, milles laps ise saab otsustada, milliseid piimatooteid, köögivilju ja muid kasulikke toiduaineid ostate. Nii on tõenäosus suurem, et need tooted ka reaalselt ära süüakse ja et laps ise oma menüüle loovalt läheneb.
  5. Ära räägi lapsele hammastest ja luudest, vaid sellest, milles tema tahab olla hea. Kui tegu on noore teadlasega, otsi fakte selle kohta, kuidas piim mõjutab ajufunktsioone. Kui noor on pigem spordihuviline, siis räägi talle sellest, miks piimavalgud on lahutamatu osa sportlaste menüüst. Ehk siis ära räägi loosungites, vaid sellest, mis on sinu lapse igapäevaelu.
  6. Ole eeskujuks. Kui sinu päevane piimatoodete norm on törts piima kohvile, siis ei mõju ka jutt piimatoodete vajalikkusest ja headusest usutavalt. Kui sind ei kimbuta just laktoositalumatus, siis vala ka endale pühapäevahommikul pannkoogi kõrvale nautimiseks klaas jääkülma piima. Mõelge koos lapsega välja toredad road, milles piimatooted on aukohal, ning nautige neid koos. Nii on tõenäolisem, et piimatoodetest saab normaalne osa lapse menüüst.

 

Novembris jõuab poelettidele 50. juubelit tähistava Valio Võru juustutööstuse uusim toode, Alma täispiimajuust.

Valio Eesti turundus- ja tootearendusdirektor Krista Kalbini sõnul on turu-uuringute filma Nielsen poolt möödunud aasta kõige edukamaks uudistooteks nimetatud Alma maapiimast valmistatud juust mitmes mõttes eriline. Esiteks on Alma täispiimajuust Valio tänastest juustudest kõige rammusam, mis väljendub ennekõike selle Hollandi-tüüpi juustu rikkalikus magusas maitses.

„Alustasime täispiimajuustu väljatöötamist juba kaks aastat tagasi ning oleme teinud arvukaid tootekatsetusi õige tasakaalu leidmiseks. Usume, et jõudsime ideaalse koorese tekstuuriga tulemuseni, mis teeb Alma täispiimajuustust suurepärase võileivajuustu,“ sõnas Valio esindaja.

Tema sõnul on Alma täispiimajuust tarbijate silmis uudne ka seetõttu, et seni on Võru juustud olnud müügil pigem Valio kaubamärgi all. „Alma kaubamärk tähistab Eesti tarbijate silmis puhtast kodumaisest toorpiimast valmistatud kvaliteetseid piimatooteid. Tahame, et meie maapiima hindavad tarbijad teaksid, et Alma nostalgiliselt külluslik täispiimajuust tagab samuti eheda maitseelamuse ja kõrgeima kvaliteedigarantii,“ sõnas Valio esindaja.

Laktoosivaba ja 0% süsivesikusisaldusega juust on rikkalik valguallikas ja selles on palju lihtsalt omandatavat kaltsiumi. Kalbini kinnitusel on Eesti tarbijate aastatetagune hirm piimarasva ees taandunud ning rammusad piimatooted on inimestele üha südamelähedaseks saanud.

„Kümme aastat tagasi eelistati margariini ja light-piimatooteid. Nüüd on aga toitumisteadlased hakanud rohkem rääkima piimarasva unikaalsetest tervislikest omadustest ning pigem nähakse piimarasvas üht olulist ja väärtuslikku toidukomponenti. Toitumisteadlased kinnitavad, et rasvhapped täidavad kõhtu, aeglustavad suhkrute imendumist vereringesse ja ennetavad ülesöömist. Seega kui inimene elab täisväärtuslikku elu, millest ei puudu füüsiline aktiivsus, siis on tal piimarasvadest kindlasti palju võita,“ sõnas ta.

Ühe kilogrammi Alma täispiimajuustu tootmiseks kulub ligi kümme liitrit pastöriseeritud rammusat toorpiima, mida valmistatakse Lõuna-Eesti tootjatelt kokku ostetud kõrgeima kvaliteediga puhtast toorpiimast.

Alma täispiimajuust jõuab müügile 150- ja 500-grammises viilupakendis ning 200-grammise tükijuustuna.  

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Kreekast ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

 

16. oktoobril tähistatakse ülemaailmset leivapäeva. 15.-19. oktoobrini saavad 1000 Eesti kooli- ja lasteaiaõpilast Toiduliidu juhtimisel endale hommikusöögiks valmistada Eesti suurimate pagaritööstuste- Leiburi, Eesti Pagari ja Fazeri täisteratoodetest meelepärase võileiva.  

Vastavalt Maaeluministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu poolt 2016. aastal allkirjastatud Täistera mõiste kasutamise Hea tava lepingule saab täisteratooteks nimetada pagaritoodet, kus kasutatud teraviljast vähemalt 50% on täistera. Pilootprojekti käigus saavad Tallinna Arte Gümnaasiumi 800 õpilast ning Tallinna Kajaka ja Pelguranna 200 last igal hommikul valmistada endale täisterast võileiva. 

Toitumisnõustaja Ketlin Tammsalu sõnul on täisteraleib täisväärtuslik eine ning vastupidiselt levinud kartusele, et võileivast ei piisa,  ei pea see täistera puhul kindlasti paika. “Kooliõpilaste vanematel on sageli küsimus, mida pakkuda lastele kiire ja tervisliku einena. Mina julgustangi valima täisteraleivast valmistatud võileiba,” märkis Tammsalu.  “Lisaks sellele, et võileiva saab õigesti valitud lisanditega muuta maitsvaks, on see ka tervislik, kuna sisaldab organismile kasulikke kiudaineid, B-grupi vitamiine, E-vitamiini ja erinevaid mineraalaineid. Täisteratootes sisalduvad süsivesikud on komplekssed nn aeglased süsivesikud, mis hoiavad veresuhkru taseme stabiilse ja tekitavad lapsele pikemaks ajaks täiskõhu tunde,” lisas Tammsalu. 

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp tervitas Eesti suurimate pagaritööstuste valmisolekut täisterast võileiva pilootprojekti toetada. „Täisteratoodete tarbimine on kasvutrendis ja üha rikkalikum on ka täisteratoodete valik.  Mul on väga hea meel, et meie pagaritööstused pööravad tähelepanu laste ja noorte harimisele tervisliku toitumise teemal,“ ütles Sirje Potisepp. „Koostöös koolitoitlustajate ja lapsevanematega saame laste maitse-eelistuste kujundamisel vajalikku teavitustööd teha, et ka noored teaksid, milliseid toiduaineid eelistada ja mis nende tervisele kasulikud on,“ lisas Potisepp.

Tallinna Arte Gümnaasiumi ja Tallinna Kajaka ning Pelguranna lasteaia toitlustuse eest vastutava ettevõtte Baltic Restaurants Estonia tootearendusspetsialist Evelyn Bauman ütles võileivanädala pilootprojekti kommenteerides, et tegemist on väga kiiduväärt  algatusega ja ta ootab huviga, kuidas lapsed täistera võileiva vastu võtavad. „Oleme ka koolitoitude menüüdes täistera pagaritoodete osakaalu tõstnud, kuid näen, et saame siin veel palju ära teha,” ütles Bauman. Suur aitäh Leiburile, Eesti Pagarile ja Fazerile, kes annavad meile võimaluse nädala jooksul täistera võileibu lastele pakkuda. Kes teab, ehk juba aasta pärast on täisteravõileib oodatuim hommikusöök koolis,” avaldas Bauman lootust.

 

Lisatud galerii hommikusest täisteravõileiva tegemisest Arte Gümnaasiumis (fotode autor JP Hion): 

 

https://www.dropbox.com/sh/ezr1ebgx11d24k2/AADU-4NeNsD7pDwpi29YJj9Oa?dl=0