Linnuliha- ja kulinaariatooteid valmistav ettevõte Kikas OÜ avas eile Loo alevikus uue tootmishoone. Investeeringu mahuks kujunes kaks miljonit eurot. 

Kikase juhatuse esimees Eero Lass sõnas, et ettevõtte uus tootmishoone on olnud ligemale kümneaastane plaan, mis sai viimaks teoks. „Kümne kuuga on valminud meie praeguseid ja tulevasi võimalusi arvestav tootmishoone, kus on ka senisest kaasaegsemad töö-  ja olmetingimused, mille üle oleme kahtlemata eriti rõõmsad,“ sõnas Lass.  

Juhatuse liige Rein Hünerson lisas, et selleks, et Eesti kapitalil põhinev ettevõte on jõudnud oma arengus praegusesse punkti, on pingutatud igapäevaselt. „Oleme tänulikud meie koostööpartneritele, töötajatele ja kõigile klientidele, kes hindavad Kikase tooteid, nende kvaliteeti ja maitset,“ rõhutas Hünerson, kes lisas, et 1 100 000 kilogrammile müüdud Juustpoisile tuleb uuest tootmishoonest veelgi lisa. 

Uus tootmishoone asub Harjumaal, Loo alevikus ning investeeringu maksumuseks kujunes kaks miljonit eurot. Investeeringut toetas PRIA . Hoone on projekteeritud Kikase vajadustest lähtuvalt ning võimaldab suurendada ettevõtte tootmist. Hoone avamisest võtsid osa majandus- ja taristuminister Kadri Simson ning Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, kes avaldasid Eesti toidu tegijatele tunnustust.  

Kikas OÜs töötab 30 inimest. Ettevõte alustas tegevust 1996. aastal Järlepa Kaubanduse OÜ nime all, kaubamärk Kikas registreeriti 2000. aastal. Ettevõtte tooteid müüakse nii Eestis kui ka välismaal,  aastast 2012 on Kikasel ISO 22000 toiduohutuse sertifikaat.

Kuigi naturaalsed maitsestamata piimatooted on Eesti tarbijate seas palavalt armastatud, tunneb Toiduliidu juht Sirje Potisepp muret nende pärast, kes lisavad maitsestamata toodetele kodus suhkrut või suhkrurikkaid moose.

„Kodumoosides on suhkrut keskmiselt 40% - see tähendab, et lisades jogurtisse marjamaitse saamiseks moosi saab üldjuhul suhkrurikkama toote kui tööstustes toodetud marja- ja viljajogurtid,“ sõnas ta.

Potisepa sõnul on eestimaalased tõepoolest hakanud maitsestamata piimatooteid rohkem ostma. „Kui näiteks kogu Eesti jogurtituru maht on mullusega võrreldes langenud 5%, siis maitsestamata jogurtite maht on hoopis 17% kasvanud. Kindlasti mängib siin rolli ka see, et võrreldes kahe aasta taguse ajaga on maitsestamata piimatoodete valik poelettidel kolmandiku võrra kasvanud,“ rääkis ta.

Tema sõnul tasub hea maitse ja tervislikuma toiduelamuse saamiseks eelistada maitsestamata piimatooteid järgmistel põhjustel:

1. Hoiad päevase suhkrukogus normis – loodetavasti. Sellest, et pea kõikides toiduainetes kasutatakse mingil määral suhkrut, on räägitud palju. Õigupoolest pole selles midagi traagilist, sest normaalse aktiivse eluviisiga inimene vajab suhkrust saadavat energiat ning suudab selle energia ka ära kasutada. Samas leidub üha rohkem inimesi, kelle jaoks on kontoritöö saatel sissesöödud suhkru äratarbimine pea võimatu. Sel juhul tasub teadlikult valida võimalusel vahepalaks roogasid, millesse pole lisatud valget suhkrut – nii on võimalik oma päevast suhkrudoosi piirata.

2. Suhkur vähendab kasulike probiootikumide tegevust. Jogurtid ja muud fermenteeritud piimatooted sisaldavad piimhappebaktereid ning paljud tootjad rikastavad jogurteid omakorda erinevate probiootikumidega. Probiootikumid vajavad oma elutegevuseks küll suhkrut, kuid selleks piisab täielikult piimas sisalduvast laktoosist. Suurem suhkrusisaldus tootes võib hoopis soodustada pärmide ja muude mikroorganismide tegevust organismis.

3. Saad kõik piimatoodete head omadused ilma organismi suhkruga kurnamata. Ilmselt oskab igaüks loetleda piima kasulikke omadusi, samamoodi nagu suhkru kahjulikke omadusi. Kas olete aga märganud, et see, millele piim on kasulik, sellele on suhkur sageli pigem kahjulik. Näiteks hambad – piim aitab eriti laste hammastel saada tugevaks, samas kui suhkur põhjustab (sageli küll ka ebapiisava hambahügieeni saatel) hambavaaba kahjustusi ja hambaauke.

4. Ka suhkruvabad piimatooted annavad energiat. Süsivesikud piimatoodetes tekitavad paljudes tarbijates segadust, sest arvatakse, et need tähistavad lisatud suhkru kogust. Tegelikult on kõikides piimatoodetes 100 grammis tootes 4-5 grammi piimasuhkrut ehk laktoosi, mida ei peaks kartma, sest sellel on organismile pigem kasulik mõju. Esiteks annab laktoos kehale vajalikku energiat - inimese organismi ainevahetus ongi suhkrukeskne ja suhkur on meie eluspüsimiseks hädavajalik. Piimasuhkur on hädavajalik inimese immuunsüsteemi arenguks ja keha mikrofloora reguleerimiseks ning see aitab kaasa kaltsiumi imendumisele.

5. Maitsestamata piimatooted on maitsvad! Eesti poelettidele on ilmunud viimastel aastatel väga põnevaid maitsestamata piimatooteid, mida on lihtne kasutada toidu valmistamisel või mida nautida tervisliku vahepalana. Olgu selleks siis erinevad pudelikeefirid, clean label jogurtid või põnevad erinevatest toidukultuuridest inspireeritud Ayranid, lassid, kreeka ja türgi jogurtid ja skyrid. Kui tunned, et soovid siiski maitsestamata piimatootele värvi ja marjasust anda, sega sellesse suhkruta külmutatud marju, kaerahelbeid, puuvilju või kasvõi mett, mille glükeemiline indeks on valgest suhkrust madalam.

 

Sel sügisel jõuab poelettidele Fazeri uus HERO pagaritoodete sari, mille kõrge toitaineväärtusega tooted toetavad füüsilist aktiivsust ja intensiivset mõttetööd, kuid pakuvad ka erilisi naudinguhetki.

Fazer Eesti turundusjuhi Joosep Volkmanni sõnul on HERO sarja tooted valmistatud looduslikest koostisosadest ja kvaliteetsest toorainest, mis on madala suhkrusisaldusega, kõrge kiudainesisalduse ja toiteväärtusega. 

Ideaalne valik füüsiliselt aktiivsetele inimestele on HERO palaleib rukkihelveste, kaerakiude ja purustatud kõrvitsaseemnetega. Uudse ümara kujuga HERO täistera rukkileib on äärmiselt kiudainerikas (pea 3 korda kõrgema kiudainesisaldusega kui tavatootes), mistõttu on see ideaalne mõttetööd ja loovust nõudvatel elualadel tegutsevatele inimestele. Kolmandaks HERO sarja tooteks on maitsegurmaanidele loodud sai idandatud rukkiterade ja chia seemnetega.

„Tarbijauuringud näitavad, et eestimaalaste hinnangul võiks poelettidel saadaval olla rohkem  tervislikke pagaritooteid – meie HERO sari soovib terviseteadlike leivasõprade valikut märkimisväärselt kasvatada. Pakume tooteid, mis mitte ainult ei toeta tervist, aga on ka väga maitsvad,“ kinnitas Volkmann.

Volkmanni sõnul lähtub HERO sari põhimõttest, et igaühes meist on peidus kangelane – oleme kõik omal moel erilised ja väärime tunnustamist.

„Meie uued HERO sarja tooted ülistavad tugevust, tarkust ja samas ka oskust elu nautida. Sest kangelaslikkus võib seisneda paljudes asjades – nii oskuses oma pere eest hoolt kanda, tööalaste väljakutsetega toime tulla või enda ja oma lähedaste ellu rõõmu tuua,“ sõnas Volkmann.

Fazer Grupp on pereettevõte, millele pandi alus 1891. aastal, kui Karl Fazer avas oma esimese kohviku Helsingis. Täna on grupi tooteportfellis maiustused, pagari- ja kondiitritooted, valmistoidud. Fazeri tooteid eksporditakse enam kui 40 riiki ja ettevõtte esindused asuvad kaheksas riigis. Ettevõtte kaubamärkidest on Eestis tuntumad Karl Fazer, Geisha, Kodusai, Fazeri Must leib, Fazer Finest, Dumle, Tutti Frutti, Marianne ja Fazer Desserts.

 

Ann Kaer

 

Kokkuvõte koostöökonverentsist: efektiivsus ja jätkusuutlikkus tarneahelas

27. oktoobril 2017 leidis Eesti Näituse messikeskuses aset Toiduliidu, Kaupmeeste Liidu ja ECR Balticu 4. Koostöökonverents. Tallinna Toidumessi raames toimuva konverentsi keskmes olid efektiivsus ja jätkusuutlikkus tarneahelas. Lisaks korraldavatele organisatsioonidele pakkusid enda perspektiivi näiteks Rimi ja Salvesti esindajad.

Nii kaubanduses kui tööstuses on täna suureks küsimuseks käibe ja kasumlikkuse suhte säilitamine, juhatas Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil konverentsi sisse. Mõlemas valdkonnas valitseb töökäte puudus ning samaaegselt suureneb maksu- ja halduskoormus riigi poolt. Kasumlikkuse säilitamiseks tuleb muutuda tõhusamaks - efektiivsus oli üheks läbivaks teemaks ka tänavusel Kaubanduse Aastakongressil.

Kaupmeeste Liidu tegevjuht Nele Peil koostöökonverentsil

Peil andis teada, et jaeketid ning Kaupmeeste Liit on alustamas tööd ühtse toiduainete tooteinfo andmebaasi nimel. Sarnane projekt sai viimati alguse 2005. aastal, kuid lõpetati majanduskriisi saabudes. Nüüd aga pitch’ivad nelja suure jaeketi (Prisma, Rimi, Coop, Selver) esindajad ja Kaupmeeste Liit andmebaasi ideed kolmele võimalikule teenusepakkujale (GS1, Myretailmonitor, Telema). Peil kutsus ka tootjate müügidirektoreid pitch’e kuulama ja aktiivselt kaasa mõtlema.

Toodete tervislikkuse tähistamiseks vastav märgistus

Vaadates tagasi möödunud aastale tunnistas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, et näeb “verise võitlusega” saavutatud pakendi- ja suhkrumaksu ärajäämist eduka missioonina. Sellegipoolest hoiatas Potisepp, et kuigi suhkrustatud jookide maks on täna valitsuse kesklaua pealt ära, siis eelarvelise augu tekkides võib see taas päevakorda tulla.

Pöörates pilgu tuleviku poole tutvustas Potisepp kohalolijatele Sotsiaalministeeriumi toitumise ja liikumise rohelist raamatut, mille eesmärk on vähendada hetkel tõusutrendis rasvumist ja ülekaalulisust. Ühe potentsiaalse tulemina tõi Potisepp välja toidumärgistuse, mis aitaks tarbijatel kiiresti tuvastada tervislikumad tooted.

Sirje Potisepp ei kiitnud heaks juba täna kasutusel olevaid individuaalsete toitumisnõustajate soovitusi, kuna erinevate nõustajate arvamused ei lange kokku ja märgistus ei ole ühtne.

Rimi ja Salvesti püüdlused jätkusuutlikkuse poole

AS Salvest juhataja Lauri Betlemi ambitsioonikas nägemus on integreerida vastutustundlik ettevõtlus ehk CSR (corporate social responsibility) põhimõtteid nii, et sellest kujuneks Salvesti jaoks konkurentsieelis ja et see pakuks ettevõtte tegevusele lisandväärtust. 2030. aastaks sihib Salvest muuhulgas olla esimene alternatiiv kodus valmistatud toidule läbi turvalise ja keskkonnasäästliku tootesortimendi.

Eesmärgiks on saavutada sajaprotsendiline ülevaade kõikidest toorainetes ning nende päritolust (kes kasvatab, kuidas ja kus). Kvaliteetse ja lisandväärtust pakkuva tooteni aitab jõuda ka mahetooraine osakaalu maksimeerimine, mis annab tootjale lisagarantii, puhta südametunnistuse ja tootele parima maitse. Ühe näitena juba olemasolevatest toodetest tõi Betlem välja “Põnn” lasteeined, mis on valmistatud mahetoorainest ning on välja töötatud koostöös lastearstidega.

Jätkusuutlikkuse on fookusesse võtmas ka jaeketid. Rimi Baltic kvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse juht Genute Voveriene tutvustas kohalolijatele ICA Gruppeni vastutustundliku tootmise nõudeid. Muuhulgas sihib ICA Gruppen 2020. aastaks olla kliimaneutraalne ettevõte. Selle sihi saavutamiseks on muuhulgas juba täna Eestis lülitatud ümber taastuvenergiale. Voveriene avaldas lootust, et ka varustajad annavad omapoolse panuse heitgaaside vähendamiseks.

Rimi Baltic kvaliteedi ja vastutustundliku ettevõtluse juht Genute Voveriene

Voveriene arvates on suurimaks panuseks jätkusuutlikkusse tervislike toodete pakkumine ning tarbija teadlikkuse kasvatamine läbi vastava erimärgistuse toodetel. Selleks on Rimi juba täna Baltikumis kasutusele võtnud “Toitumisnõustaja soovitab” etiketid, mis on töötatud välja koostöös terviseorganisatsioonidega. Ühtlasi on muutumas väljapanekud - tarbija võib kassaleti äärest leida aina tervislikumaid tooteid tavapärase šokolaadi ja nätsu asemel.

Raiskamine pole ainult eetiline probleem, vaid reaalne kulu ettevõttele

Tööjõudu turul jääb vähemaks ja palgatase tõuseb. Seetõttu on kriitiline, et olemasolevaid ressursse - inimesi, toorainet ning seadmeid - kasutatakse ära võimalikult tõhusalt. Kui on tahtmine olemasolevaid ressursse paremini kasutada ja tarneaega lühendada, tuleb Tallinna Tehnikakõrgkooli õppejõud Ingrid Joosti sõnul leida üles raiskumineku kohad.

Joost tõi välja, et enamus raiskuminekuid toidutootmises saab alguse puuduliku prognoosimise ja planeerimise tõttu. Seda on tunda näiteks ületootmise puhul, mil toodetakse või tarnitakse kliendi tegelikust nõudlusest suurem maht, kuna ei suudeta ette ennustada, mida ja millal tarbija tahab. Siinkohal aitab tootjaid tihedam koostöö jaekaubandusega, kuna tarbimisprognoosid peaksid olema võimalikult täpsed. Lisaks üle- ja alatootmise vältimisele sõltub headest prognoosidest üleliigsete varude ennetamine.

Samuti tasub tootjail kriitiliselt analüüsida tootmiseks tarvilikke füüsilisi liigutusi ning transporti. Tõhustamise lõppeesmärgiks on lühendada tarneaega, et tarbija saaks kauba võimalikult värskena kätte. Täna aga saadavad paljud tootjad toodangu esmalt jaotuskeskustesse ning alles sealt liigub see edasi kauplustesse. Väärtust antud samm tootele või tarbijale ei lisa. Joosti ettepanek oli ettevõtetel kaaluda, kas jaotuskeskuste asemel oleks võimalik tootjatel ise hakata transporti organiseerima. 

Lean Enterprise Estonia kaasasutaja Aleksandr Miina

Paljud ettevõtted on arvamusel, et kulusäästliku mõtlemise põhifookuseks on protsesside parandamine. Eesti ettevõtetele lean-metoodikat tutvustava Lean Enterprise Estonia kaasasutaja Aleksandr Miina sõnul see nii ei ole, kuna protsesside parandamise eelduseks on eelkõige inimeste arendamine ja nende suhtumise muutumine. Selleks on aga kriitilise tähtsusega juhtkonna eeskuju.

Kui ettevõtte juhtkond ei mõtle ega püüdle ise aktiivselt kulusäästlikkuse poole, ei tõuse ka tootlikkus. Miina sõnul on edukalt kulusäästlikke põhimõtteid rakendanud ettevõtted teinud seda vaid proaktiivsete juhtide eestvedamisel. Teisisõnu, ettevõtte igapäevase toimimise, juhtimise ning arendamise eest vastutav isik peaks ise aktiivselt propageerima kulusäästlikku mõtlemist. Vastasel juhul mõjub juhtkond kui õlleklaasiga diivanil jalgpalli vaatav isa, kes kamandab poega õue sporti tegema.

Allikas: Investly blogi

Täna, 16. oktoobril tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel rahvusvahelist toidupäeva, mis juhib eelkõige tähelepanu sellele, et igapäevane kõhutäis pole kõigile iseenesestmõistetav. Samuti rõhutatakse, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine.

Maaeluminister Tarmo Tamme arvates on oluline, et inimesed vähendaksid toidu raiskamist, mis on tõsine mure just arenenud riikides. „Seisame täna silmitsi probleemiga, kus ühed viskavad toidu prügisse, samal ajal kui teised nälgivad. Maailma elanikkond kasvab pidevalt ning seetõttu peavad muutuma nii toidutootmise kui põllumajanduse viisid, et tagada piisav toiduvaru kogu inimkonnale,“ lisas minister Tamm.

Maailmas on jätkuvalt üle 800 miljoni inimese, kes ei saa iga päev süüa. Maaeluministeeriumi esindaja FAO juures Ruve Šanki sõnul on eriti murettekitav see, et viimasel aastal on nälga kannatavate inimeste hulk taas kasvama hakanud. „Süüdi on selles eelkõige inimtekkelised konfliktid, mis põhjustavad ennenägematut põgenikevoolu,“ ütles Šank.

Seepärast on tänase toidupäeva teema „Muuda tulevast migratsiooni – investeeri põllumajandusse ja maaelu arengusse“ („Change the future of migration. Invest in food security and rural development“). „Pole saladus, et paljude konfliktide põhjus on konkurents toiduga seotud loodusressursside, nagu põllumaa, viljaka mulla, vee jms pärast,“ kommenteeris Ruve Šank.

Samuti juhib rahvusvaheline toidupäev tähelepanu asjaolule, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine. Kahe miljardi toiduga mittekindlustatu kõrval on maailmas ligi kaks miljardit ülekaalulist inimest. „On eriti murettekitav, et üha rohkem on eelkooliealisi lapsi, kes on ülekaalulised. Ja see pole kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki riike,“ sõnas Šank.

Eelmisel nädalal võttis Roomas toimunud ÜRO toiduga kindlustamise komitee, millega on liitunud 130 riiki, vastu otsuse töötada välja toidupoliitika alased juhised, mis on mõeldud kõikidele riikidele vabatahtlikuks rakendamiseks. Ruve Šanki sõnul on igal riigil mitmeid võimalusi, kuidas oma kodanike toidukäitumist mõjutada – olgu see siis hariduslike, märgistuslike või maksumeetmete kaudu. Eestiski on viimasel ajal olnud tõsine debatt nn suhkrumaksu kehtestamise või toitumisõpetuse sisseviimise üle koolides.

Rahvusvahelist toidupäeva on FAO peakorterisse tähistama kogunenud teiste seas ka Rooma paavst, G-7 põllumajandusministrid ja Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan. Tseremooniast võtsid osa ka Madagaskari president Hery Rajaoanrimampianina ning kõigi kolme Roomas asuva toiduga seotud organisatsioonide juhid: FAO peadirektor José Graziano da Silva, IFAD-i president Gilbert F. Houngbo ja WFP täitevdirektor David Beasley.

Loe lähemalt maailma toidupäeva kohta: http://www.fao.org/world-food-day/2017/home/en/