Tänavu 25. juubelit tähistaval Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb ühtekokku 180 Eesti toiduainet ja jooki, millest 118 esitasid Eesti suured toidutootjad ning 62 toodet osaleb piirkondlike väikeettevõtete konkursil. Üks konkursi ajaloo jooksul tunnustatud toiduaine pälvib tänavu ka eriauhinna – Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix tiitli.

Kõige rohkem esitati kandidaate lihatoodete kategooriasse, kus astub võistlustulle 28 toodet. „Eestlased armastavad väga liha süüa ning seetõttu on see valdkond aasta-aastalt ka hoogsalt kasvanud. Traditsiooniliste toodete kõrvale on tekkinud üha rohkem uusi ja põnevaid tooteid ning tootmisviise. Näiteks kohtab tänavuste võistlustoodete seas pruunvetikatest tehtud vorstikestasid ja sous vide meetodil valmistatud roogasid,“ kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Tema sõnul on palju populaarsust kogunud ka erinevad lihasnäkid ja üllatavate kodumaiste ja eksootiliste maitsega lihatooted.

Läbi aastate on arvukas olnud ka piimatoodete kategooria, kuhu esitati seekord 16 toodet. „Piimatoodete valik on täna poodides väga mitmekesine ning rõõm on tõdeda, et üha rohkem pööratakse hea maitse ja kõrge kvaliteedi juures silmas toote mõju tervisele, tuues esile toodete valgusisaldust ning vähendades toote maitsestamisel kasutatava suhkru osakaalu,“ rääkis Potisepp. 

Kuna tegu on konkursi 25. juubeliaastaga, otsustas Toiduliit anda Eesti Parim Toiduaine 25 Grand Prix’ eripreemia ühele tootele, mis on konkursi 25-aastase ajaloo jooksul mõne märgi pälvinud ning on vaatamata möödunud aastatele ja muutuvatele toidutrendidele jätkuvalt eestlaste toidulaual aukohal.

„Auhinnale kandideerib ühtekokku 25 Eesti toidutootjat, kellest igaüks esitas konkursile ühe toote, mille edulugu ettevõtte meeskonna hinnangul eriliselt esiletõstmist väärib. Tiitli võitja selgub rahvahääletuse ja Toiduliidu juhtkogu otsuse tulemusel,“ sõnas Potisepp.

Toiduliidu juhi sõnul on tal hea meel näha, et Eesti Parima Toiduaine konkursil osaleb taas väga suur hulk väike-ettevõtteid. Kõige enam esitasid piirkondlikule konkursile tooteid Lääne-Eesti ettevõtjad.

„Piirkondlike tootjate konkursile esitati väga palju põnevaid alkohoolseid ja mittealkohoolseid jooke ning maitsetrendidest rääkides võib öelda, et tootjad on pöördumas tagasi juurte juurde – üha rohkem kasutatakse jookides naturaalseid Eesti loodusest pärit komponente nagu astelpaju, nõges, kuuseoksad või kasemahl,“ tõi Potisepp näiteid konkursitoodetest.

Konkursi Eesti Parim Toiduaine hindamiskomisjoni tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer. Hindamiskomisjonid kogunevad hindama hõbemärkidele kandideerivaid suurtootjate tooteid 21. ja 22. märtsil. Konkursivõitjad ning Eesti Parim Toiduaine 2019 tiitli pälvinud toode kuulutatakse välja 24. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.

Konkursi uudiseid saab jälgida siit: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547

 

Prisma Peremarket AS juhatus otsustas laiendada ettevõtte juhtkonda poole võrra ning lisaks soomlastele kuulub juhtkonda nüüd ka neli eestlast. Soome emafirmaga ettevõtte jaoks on see oluline samm, et oma positsiooni Eesti turul veelgi tugevdada.

Seni kuulus juhtkonda neli liiget: tegevdirektor Jussi Nummelin, operatiivdirektor Teemu Kilpiä, finantsdirektor Marko Lievonen ja personalidirektor Miia Rohtmets. Neile neljale lisanduvad nüüd veel hankedirektor Tõnis Tomingas, sortimendidirektorid Pille Raaliste ja Kaimo Niitaru ning turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin.

„Peame väga oluliseks, et Eesti Prisma juhtkonda kuuluksid kohalikud eksperdid, kes toovad rahvusvahelisele kogemusele lisaks kohaliku turu ja eripärade tundmist. Meie uusi juhtkonna liikmeid iseloomustab pikaajaline juhtimiskogemus, lai silmaring, tugev motivatsioon ja valmisolek ettevõtte arenguks vajalike muutuste elluviimiseks,“ sõnas Prisma Peremarket AS tegevdirektor Jussi Nummelin. „Mind rõõmustab ka see, et juhtkonnas on nüüd 3 võimekat naisjuhti, kes aitavad meil parandada nii klienditeeninduse kvaliteeti kui arendada ja ellu viia Prisma lubadust olla perele parim.

Juhtkonna liikmetena uueneb neljal valdkonna juhil ametinimetus ja ostuosakonnas tehakse muudatusi tööjaotuses. Hankedirektor Tõnis Tomingas on Prismas töötanud üle 10 aasta ning juhtinud ostuosakonda nii tööstus- kui toidukaupade valdkonnas. Üle 10 aasta on Prismas töötanud ka uus sortimendidirektor Pille Raaliste, kes varem juhtis ostuosakonda toidu- ja esmatarbekaupade vastutusalas. Teine sortimendidirektor, Kaimo Niitaru on töötanud kategooriajuhina ning vastutanud ka logistika ja tellimuste osakonna eest. Turundus- ja kommunikatsioonidirektor Liina Pärlin on pikaajalise kogemusega turundusekspert, kelle juhtida on nii Prisma Peremarketi kui Sokos Hotels Tallinna turundus ja kommunikatsioon. 

Prisma Peremarket AS tegutseb Eestis alates 2000. aastast. Ketil on Tallinnas, Tartus ja Narvas ühtekokku kaheksa kauplust, mis pakuvad koos tugiüksusega tööd ca 800 inimesele. Prisma Peremarket kuulub kaubanduskontserni S-Grupp, mis tegutseb Soome, Eesti ja Venemaa turgudel ning kontsernis töötab kokku üle 40 000 inimese. Prisma on kõige laiema valiku ja ühe soodsaima ostukorviga poekett Eestis. 2018. aastal avas Prisma oma Tallinnas asuvad Sikupilli, Mustamäe ja Lasnamäe Prisma kauplused ööpäevaringselt. Esimene Prisma supermarket avatakse 2019. aasta suvel Tallinna vanalinnas.

Toiduliit korraldab tänavu juba 25. korda Eesti Parima Toiduaine konkurssi. Vaata järele, milline on konkursi ajaloo jooksul enim märgiseid võitnud ettevõtete esiviisik!    

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on konkursi juubeli puhul põhjust vaadata tagasi selle ajaloole, edukaimatele ettevõtetele ja legendaarsematele toodetele, mis siiani eestlaste toidulaual ja südames on. „Konkursi ajaloo jooksul on välja antud üle 300 märgise, mida tootjad endiselt pakenditel kannavad ja seeläbi klientidele näitavad, et tegu on kvaliteetsete ja maitsvate toodetega,“ kommenteeris Potisepp.

 

5. koht: Tere

Tänaseks Terega ühinenud Põlva Piim oli esimene Eesti Parima Toiduaine konkursi võitja aastal 1994, mil kuldmärgisega tunnustati Võideksi määret. Järgnevatel aastatel pälviti tunnustusi nii piima- kui tervist toetavate toodete kategooriates. Erinevad keefirid, lisanditega kodujuustud, toorjuustud, jogurtid, kohupiimakreemid ja -pastad on endiselt eestlaste toidulaual olulisel kohal. Eraldi väärib väljatoomist Tere uuenduslik piimahappebaktereid ja kiudaineid sisaldav piimatoodete sari Hellus, mis on tootmises olnud juba 10 aastat. Kokku on Tere ja tema eelkäijad tunnustusi pälvinud 17 korral.

4. koht: Liviko

18 tunnustusega on parima alkohoolse joogi kategooria konkurentsitu võitja Liviko! Esimese parima alkohoolse joogi tunnustuse sai Liviko juba 1996. aastal kirsi kreemlikööri Eeden eest. Järgnesid auhinnad legendaarsete Liviko Džinni, Viru Valge viina, Vana Tallinna koorelikööri ja selle mitmete eriväljalasete eest. Liviko edu taga võib näha tehnoloogide, arendajate, sommeljeede ja turundajate mitmekesise meeskonna panust.

3. koht: Leibur

Leibur on Eesti vanim ja palavalt armastatud pagari- ja teraviljatoodete valmistaja, mis peab oma auasjaks kohaliku leivakultuuri edasikandmist. Leiburi rukkileib valiti 2005. aastal Eesti parimaks rahvuslikuks toiduks.

2009. ja 2011. aastatel said Leiburi 100% täistera mitmeviljasai ja SAIB parima toiduaine tiitli. Konkursil on auhindu noppinud ka siiani poelettidel populaarseimate leibade seas olev Rukkipala, mida hinnati 2004. aastal Eesti Parima Toiduaine II koha vääriliseks ning lisaks sai see tunnustused kui parim pagaritoode ja parim toit tervisele. Kokku on Leibur konkursi ajaloo jooksul saanud 21 tunnustust.

2. koht: Põltsamaa Felix

Põltsamaa Felixil (tänasel Orkla Eestil) on äärmiselt kirju tootevalik, mille igast kategooriast parimad on konkursil 23 korral äramärkimist leidnud. Näiteks Eesti parima ekspordipotentsiaaliga toiduaineks valiti Kannujookide seeria, parima tervisetoidu kategooria auhinna said Pai+ hommikusmuutid ja ohtralt tunnustusi on saadud ka kastmete kategoorias. Lisaks on tunnustusi saanud Lossivein ja Põltsamaa Tõmmu.

1. koht: HKScan

Eestlased oskavad hinnata liha! Kogu konkursi ajaloo vältel enim tiitleid – 26! – kogunud HKScan toodab vorste, sinke, peekonit, pasteete, šašlõkki, lihapalle, grillvorste ja -liha ning ahjupraade. HKScani grupp toodab teatavasti lisaks Rakvere Lihakombinaadi toodetele ka Talleggi linnulihatooted. Kõik on ühteviisi asendamatud nii meie traditsioonilisel jõululaual kui ka suvistel grillpidudel.

Kõige pikemalt võidutsesid HKScani tooted parimate lihatoodet kategoorias lausa 10-l järjestikkusel aastal, mil said auhindu nii keefirimarinaadis šašlõkk, täidetud ahjukana õunte ja ploomidega ja toorjuustutäidisega lihapallid. Parima toiduaine kuldmärgise pälvis HKScan 2012. aastal rukkileivakattega ahjukaela eest.

 

Lisainfo konkursi kohta:

Eesti Parima Toiduaine konkursile kandideerimine: http://toiduliit.ee/tegevused/parim

Konkursi uudiseid: https://www.facebook.com/EestiParimToiduaine/

 

Kontakt:

Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547

Eesti suurima joogitootja A. Le Coqi müügimaht oli eelmisel aastal üle 110 miljoni liitri, vähenedes aastaga 2%. Sisemaa müük jäi laias laastus samale tasemele. Kõige suurem langus oli põhjapiiril, mis kukkus kaks korda. Müügilangust korvas aga ekspordi 36% kasv. Sellest moodustas enamiku lõunapiiri müük, mis kasvas aastaga koguni 85%.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on kogu müügilanguse peamine mõjutaja olukord põhjapiiril. "Meie murekohaks on põhjapiir, kus müügimahud on juba aastaid vähenenud, langedes 2018. aastal 2017. aastaga võrreldes veel lausa 2 korda," ütles Noop. Koduturu müügile aitas aga jõudsalt kaasa erakordselt kuum ja pikk suvi, mis kergitas Aura Active’i vitamiinijookide (+26%), Aura vete (+13%), A. Le Coqi kalja (+11%) ning karastusjookide (+9%) müüki. Kogu õllemüük vähenes põhjapiiri kukkumise tõttu 33%.

Noobi sõnul ei saa aga igal aastal kuumale ja ilusale suvele lootma jääda ning praeguse aktsiisipoliitika jätkudes prognoosib ta sisemaa turule ka selleks aastaks kerget langust, mis omakorda sunnib ettevõtet panustama üha enam ekspordile. „Müük välisturgudele on püsivalt kasvanud, suurenedes eelmisel aastal 36%,“ ütles Noop ja lisas, et ekspordi kasvule andis olulise panuse üha suurenev müük lõunapiiril. „Kui ainuüksi meie müüsime eelmisel aasta Lätti 85% rohkem tooteid võrreldes aasta varasema perioodiga, siis võib vaid ette kujutada, kui suure osatähtsuse moodustab lõunapiir kogu Eesti joogitööstuse ekspordis tervikuna,“ lisas Noop.

A. Le Coqi põhilised ekspordiartiklid olid erinevad õlled, siidrid ja long drink’id ning peamised ekspordiriigid on Läti, Taani, Saksamaa, Tšehhi, Holland, Lõuna-Aafrika, Kreeka ja Venemaa. Kaugetest turgudest eksporditakse veel näiteks Austraaliasse, Taisse ja Kanadasse. Kokku ekspordib A. Le Coq 36 erinevasse riiki.

 

Lisainformatsioon:
Tarmo Noop
ASi A. Le Coq juhataja
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Toiduliit kuulutas avatuks tänavuse Eesti parima toiduaine konkursi, mille raames tunnustatakse eelmisel aastal turule tulnud parimaid toiduaineid ja jooke.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on tänavune konkurss eriline, sest tegu on 25. juubeliaastaga. „Oleme parimaid toiduaineid välja valinud juba veerand sajandit ning toodete hindamine muutub üha keerulisemaks, sest Eesti toidu kvaliteet on tõepoolest maailmatasemel,“ kommenteeris Sirje Potisepp.

Potisepa sõnul esitatakse toidukonkursile igal aastal üha rohkem tooteid, millel on tervise seisukohalt parimas tasakaalus toitainesisaldus või mida rikastatud mõne vitamiini, mineraaline, kiudainete või muuga, mistõttu on sellel kas tervist toetav või mõne haiguse riski vähendav toime.

„Selleks, et tarbija leiaks poelettidelt üles kõrge lisandväärtusega tooted, mille mõju tervisele on laborianalüüsidega tõestatud ning mille ka professionaalidest koosnev hindamiskomisjon on omataoliste seast parimaks tunnistanud, lõime sel aastal uue kategooria – parim lisandväärtusega toode. Hindamiskomisjon tunnustab üht suurettevõtte lisandväärtusega toodet ning eraldi märk antakse ka parimale väikeettevõtte lisandväärtusega tootele,“ selgitas Potisepp.

Samuti selguvad konkursil parim mittealkohoolne ja alkohoolne jook, erinevate toidukategooriate parimad tooted ning parimad tooted Põhja-Eesti, Lõuna-Eesti, Lääne-Eesti ja Virumaa väikeettevõtetelt.

„Konkursil osalevate väikeettevõtete toodete hulk ja tase on aasta-aastalt aina kasvanud ning eelmisel aastal otsustas hindamiskomisjon esmakordselt anda väiketoodetele eraldi parima toiduaine ja parima joogi tiitlid,“ rääkis Potisepp.

Konkursile on kõigil toidutööstustel võimalik oma uudistooteid esitada kuni 28. veebruarini. Iga kategooria parimad valitakse välja 21. ja 22. märtsil toimuval hõbemärkide hindamisel, piirkondlikke väike-ettevõtteid hinnatakse 27. ja 29. märtsil. 

Üldkonkursi hindamiskomisjon koosneb teadusasutuste, kaubanduse ja teistest toiduainevaldkondadega seotud ettevõtete esindajatest ning selle tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer.  Lisaks valivad konkursil oma lemmiktooted ka kokkade, kaupmeeste, toitumisteadlaste ja meediaesindajate žürii ning rahvahääletuse põhjal antakse välja Rahva Lemmiku tiitel. Konkursivõitjad ning Eesti Parim Toiduaine 2019 tiitli pälvinud toode kuulutatakse välja 24. aprillil.

Möödunud aastal osales Eesti Parima Toiduaine konkursil ühtekokku 168 toodet 66 erinevalt toidutööstuselt üle Eesti. Eesti Parim Toiduaine 2018 tiitliga pärjati M. W. Wooli külmsuitsu klaarsägalõigud õlis.

Konkursi tingimused ja ankeedi leiad SIIT.