PRESSITEADE

 

22.07.2019

 

Eesti Õlletootjate Liit

 

Õlleliit: uuenenud eetikakoodeks tagab alkoholivaba õlle ja siidri reklaami selge eristatavuse

Eesti Õlletootjate Liit võttis vastu täiendatud eetikakoodeksi, mis sätestab uue punktina eneseregulatsiooni alkoholivaba õlle ja siidri reklaami osas. Uuendused hakkavad kehtima esimesest septembrist.

 

Õlleliidu tegevjuhi Peeter Võrgu sõnul on täienduse eesmärgiks selge ja äratuntav kommunikatsioon alkoholivabade õllede ja siidrite reklaamides. “Alkoholivabade õllede reklaamid on tekitanud Eesti ühiskonnas vastakaid arvamusi. Need on tulenenud peamiselt tõdemusest, et tarbija peab olema ülimalt tähelepanelik mõistmaks, et alkoholivabade õllede reklaamides tutvustatakse tõepoolest alkoholivaba toodet. Tihti võib jääda mulje, et reklaamitakse traditsioonilist õlut. Õlleliit ja -tootjad aktsepteerivad seda kriitikat ja soovime käesoleva eneseregulatsiooni abil vältida tulevikus segadust ning ekslike muljete tekkimist.” Võrk lisab: “Tarbija jaoks peab olema alkoholivaba õlle või siidri reklaam telemeedias ja mujal lihtsasti arusaadav ja selgelt eristatav alkohoolsete toodete reklaamist. Meie tegelik eesmärk on suurendada läbi reklaamide alkoholivabade õllede segmenti õllesegmendi arvelt, mitte vastupidi.” Õlleliidu juhi sõnul olid kõik liikmed käesoleva eneseregulatsiooni vajalikkuse osas ühel meelel ning kokkuleppele jõuti kiiresti.

 

Eetikakoodeksisse lisandunud uus sisupunkt 3.11 sätestab järgneva:

“Tootjad paigutavad alkoholivaba õlle ja -siidri reklaamidesse selgelt loetava ja märgatava info, et tegemist on alkoholivaba toote reklaamiga. Telereklaami puhul peab antud teave olema märgatavalt nähtav kogu reklaami ajal. Nõue kehtib reklaamidele, mis avaldatakse välimeedias, printmeedias, televisioonis ning digimeedias, k.a. sotsiaalmeedias.

 

Eesti Õlleliidu juhatuse esimees ja A. Le Coqi tegevjuht Tarmo Noop lisab, et alkoholivabade toodete suund joogitööstuses on jätkuv trend ning tootjad panustavad kõvasti tootearendusse, et kasvatada oma alkoholivabade õllede ja siidrite tooteportfelli alkohoolsete toodete arvelt. Noop on aga veendunud, et tooteportfelli kasvatamine selles segmendis peab käima käsikäes selge kommunikatsiooniga. “Viimase paari aastaga on alkoholivabade õllede turg Eestis mitmekordselt kasvanud. Uute toode puhul soovivad tootjad rääkida lisaks toodete heale maitsele ja kvaliteedile ka nende funktsionaalsetest omadustest. Sealjuures on aga väga oluline üheselt ja selgelt viia tarbijani teadmine, et räägime mittealkohoolsest tootest.”

 

Lisainfo:

Peeter Võrk

Eesti Õlletootjate Liit

+372 5019595

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Veterinaar- ja Toiduamet

PRESSITEADE

22.07.2019

 

Valmis juhend toidu ohutuks annetamiseks

 

Veterinaar- ja Toiduametil (VTA) on valminud heategevusasutustele ja -organisatsioonidele mõeldud juhend, mis selgitab ja annab juhiseid, kuidas annetada toitu, et see oleks tarbijale ohutu.

 

VTA peadirektori asetäitja Olev Kalda sõnul on juhend mõeldud organisatsioonidele, kes tegelevad toidu annetamisega heategevuslikul eesmärgil. „Juhend on tõhusaks toeks, et tagada ohutus toidu vastuvõtmisel, hoiustamisel ja jagamisel. Juhend selgitab ka toidu annetamisega seotud mõistete ja nõuete sisu ning toimingute olemust,“ lausus Kalda.

 

Toiduohutuse juhend annab heategevusorganisatsioonidele ülevaate selle kohta, millistel tingimustel on võimalik nii „parim enne“ kui ka „kõlblik kuni“ märgisega toitu annetada. „Nii nagu ka varem, siis „kõlblik kuni“ kuupäeva ületanud tooteid tarbijale anda ei tohi. Siiski annab juhend võimaluse „kõlblik kuni“ tooted päev enne või toidu aegumisega samal kuupäeval sügavkülmutada ja neid abivajajatele ka hiljem jagada,“ selgitas Kalda.

 

Juhendist saab annetaja ühtlasi teada, millised toidud sobivad või ei sobi sügavkülmutamiseks. „Näiteks liha, kala ja küpsetised sobivad sügavkülmutamiseks, kuid toores muna ja jogurt mitte,“ tõi Kalda välja.

 

VTA juhib tähelepanu, et kõigil toitu külmutavatel ettevõtetel peab olema selleks ametilt saadud vastav tegevusluba.

 

Juhendiga on võimalik tutvuda VTA kodulehel.

 

Teate edastas

 

Riina Kallas

Kommunikatsiooni-spetsialist

Mob +372 504 1552

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

 

Fazer Eesti juhi Meelis Tamme sõnul kinnitab tema kogemus, et mida rohkem aega pühendab inimene teda innustavatele töövälistele tegevustele, seda produktiivsem suudab ta olla oma töös.

„Üha rohkem inimesi soovib end teostada ka muudes eluvaldkondades kui see, millega ta igapäevaselt palka teenib. Minu arvates on tööandja huvides inimese püüdlusi töövälises elus igal moel julgustada ja võimalusel toetada,“ sõnas ta.

Tema sõnul innustavad paindlikumaks muutunud töösuhted ning elukestva õppe populariseerimine inimesi proovima erinevaid harrastusi, osalema pakutavates huvihariduse programmides ja kaaluma ka uuesti kooli minemist.

„Selle asemel, et töötundide osas näpuga järge ajada, peaks tööandja olema rõõmus selle üle, kui töötajal on vaja töölt varem lahkuda, et minna kontserdieelsesse orkestriproovi, rahvusvahelisele koertenäitusele, blogijate pressiüritusele, fotoaparaadiga imelist päikeseloojangut püüdma või oma põnevat start-up ideed võimalikule investorile tutvustama. Mida rikkalikuma huvide- ja kogemustespektriga inimesed ettevõttes töötavad, seda tugevam on meeskond tervikuna,“ tõdes Fazeri juht.

Ta nentis, et nii mõnigi tööandja võib tunda teatavat ebamugavust mõtte ees, et tema töötaja õpib sisuliselt uut ametit või tegeleb muu projektiga, mille eest ta teenib ka raha. Fazeri juhi sõnul püüab ta selles osas hoopis oma meeskonnale eeskuju näidata – tema enda kirg fotograafia vastu on jõudnud etappi, kus ta osutab juba pulmafotograafi teenust.

„Piirid tuleb muidugi paika panna – kui töötaja äraoleku tõttu jääb töö tegemata, kasvab kolleegide koormus või muul moel töö tulemused ja hea õhkkond kannatavad, siis ei saa loomulikult sellise töörütmiga nõustuda. Kuid hea töötaja võib olla tippekspert mitmel alal. Igasugune õppimine ja enesearendamine hoiab aju paremas vormis ning annab oskuse läheneda tööalastele probleemidele hoopis uuest perspektiivist. Hea tööandja ei hoia töötajat iga hinna eest enda juures, vaid elab kaasa sellele, kui inimene leiab endale väljakutse, milles ta oma oskusi ja andeid kõige paremini realiseerida saab,“ lisas ta.

Meelis Tamme sõnul kehtib kogu Fazer grupis põhimõte, et mitmekülgsus rikastab organisatsiooni. „Väärtustame põhjamaist vabadust, mis julgustab kõiki meeskonnaliikmeid elama sellist elu, mis neid õnnelikuks teeb. Järgime sellega ettevõtte rajaja Karl Fazeri eeskuju, kes vastupidiselt oma perekonna ootustele otsustas saada kondiitriks ning suundus Peterburgi, kus asus õpipoisina vajalikke oskusi omandama,“ sõnab Tamm.

Tema sõnul tegelevad Fazeri Eesti töötajad muuhulgas käsitööga, kokkamisega, maalimisega, spordiga, tantsimise ja laulmisega, kalapüügi ning paljude muude harrastustega, mille saavutustest saavad aeg-ajalt ka kolleegid osa. „Olen veendunud, et mida süvenenumalt ja ennastunustavalt saab inimene „akusid laadida“ ja pingeid maandada, seda suurema pühendumusega ja produktiivsemalt teeb ta tööd,“ lisas Tamm.

Fazer Grupist

Noor Karl Fazer avas oma esimese kohviku aastal 1891 missiooniga pakkuda tähendusrikast toitu ning sooviga pakkuda rõõmuhetki kõigile enda ümber. Ja nii saigi põhjamaine maagia teoks. Täna on Fazer on rahvusvaheline pereettevõte, mis pakub kvaliteetseid pagaritooteid, kondiitritooteid, küpsiseid ja teraviljatooteid, taimseid toite, piimavabasid tooteid, valmistoite ja -jooke ning toitlustus- ja kohvikuteenuseid. Kontsern tegutseb üheksas riigis ning ekspordib oma toodangut ligikaudu 40 riiki. Fazeri edu on alates rajatud Karl Fazeri visioonile, väärtustele ja kartmatule loomingulisusele pakkuda parimat toote- ja teenusekvaliteeti, armastatud kaubamärke kirglikult tööd tegevate inimeste abil vastutustundlikkuse põhimõtteid järgides. 2018. aastal ulatus Fazer kontserni netokäive 1,6 miljardi euroni ning kontsern andis tööd enam kui 15 000 inimesele. Fazeri tegevus on kooskõlas eetiliste põhimõtetega, mis on rajatud grupi väärtushinnangutele ja ÜRO algatusele Global Compact.

Northern Magic. Made Real.

Lisainfo:
Helena Peterson
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
+372 5121067

 

           

Sirje Niitra                                                                                                                                                      17. juuli 2019                                                                                                                                         

 „Julgen öelda, et Eestis ei koguta praegu piisavalt infot toidukasvatajate tegevuse kohta,” leiab toiduliidu juht Sirje Potisepp.

FOTO: Urmas Luik/Pärnu Postimees

                                                                                                           

Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et tunnustab Veterinaar- ja Toiduameti algatust võtta värsked aiasaadused ja nende müüjad kõrgendatud tähelepanu alla, kuid möönab, et seda tulnuks teha varem ja tõhusamalt.

Tundub tõesti, et olukord on läinud juba liiga hulluks, nii et ebaausad esmatootjad ja müüjad on tõmmanud vee peale ka kõigile teistele. Inimeste silmis on määritud kogu kodumaise toidusektori maine. Ehk see, mida me oleme aastaid ehitanud, on hetkega läinud ja usalduse taastamist tuleb alustada uuesti. Kelle asi see toiduohutus üldse on?

Lihtne vastus oleks, et meie kõigi asi. Tegelikult on protsessis mitu lüli, kellel igaühel on võimalus anda oma panus, et toit oleks ohutu ja kvaliteetne. Alates põllumehest, logistikust ja tootjast kuni edasimüüjani. Eestimaisel toidukaubal on võrreldes välismaistega mitu eelist. Eelkõige see, et seda valmistatakse siinsamas kohapeal, meie oma inimeste poolt ja maitse järgi. See tähendab, et ära jääb pikk tarneahel ja protsess on meie enda kontrolli all.

Aga kas kogu protsess siiski on? Toiduainetööstus on Eestis üks enim reguleeritud valdkondi ja tootjate panus toiduohutusse märkimisväärne. Tootjad maksavad tasusid kontrolli eest riigile ja teevad lisaks omaalgatuslikult täiendavaid kontrolle toorainete üle. Tegelikult peaks aga olema suurem vastutus ka esmatootjal endal ja kontroll nende üle tõhusam. Kui selleks praegu ressurssi ei ole, tuleb raha juurde leida nende endi taskust, keda kontrollitakse.

Oskate öelda, kus on probleemi juured?

Riigikontrolli auditi raportis, mis mõni aega tagasi avaldati, toodi selgelt välja tõsiasi, et teatud riiklikud tegevused on ebapiisavad tulenevalt alarahastusest. Näiteks proovide maht, laborite aparatuur, teadusuuringud, riskide hindamine. Sellega saab nõustuda, et sedavõrd tähtis teemavaldkond nagu toidu ohutus vajab riigi suuremat tähelepanu. Peab aga silmas pidama, et auditi fookuses olid esmatootmises kasutatavate taimekaitsevahendite jääkidest tulenevad ohud taimses toidus, mis kanduvad edasi toodetesse. Ehk kontrolli on vaja tõhustada just tooraine kasvatajate üle.

Julgen öelda, et Eestis ei koguta praegu piisavalt infot toidukasvatajate tegevuse kohta: kes, kui suures koguses ja milliseid taimekaitsevahendeid kasutab. Sellest tulenevalt on keeruline kavandada ka toiduproovide võtmist, sest riiklik seire ja järelevalveproovide maht ei ole piisav, teadus­uuringuid ja riskihinnanguid tehakse liiga vähe. Ka tarbijaid saab alati paremini teavitada, aga kõik see nõuab lisavahendeid.

Inimestel on õigustatud ootus teada, mida nad ostavad ja söövad. Kui aga tooteinfo on vale või puudub ja toit sisaldab lubamatuid lisaaineid, on olukord hull. Teame, et Eesti inimesed armastavad kodumaist toitu. Emori viimase uuringu andmetel eelistas seda 83 protsenti vastanutest. Seda enam on mõistetav nende pahameel, kes ostsid eestimaiste maasikate pähe marju, mille päritolu on teadmata ja mis sisaldasid taimekaitsevahendite jääke, mida meil kasutada ei tohi. Kui me nüüd midagi ette ei võta, siis millal veel?

Inimestel on õigustatud ootus teada, mida nad ostavad ja söövad.

Öeldakse, et turg paneb asjad paika ja enamasti see nii ka on. Toiduohutuse tagamisel ei saa me aga katsetada ja vaja on selgeid samme ka riigi poolt. Kui kontrollideks on vaja lisaraha, tuleb see leida, sest inimeste tervisega mängida ei tohi. Maaeluministri võimuses on anda järelevalveasutustele selge suunis kontrolli tõhusta­da: alates rahastamisallikatest ja järelevalvetasudest. Täna tehakse paar jõulist kontrolli, mis kindlasti korrastab olukorda hetkeks, kuid ei lahenda probleemi juurpõhjust. Importtoodete ja tooraine müümine on täiesti aktsepteeritav, aga mitte moonutatult Eesti toidu nime all. Ka see, et meedia teema tõstatas, on tänuväärne, kuid järelduste tegemiseks peavad analüüse tegema vastava ala spetsialistid. Ehk üle tuleks vaadata kogu süsteem.

Kuidas tekkinud olukorda lahendada?

Midagi ei muutu enne, kui on lahendatud esmatootjate järelevalve küsimused ja rahastus. Soovime lahendusi, et Eesti toit ega toidutootjad ei satuks põhjendamatult ka edaspidi juhusliku kontrolli käigus, mida teeb meedia ja mitte selleks koolitatud spetsialistid, halba valgusesse, mis sisuliselt rikub aastatega ülesehitatud Eesti toidusektori maine.

Toidutootjad on teinud maaeluministrile väga konkreetsed ettepanekud, et tagada järjepidev ja suuremas mahus toiduohutuse kontroll esmatasandil – selleks tuleb laiendada järelevalvetasude kohustust ka esmatootjatele. See tähendab, et kõik toidutootmises osalevad ettevõtjad, sealhulgas mahetootjad, mis on eriliselt sertifitseeritud tootmisvaldkond, peaksid maksma järelevalvetasusid. Samadel alustel, nagu seda teevad töötlejad juba aastaid. Muuseas, töötlejatel enesekontrollisüsteemid toimivad ja riskipõhine järelevalve nende üle on olemas, seda tõdeb ka Riigikontrolli audit. Sest töötlejad maksavad tasu järelevalve eest – kas siis tunnitasu või koguste pealt.

Milline on teiste Euroopa riikide praktika?

Liikmesriigile on jäetud võimalus siseriiklikult reguleerida, kellele tarneahelas järelevalvetasude tasumise kohustus laieneb. Meie andmetel on siseriiklikke otsuseid tehtud Euroopa Liidus erinevalt. On riike, kus esmatootjad maksavad järelevalvetasusid, ja on neid, kus esmatootjad on järelevalvetasudest vabastatud. Seega ei oleks esmatootjatele maksukohustuse kehtestamine olukorras, kus selgelt on välja toodud vajakajäämised, midagi erakordset. Esmatootjad peaksid samuti käituma vastutustundlikult, tekkinud olukorrast aru saama ja panustama, et leida lahendusi. Ühtki head kriisi ei tasu lasta raisku minna – teeme siis asjad korda ja ärme mängime inimeste tervisega.

 

 

Inimesed planeerivad oma oste rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

 

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

 

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka  harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

 

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud  leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

 

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

 

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp. 

 

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“

 

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

 

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

 

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

 

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

 

Vaata lisaks:

A_Voog_Ostukäitumise seire esitlus 11 06 2018

Coop_tarbijakaitumise uuringu pressikonverents