Täna, 16. oktoobril tähistatakse ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) eestvedamisel rahvusvahelist toidupäeva, mis juhib eelkõige tähelepanu sellele, et igapäevane kõhutäis pole kõigile iseenesestmõistetav. Samuti rõhutatakse, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine.

Maaeluminister Tarmo Tamme arvates on oluline, et inimesed vähendaksid toidu raiskamist, mis on tõsine mure just arenenud riikides. „Seisame täna silmitsi probleemiga, kus ühed viskavad toidu prügisse, samal ajal kui teised nälgivad. Maailma elanikkond kasvab pidevalt ning seetõttu peavad muutuma nii toidutootmise kui põllumajanduse viisid, et tagada piisav toiduvaru kogu inimkonnale,“ lisas minister Tamm.

Maailmas on jätkuvalt üle 800 miljoni inimese, kes ei saa iga päev süüa. Maaeluministeeriumi esindaja FAO juures Ruve Šanki sõnul on eriti murettekitav see, et viimasel aastal on nälga kannatavate inimeste hulk taas kasvama hakanud. „Süüdi on selles eelkõige inimtekkelised konfliktid, mis põhjustavad ennenägematut põgenikevoolu,“ ütles Šank.

Seepärast on tänase toidupäeva teema „Muuda tulevast migratsiooni – investeeri põllumajandusse ja maaelu arengusse“ („Change the future of migration. Invest in food security and rural development“). „Pole saladus, et paljude konfliktide põhjus on konkurents toiduga seotud loodusressursside, nagu põllumaa, viljaka mulla, vee jms pärast,“ kommenteeris Ruve Šank.

Samuti juhib rahvusvaheline toidupäev tähelepanu asjaolule, et lisaks toidupuudusele on maailmas suur probleem ka ülesöömine ja valesti toitumine. Kahe miljardi toiduga mittekindlustatu kõrval on maailmas ligi kaks miljardit ülekaalulist inimest. „On eriti murettekitav, et üha rohkem on eelkooliealisi lapsi, kes on ülekaalulised. Ja see pole kolmanda maailma probleem, vaid puudutab kõiki riike,“ sõnas Šank.

Eelmisel nädalal võttis Roomas toimunud ÜRO toiduga kindlustamise komitee, millega on liitunud 130 riiki, vastu otsuse töötada välja toidupoliitika alased juhised, mis on mõeldud kõikidele riikidele vabatahtlikuks rakendamiseks. Ruve Šanki sõnul on igal riigil mitmeid võimalusi, kuidas oma kodanike toidukäitumist mõjutada – olgu see siis hariduslike, märgistuslike või maksumeetmete kaudu. Eestiski on viimasel ajal olnud tõsine debatt nn suhkrumaksu kehtestamise või toitumisõpetuse sisseviimise üle koolides.

Rahvusvahelist toidupäeva on FAO peakorterisse tähistama kogunenud teiste seas ka Rooma paavst, G-7 põllumajandusministrid ja Euroopa Komisjoni põllumajandusvolinik Phil Hogan. Tseremooniast võtsid osa ka Madagaskari president Hery Rajaoanrimampianina ning kõigi kolme Roomas asuva toiduga seotud organisatsioonide juhid: FAO peadirektor José Graziano da Silva, IFAD-i president Gilbert F. Houngbo ja WFP täitevdirektor David Beasley.

Loe lähemalt maailma toidupäeva kohta: http://www.fao.org/world-food-day/2017/home/en/

Seda, kui oluline on laste organismi normaalseks arenguks piim ja piimatooted, teavad ilmselt paljud lapsevanemad. Kuid mida teha lastega, kes naljalt piimaklaasi kätte ei võta ning oma igapäevasest valgu- ja kaltsiumidoosist pigem eemale hiilima kipuvad?

Toiduliidu tegevjuhi Sirje Potisepa sõnul on poelettidel saadaval ohtralt erinevate maitsekombinatsioonidega jogurteid ja kohupiimakreeme, kuid need on siiski magustoit, millega lapsed liialdada ei tohiks.

„Eesti kaupluste piimatoodete lett teeb silmad ette paljudele Lääne-Euroopa poodide pakutavale ning aasta-aastalt kasvav suhkruvabade piimatoodete valik tagab piiramatu mänguruumi lapsele meelepäraste piimaroogade valmistamiseks,“ kinnitas ta.

  1. Lapsed armastavad nosimist, miks siis mitte kasutada seda ära ja teha näiteks köögiviljade kõrvale lihtne dipikaste maitsestamata jogurtist või viimastel aastatel poodides võidukäiku teinud kreeka jogurtist. Ära aga liialda maitsestusega – maitseained sisaldavad palju soola ja sageli ka kunstlikke aineid, millega lapsed peaksid piiri pidama ning millega nad ei tohiks tervislike toitumisharjumuste väljakujunemiseks ära harjuda.
  2. Eestimaine jäätisevalik on ütlemata eeskujulik ning kvaliteetne koorejäätis annab lapsele tegelikult ka väga palju kasulikke toitaineid. Kui tahad jäätisele vaheldust pakkuda, võid valmistada maitsestamata jogurtist jäämaiuseid, lisades sellele erinevaid puuvilju või talveks sügavkülma varutud marju.
  3. Joogipiim pakub hulgaliselt silmailu ja maitseelamusi, kui teed sellest mõnusa piimakokteili, blenderdades piimaga sügavkülmast leiduvad marjad nagu maasikad, vaarikad, mustikad või banaane. Kui soovid anda piimajoogile rohkem magusust, eelista suhkrule mett, mille glükeemiline indeks on madalam.
  4. Joogid ja söögid, mis ei kuulu laste lemmikute hulka, muutuvad palju nauditavamaks, kui neid serveeritakse lõbusalt. Hangi piimajoomiseks eriline klaas või tass ning eriti efektne, rohkete keerdude ja värvidega joogikõrs, mis on mõeldud ainult piima tarbimiseks.
  5. Ole lapsele eeskujuks – joo ka ise piima ja näita, et sa naudid seda. Kui piima joomine toimub kohustuslikus korras ning tõreda olemisega lapsevanem ootab nõudlikult klaasi tühjendamist, mõjub see lapsele sama ebameeldivalt kui kibeda köharohu võtmine.

9.–13. oktoobrini toimuval avatud toidutööstuste nädalal on ettevõtteid külastanud juba ligi 600 inimest. Ekskursioone oma tootmisesse korraldab tänavu 26 toidutööstuse ettevõtet. Ekskursioonidele registreerimine on veel avatud.

Enim on külastatud Felixit (119 korda), populaarsed on ka Saidafarm ja A Le Coq.  Gruppide täituvused olid suured ka Uvicis, Lõuna Pagarites ja Salvestis.

26 toiduainetööstust üle Eesti pakuvad nädala vältel huvilistele võimalust tulla tootmisettevõttesse ekskursioonile. Sellel aastal on kaasatud ka väiksemaid toidutööstusi, kes paistsid silma avatud talude päeval. Näiteks ootab külla Jaanihanso siidrivabrik, Sepa mahetalu ja Tamme talu ürdiaed.

Külastajaid ootavad A. Le Coq, Andre Juustufarm, Artocarpus, Balbiino, Balsnack, Balti Veski (Veski Mati), Breti (Luke Farmimeierei), Ecofarm, Estover Piimatööstus, Jaanihanso, Kalev, Leibur, Lõuna Pagarid, Maru Food, Minna Sahver, Moe, Põltsamaa Felix, RemedyWay, Saidafarm, Saku Õlletehas, Salvest, Scanola Baltic (Olivia), Sepa mahetalu, Tallegg (HKScan Estonia), Tamme talu ürdiaed ja Uvic.

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Avatud toidutööstuste nädal on osa müügiedenduskavast „Eesti toit 2015–2020“, mille alla kuulub ka Eesti toidu kuu, Eesti toidutee ja aasta toidupiirkonna valimine.

Neljapäevaks ja reedeks on ligi 1000 ekskursioonikohta veel saadaval. Ekskursioonidele saab registreeruda www.eestitoit.ee


 

Juba kolmandat aastat välja antava Toiduliidu Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Kalevi kompvekivalmistaja Elvi Õismaa.

„Toiduliidu eesmärk ja soov on tõsta esile ja tänada kõiki neid inimesi, kelle töö tulemusena on meie igapäevasel toidulaual eestimaine toit. Kõik käesoleva aasta Südamega Tegija nominendid on pikaaegselt panustanud toidutööstuse arengusse ja paremasse käekäiku ning väärivad selle eest suurt tunnustust,” kommenteeris Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. “Tänavuse Südamega Tegija tiitli pälvija, Kalevi raudvara Elvi Õismaa üle võib ettevõte tõeliselt uhkust tunda, sest tegu on nii väga väärtusliku ja pühendunud töötaja kui teiste poolt kõrgelt hinnatud kolleegiga.”

Kalevi kompvekivalmistaja Elvi Õismaa liitus ettevõttega 1968. aastal ning on seetõttu tegutsenud magusamaailmas juba pea 50 aastat. Just niikaua on tema käe all valminud eestlaste lemmikud kommid "Oravake", "Kalev", "Teekonna", "Karakum" ja teised. Hinnatud töötegijana ja noorte kolleegide õpetajana seisab ta hea selle eest, et Kalevi kompvekid jõuaksid kvaliteetsena kõigi magusasõpradeni. Oma sõbraliku, rõõmsameelse ja abivalmi hoiakuga aitab Elvi luua igapäevast positiivset tööõhkkonda ning on eeskujuks kõigile kolleegidele.

„Elvi võit on tunnustus kõigile meie pikaaegsetele töötajatele: Kalevis on ametis 62 inimest, kelle tööstaaž siin ulatub üle 20 aasta. Kuna ühiskonnas saavad tunnustust peamiselt juhid ja spetsialistid, on väga rõõmustav, et tiitli pälvis Elvi, kelle kätetööna valmivad igapäevaselt meie lemmikkommid. Suure südamega ja vastutulelik Elvi on olnud aastaid eeskujuks paljudele kolleegidele ja väärib igati seda tiitlit,“ ütles AS Kalevi juhatuse esimees Kaido Kaare.  

„Südamega tegija“ nominentideks olid käesoleval aastal lisaks Elvi Õismaale ka Valio Eesti tehnoloog Anne Saarna, Salvesti peatehnoloog Marika Kramin, Premia Tallinna Külmhoone vahetuse juht Erika Tuulik ja Balbiino turundusdirektor Enel Kolk, kes valiti välja Toiduliidu juhtkogu poolt.

Südamega Tegija tiitli pälvija selgus sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja Toiduliidu juhtkogu lõppotsuse tulemusel.

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on ettevõtte edu ja jätkusuutlikkuse taga kvaliteet ning uuendusmeelsus. “Anname endale selgelt aru, et toiduainetööstus on kiiresti muutuvate trendide ja eelistustega valdkond, kus tootja peab tarbijast vähemalt ühe sammu võrra kiiremini liikuma. See aga ei tähenda, et saaksime kvaliteedis järeleandmisi teha. Käesolev tunnustus on meie jaoks kindel märk sellest, et teeme õiget asja.”

 

Konkurentsivõime edetabel reastab Eesti tugevaimad ettevõtted nende edukuse, tulemuslikkuse ja jätkusuutlikkuse põhjal. Tunnustatakse ettevõtteid, kes on andnud ühiskonda märkimisväärse panuse ning kelle tegevus päädib väga hea majandustulemusega – võrreldes eelmiste aastatega suurem läbimüük ja parem finantstulemus, efektiivsus ning produktiivsus. Edetabeli panevad kokku Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoda ning Tööandjate Keskliit.

 

„Ettevõtlusauhindu üle andes tunnustame ja toome eeskujuks parimaid, kuid teiselt poolt väljendame sellega oma lugupidamist kõikide ettevõtjate ja ettevõtlike inimeste suhtes, sõltumata nende tegevusulatusest või valdkonnast,“ ütles kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman. „Tunnustamisega soovime ettevõtjate panust ühiskonnas rohkem esile tuua, et ettevõtjaks olemist rohkem märgataks ja väärtustataks. Ja jätkame sellega ka edaspidi,“ kinnitas Luman.

2017. aasta konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkonniti:

  • Stora Enso Eesti AS, tööstus ja energeetika
  • A. Le Coq AS, toiduainetööstus
  • Swedbank AS, finantsvahendus
  • Silberauto AS, hulgikaubandus
  • Nortal AS, side, kommunikatsioon ja IT
  • Tallink Grupp AS, turism
  • Tallinna Kaubamaja Grupp AS, jaekaubandus
  • E.L.L. Kinnisvara AS, teenindus
  • Merko Ehitus AS, ehitus