Inimesed planeerivad oma oste rohkem ette ja käivad harvem poes, näitab uuringufirma Kantar Emor läbiviidud uuring. Keskmiselt jõutakse poodi 3,5 korda nädalas ning pea kõigis tootegruppides on ostuotsus tehtud enne sinna jõudmist.

 

Uuringu tellinud Toiduliidu juht Sirje Potisepp sõnas tulemusi kommenteerides: „Tootjate jaoks muutub ajas aina olulisemaks see, kuivõrd hästi suudavad nad tajuda ja vastata turu ootustele ning teha ära eeltöö, et klient valiks poes just tema toote.“ Potisepa sõnul on vaid kondiitritooted need, mille puhul tehakse ostuotsus pigem poes kohapeal.

 

Uuring näitab toidugruppide kaupa, milliste toitude ostmist planeeritakse ette ja mida ostetakse spontaanselt. Samuti põhjused, mille järgi neid otsuseid tehakse. Kui juba varasemalt on teada, et inimesed on aina hinnatundlikumad, siis oma rolli mängib ka  harjumus, usaldus kaubamärgi vastu, maitse, tervislikkus, värskus ja pakend.

 

„Kõige enam on inimesed viimase kuu jooksul poest ostnud  leiva- ja saiatooteid (95% inimestest), järgnevad piimatooted (90%) ning lihatooted (82%). Valmistoitude osakaal jäi kõigis tootegruppides alla 50%,“ ütles Emori uuringujuht Aivar Voog.

 

Kui planeeritud ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt isu konkreetse toote järele, harjumus ja usaldus kaubamärgi vastu, siis impulsiivsete ostuotsuse põhjenduseks olid peamiselt sooduspakkumised ja hind, samuti isu konkreetse toote järgi.

 

„Meie kauplustes on kodumaiste toodete sortiment väga lai ning kui lisada sinna ka välismaised, mis sageli on odavamad, siis ongi tarbijal keeruline valikut teha,“ sõnas ta. „Inimeste ostueelistuste puhul mängivad rolli ka tootja tuntus ja hea hinna ning kvaliteedi suhe,“ ütles Potisepp. 

 

Eesti jaekaubanduse turul jõudsalt tegevust laiendava Coopi turundusdirektori Andres Lemberi sõnul kombineerivad nad edukalt traditsioonilisi ja kaasaegseid viise, kuidas klienti teenindada. „Kui poe pakkumiste kohta info hankimisel on jätkuvalt esikohal paberkandjal kliendileht, siis poes tasumiseks eelistavad kliendid aina enam nutikaid iseteeninduskassasid.“

 

„Suurima tõusu on Coopi ketis aastaga läbi teinud valmistoidud, mida ostetakse 16% rohkem. Inimesed hindavad tervislikkust, aga ära ei tohi unustada ka armastatud maitseid,“ ütleb Lember.

 

Lisaks tootegruppidele küsiti inimestelt ka nende eelistusi seotult Eestis toodetud toiduga. 83% Eesti elanikest eelistab sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid kuid see on langenud 7% võrra. Suurim eelistuse langus on toimunud nooremapoolsete, ehk alla 34 aastaste vanusegrupis. Sama näitas kevadel ka Konjuktuuriinstituudi läbiviidud küsitlus.

 

Tootjabrändi kvaliteeti hinnatakse kõige kõrgemalt Gustavi, Kalevi, Alma, Salvesti puhul. Soodsaimatena tajutakse Kikast, Oliviat, Tartu Milli, Almat ning Maks ja Mooritsat.

 

Uuring viidi läbi veebiintervjuudena ning selles osales 776 inimest vanuses 15–75 aastat.

 

Vaata lisaks:

A_Voog_Ostukäitumise seire esitlus 11 06 2018

Coop_tarbijakaitumise uuringu pressikonverents

 

 

 

Kas teadsid, et valmistatud toitu ei soovitata jätta toatemperatuurile rohkem kui 2 tunniks?
Tutvu ka teiste toiduohutuse juhistega!

7. juunil tähistatakse rahvusvahelist toiduohutuse päeva. Loe lähemalt:
https://www.un.org/en/events/foodsafetyday/

Lisaks toiduohutusest: https://toiduteave.ee/
ja https://www.agri.ee/et/eesmargid-tegevused/toiduohutus

#WorldFoodSafetyDay

Toiduliidu aastakonverentsil arutleti, kuidas pakendeid parimal viisil taaskasutada. TalTechi Põlevkivi Kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu sõnul on tulevikus võimalik toidupakendite ümbertöötlemiseks kasutada põlevkivisektorist tuttavat pürolüüsi.

Olukorras, kus plastikpakend toiduainete tööstuslikul tasemel vähemalt esmasel pakendamisel korduvkasutuse reeglitele ei vasta, tuleb leida teine viis plastikpakendi materjali ringlusse võtuks. Paralleele ja kogemusi selleks võib leida ka esmapilgul täiesti erinevast valdkonnast – põlevkivisektorist.

„Miks räägib põlevkiviekspert toiduseminaril – põlevkivi on samuti looduslik materjal. Vahe on selles, et meie tegeleme laipadega, mille vanus on 400 000 aastat, aga meie kogemusi saab rakendada ka plastikute ja muude tänaste orgaaniliste materjalide töötlemisel,“ ütles TalTechi vanemteadur.

 „Oluline on, et pürolüüsitav materjal võib sisaldada nii orgaanilist, kui ka anorgaanilist komponenti ehk materjali eelnev pesemine pole vajalik. Plastikut saaks pürolüüsida näiteks koos põlevkivi jääkidega. Vaja on lahendada palju tehnoloogilisi küsimusi, aga põhimõtteliselt on see võimalik,“ ütles ta.

„Selline jäätmekäitluse võimalus võiks olla ka toidupakendite puhul üks tulevikulahendus. Täna veel pakenditega katsetusi tehtud ei ole, aga kui on olemas tõsine tahe teha asju teisiti, leidub asjast huvitatud ettevõtteid ning arendustöö hind on vastuvõetav, siis tehnoloogia väljatöötamine võtab 2-3 aastat,“ ütles Riisalu.

Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on kõige odavam. Hella Riisalu sõnul ei peaks me kartma seda, et ei oska mingit materjali kohe parimal viisil taaskasutada. „Paneme selle materjali kasvõi seisma ja oma aega ootama, kuni leiame mooduse, mille abil see uuesti ringlusse võtta,“ ütles teadlane.

Moderaator Marko Udrase intrigeerivale küsimusele: „Kas põlevkivituhka saab teoreetiliselt kasutada ka toidus?“ vastas Riisalu eitavalt. Küll aga on teadlase sõnul võimalik seda põhimõtteliselt kasutada pakendites.

Pürolüüs on orgaanilise aine kuumutamine ilma õhu juurdepääsuta. Saadakse gaas, õli ja tahke jääk. Materjali saab panna protsessi otse, ilma seda eraldi puhastamata. Pürolüüsiprodukte kasutatakse reeglina kütustena.

Toidutööstuste 13. aastakonverents „Kuidas püsida konkurentsis“ tõi kokku sektoris tegutsevad ettevõtted, teadusasutused ja riigi esindajad. Räägiti muutuvatest oludest ning nendega seotud väljakutsetest. Tootearenduse ja turunduse kõrval arutleti, kuidas mõjutavad Eesti toidutootjaid muutunud maksupoliitika, karmistuvad keskkonnanõuded ning tarbijate kasvavad ootuse

Tänaseks on 27. maist – 1. juunini toimuva avatud toiduainetööstuste nädala raames plaanitud ekskursioonidele registreerunud pea 800 inimest.  Mitmed tööstused ootavad külla ka suuremaid gruppe, näiteks töökollektiive ning sõpruskondi.

„Mul on hea meel, et inimeste huvi on suur olnud ja näiteks enamik Tallinnas asuvate toidutööstuste ekskursioone on juba täidetud. Samas kutsun kõiki külastama ka maapiirkondade toiduettevõtteid, kelle juurest leiab kindlasti palju põnevat ja vaatamisväärset. Koguge oma pere või sõbrad kokku ning sõitke linnast välja,“ sõnas maaeluminister Mart Järvik.

„Kindlasti on väga huvitav ringi vaadata Pajumäe talus, kus alles eelmisel aastal valmis uus meierei. Ka saartel elavatel inimestel on hea võimalus külastada oma kohalikke toidutootjaid Saaremaa Piimatööstust või Hiiumaa Kööki ja Pagarit,“ lisas minister Järvik.

„Avatud toidutööstuste nädalal saab külastada erineva suurusega ettevõtteid. Kui mõnes tootmises on grupid pigem väikesed ja sõltuvalt toodetest ka vanusepiiranguga seotud, siis näiteks Luke Farmimeierei on koht, kuhu saaks minna lausa kogu klassiga," ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul tuleb lapsi tuua kodumaise toidu juurde maast-madalast ning toiduks vajaliku tooraine kasvatamise ja toidutootmise tutvustamine peaks olema osa kooliprogrammist. „Kui noored näevad, kust tuleb kodumaine toit, kuidas seda valmistatakse, on palju suurem tõenäosus, et nad oskavad ka kaupluses teha teadlikumaid valikuid. Avatud toidutööstuste nädal on hea võimalus näiteks põhikooli lastele koos õpetajaga teha üks asjalik päev klassiruumist väljas,“  innustas Potisepp külastustele registreeruma.

Kokku võõrustavad külalisi 28 toidutööstust Eesti nii suurematest kui ka väiksematest kohtadest. Huvilistele avavad oma uksed Tartu Mill, Santa Maria, Lõuna Pagarid, Jaanihanso, Leibur, Rakvere Lihatööstus, Hiiumaa Köök ja Pagar,  Luke Farmimeierei,  Liviko, Saku Õlletehas, Esko Talu,  Balbiino,  Tamme Aiandustalu, Eesti Leivatööstus, Olivia, Saaremaa Piimatööstus, Põltsamaa Felix, Chocolala, Moe Peenviinavabrik, A Le Coq, Pajumäe Talu, Tallegg, Kalev, Mamma,  Salvest, Uvic, Tere, Saue Production. Toidutööstuste külastustele tuleb ette registreeruda veebilehel www.eestitoit.ee.

 

Avatud toiduainetööstuste nädal saab avapaugu 27. mail kell 11.45 Salvestis, kus arutletakse selle üle, kuidas kõnetada noori tarbijaid. Ürituse avab maaeluminister Mart Järvik. Osaleda soovivatel ajakirjanikel palume endast teada anda See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud..

 

Avatud toidutööstuste nädalat veavad Maaeluministeerium, Eesti Toiduainetööstuse Liit ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda.

Reigo Rusing Balsnackist jagas Toiduliidu aastakonverentsil oma kogemust, kuidas Eesti krõpsu maailma müüja. 15 kuuga on ettevõtte müünud vähemalt ühe merekonteineri Eestis toodetud kartulivahvleid 30 riiki.

„Toidutööstuses on keeruline olla Eesti-sugusel väiksel turul 100 tootega kasumlik. Seetõttu pidimegi võtma ette ekspordi,“ ütles Rusing.

„Klienti valides ei tasu end liial piirata – meie jaoks ei ole oluline tema profiil. Eesmärk on luua ühine emotsioon ja saada ta messil toodet maitsma. Sellega on hea algus tehtud, aga müügitehinguni on siiski veel pikk tee minna. 10 kontaktist 9 ei paku meile lõpuks huvi,“ sõnas Balsnacki juhatuse liige Rusing illustreerimaks, kui palju messidel loodud kontaktidest koostööks vormuvad.

„Messil oleme meie lõvid ja kliendid talled – see on meie võimalus,“ ütles ta. Ta tunnustas riiki, et see toetab ettevõtete osalemist välismessidel. „Võiks isegi öelda, et täna paneb EAS meile lusikaga pudru suhu – keskkond on selles mõttes nii hea.“

Tema sõnul on müügimeeste kõrval olulised ja ettevõttel alati messidel kaasas andmesisestajad, et kogutud info saaks võimalikult kiiresti talletatud ning hiljem müügimehi nende töös aitaks. „See, et me ei ole jõudnud kontaktidega ühendust võtta, on meie müügiosakonnas lubatu väljend ja tähendaks valesti planeeritud tööd,“ toonitas ta järeltöö olulisust peale messe.

Kartulikrõpsude tootmine Ääsmäel algas 1983. aastal. Täna on Balsnack I. H. ainuke kartulikrõpse tootev ettevõte Eestis.