Maaeluministeeriumis valminud põllumajandussektori 2018. aasta kolmanda kvartali ülevaatest selgub, et keerulised ilmastikuolud pakkusid väljakutseid, mis vajasid leidlikke lahendusi.

„Hea uudis on, et vaatamata põuaga kaasnevatele probleemidele piimatoodang Eestis suurenes. 2018. aasta 9 kuuga toodeti Eestis 610,6 tuhat tonni piima ehk 2,8% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm. „Toodangu kasv tulenes suurenenud produktiivsusest, kuid tuleb silmas pidada, et ka piimalehmade arv oli 2018. aasta esimesel poolel suurem, kui aasta varem.“

Nii Eestis kui ka teistes EL liikmesriikides piima kokkuostuhinnad III kvartalis kerkisid, kuid jäid siiski madalamaks eelmise aasta sama perioodi hinnatasemest.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli põllukultuuride kasvupind kokku 668,9 tuhat hektarit, mis on eelmise aastaga võrreldes 3,9 tuhande hektari võrra suurem. Eestis oli 15. septembri seisuga koristatud 96% teravilja, 93% kaunvilja, 58% kartuli ning 85% rapsi ja rüpsi kasvupinnast.

Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvatati Eestis 2018. aasta 30. septembri seisuga 259 tuhat veist, 305 tuhat siga, 88 tuhat lammast ja kitse ning 2358 tuhat lindu. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on kõige enam suurenenud lindude ja sigade arvukus vastavalt 9% ja 5%. Veiste arvus suuri muutusi ei toimunud (+1%). Samal ajal lammaste ja kitsede arv vähenes 6%.

2018. aasta lühiajastatistika alusel põllumajandusettevõtete müügitulu 2018. aasta III kvartalis kasvas 6%, kuid ei katnud kogukulusid, mistõttu puhastulu jäi madalamaks kui 2017. aasta III kvartalis.

Põllumajandussektori 2018. aasta III kvartali ülevaade

Kuigi paljudel seostub sealihaga esimesena kaloririkas ja ebatervislik ahjupraad, on tegelikult tegemist kasulikest ainetest pungil ja inimorganismile vajaliku toiduainega.

Eestlaste armastatuim liha on soodne, valmib kiirelt ja pakub mitmekülgseid valmistamisvõimalusi. Tihti aga peetakse teisi lihasid tervislikumaks ja jäetakse sealiha oma toidusedelist välja.

Järgnevalt selgitab restoranide omanik ja lihaentusiast Enn Tobreluts, mida head leidub sealihas ning miks peaks see kuuluma iga inimese toidulauale.

Osa tasakaalustatud ja mitmekülgsest toidulauast

Mõõdukas lihatarbimine on tervisliku ja tasakaalustatud toitumise osa. Kuna inimese organism vajab õigetes kogustes nii loomset kui ka taimset toitu, võib liha mittesöömine päädida tervisehäiretega.

Punase liha soovituslik päevane norm on kuni 200 grammi ning eelistada tuleks töötlemata värskest lihast valminud roogasid. Igapäevaselt tuleks toidulauale valida vähem rasvasemaid sealihatükke ning hoida rasvasemast lihast valminud mahlane ahjupraad peo- ja jõululauas söömiseks. Tasakaalustatud valikuks tuleks liha kõrvale serveerida kindlasti köögivilju. Kuna sealiha rasvasisaldus sõltub eelkõige konkreetsest lihatükist, siis näiteks pehme ja hõrk seasisefilee on oma rasvasisalduse poolest võrreldav kanafileega.

Rohkelt toitaineid ja vitamiine

Kuigi sealiha kiputakse teenimatult ebatervislikuks pidama, on see tegelikult kõrge toiteväärtusega ning inimese organismile kasulikest toitainetest ja vitamiinidest pungil toiduaine. Sealihast saab väärtusliku kõhutäie, mis peletab pikaks ajaks nälja, annab energiat ja tugevdab organismi vastupanu stressile.

Sealihas sisalduvad inimesele vajalikud asendamatud aminohapped, lämmastik, B-grupi ja rasvlahustuvad vitamiinid ning mitmed kasulikud mineraalained. Sealiha vitamiinisisaldus on linnu- ja teiste loomalihade kõrval tunduvalt suurem.

Asendamatu valguallikas

Valgud tagavad meie organismi kasvamise ja arengu, nad toodavad antikehi ja tugevdavad immuunsüsteemi. Ka hoolitsevad lihas sisalduvad valgud inimese seedekulglas parema taimsete toiduainete seedumise ning toitaineid omastamise eest. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagunevad asendamatuteks, mida saame vaid toidust, ja asendatavateks, mida meie keha suudab ise sünteesida.

Valgurikas sealiha sisaldab just asendamatuid aminohappeid, mida on tarvis meie organismi toimimiseks ja arenguks ning seepärast peaks sealiha kuuluma eriti kasvavate laste ja noorte toidulauale ning liha osakaalu menüüs peaksid suurendama ka inimesed, kes teevad rasket füüsilist tööd või sporti.

 

Lõuna-Eesti parim ettevõte müüb vett nii Põhjamaadesse kui Aasiasse

  • Värska Vesi on mineraalvett villinud 45 aastat.
  • Veetootja on aktiivne ka ümbruskonnas.
  • Mineraalveeturul on konkurents tihe.

ASi Värska Vesi juhile Urmas Jõgevale andis tunnustusmõõga üle Lõuna-Eesti Postimehe peatoimetaja Sirli Homuha.

Värska Vesi võttis esmaspäeval vastu Lõuna-Eesti Postimehe parima ettevõte tiitliga kaasnenud tunnustusmõõga, mis märgib ettevõtte 2018. aasta võite ning edu. Väärikas firma plaanib järgmisel aastal tegevust veelgi laiendada ja tegutseda rohkem ka kogukonna heaks.

 

Lõuna-Eesti parim ettevõte müüb vett nii Põhjamaadesse kui Aasiasse

«Inimeste teadlikkus on tõusnud,» rääkis ASi Värska Vesi juhatuse liige Urmas Jõgeva. «Meil on suured eeldused olla jätkuvalt edukas, ka järgmisel aastal on meie toodangu osas oodata uudiseid.»

 

Müük ka Lõuna-Koreas

Värska Vesi on mineraalvett villinud 45 aastat. «Müüme enamiku toodangust Eestis, ekspordiks läheb paarkümmend protsenti: peamiselt Soome, aga ka Lätti ja Leetu, samuti Lõuna-Koreasse ja Hiinasse,» rääkis Jõgeva. Müügihitt kodumaal on Värska Originaal, peamine ekspordiartikkel Aasiasse Värska allikavesi.

«Nagu kõikjal, on ka meil oma rõõmud ja mured,» lisas ta. «Kagunurgas on aga puhas loodus ja maavarad, meil on mineraalvesi ja ravimuda.»

 

Ajalooline kaev

Veetootja on aktiivne ka ümbruskonnas, tootmishoonest poole kilomeetri kaugusel Õrsava järve ääres osteti enam kui üheksa hektarit maad. «Meie jaoks on sel maal emotsionaalne ja ka äriline väärtus, sest seal asub esimene mineraalveekaev, kust aastal 1973 mineraalvee villimist alustasime,» rääkis Jõgeva.

«Oleme ajaloolise kaevu juures tagasi. Plaanis on see korda teha ja sammhaaval kogu territoorium korrastada. Laiendaksime mineraalvee tootmise kõrval oma tegevust ka turismi ja majutuse alal,» rääkis Jõgeva. Ostetud maadele jäävad kunagise Põhjalaagri barakid ja muud hooned. Samuti Värska esimene, 1967. aastal puuritud 463 meetri sügavune mineraalveekaev, kust villiti 1973. aastal esimene pudel Värska vett.

Meil on suured eeldused olla jätkuvalt edukas, ka järgmisel aastal on meie toodangu osas oodata uudiseid, ütles ASi Värska Vesi juhatuse liige Urmas Jõgeva.

«Kui Värskas veetootmine algas, olin mina sovhoosijuht,» meenutas ASi Värska Vesi teine suuromanik Georg Mahla ettevõtte alguslugu. «Kui 1971. aastal siia tulin, oli mineraalvee tootmise tsehhile vaid veidi vundamenti valatud. Ehitasime tsehhi valmis ja alustasime villimist 1973. aastal. Tasapisi, üle kivide ja kändude on see tänaseni toiminud.»

Mahla sõnul teeb talle omanikuna kõige rohkem rõõmu ettevõtte pidev areng. Tema kinnitusel saab praegu ette planeerida, kuidas ka seadmeid korrastada ja uuendada. «Samuti käib pidev tegevus turustuse vallas.»

«Mineraalveeturul on konkurents siiski tihe: müügil on Boržomm, samuti A. Le Coqi müüdav Värska Vesi, peale selle on Leedu veed,» rääkis Mahla. «Mineraalvee teeb heaks mineraalide sisaldus, see on tervislik ja sügavalt looduse maapõuest tulnud.»

See võtab Mahla sõnul ka hästi janu ära. «Pärast rasket füüsilist tööd või sportimist taastab vesi kiiresti inimese organismile vajalikud ained,» lausus Mahla. «Värska vesi on hea ka selle poolest, et ei ole liiga suure mineraalide sisaldusega, seda on hea juua. Samas on mineraalainete kogus – kaks grammi liitri kohta – inimesele paras.»

 

Isalt pojale

«Värska Vesi on hea näide ettevõttest, kes oskab suurepäraselt ära kasutada Kagu-Eesti ressursse,» rääkis Kagu-Eesti ettevõtlusnõustaja Kuldar Leis. «Meil on puhas loodus ja vesi, Kagu-Eestis on puit. Need ettevõtted, kes oskavad seda ära kasutada, ongi edukad.»

Tunnustuse saanud firma on Leisi sõnul läbilõige parimast Kagu-Eesti ettevõtlusest. Siin on koos eri põlvkonnad, aastakümnete jooksul tehtud tööd, loodusressursid, samuti toetatakse kohalikku kogukonda, sporti ja kultuuri. «Ettevõttel on Eesti omanikud ja meeskond, mis on kogukonnale suur eelis, kui võrrelda seda mõne teisega, mille omanikud asuvad kaugel välismaal,» lisas Leis.

Leisi sõnul on kagunurga pluss ka siinsed inimesed – nad on rahulikud ja sõbralikud. «Samas, kui nad midagi juba teevad, siis hingega.»

 

Eesti omanikud

AS Värska Vesi loodi 1993. aastal, ettevõtte põhilised kaubamärgid on Värska Originaal ja Värska Allikavesi. Mullune 8,2 miljoni euro suurune müügitulu tõuseb tänavu kahe miljoni võrra, selle aasta prognoos on ligikaudu 10,2 miljonit. Kasumit prognoositakse suurusjärgus 850 000 kuni 900 000 eurot, mis on varasemate aastatega võrreldes enam kui poole suurem.

Ettevõte konkureerib alkoholivaba joogi ja villitud vee tootmises Põltsamaa Felix ASiga, olles põhitegevusalal müügitulu osas Eestis teisel kohal.

Aktsiaselts kuulub Emphora Holding OÜ-le, millest omakorda kolmandik kuulub Urmas Jõgevale ja sama palju Georg Mahlale. Kahele mehele kuulub ligi 70 protsenti ettevõttest. Enam kui 10 protsenti firma aktsiatest kuulub veel Endel Kaptenile ja Vello Kikamägile.

 

Palju õnne – oleme uhked!

Atria Eesti lihatööstuse juht Olle Hormi sõnul eelistavad eestlased üha rohkem kodumaist sealiha, kuna aga sigade arvukus ei ole pärast Aafrika seakatku puhangut taastunud, on importliha osakaal endiselt suur.

Statistikaameti andmetel on Eestis enim tarbitav lihaliik sealiha, ulatudes 40,7 kg inimese kohta aastas. Eestlaste kodumaise liha eelistus on aga tervelt 90 protsenti, mis on üks Euroopa kõrgemaid. „Kuigi Eesti lihaturgu iseloomustab kodumaise toodangu eelistamine ja lihatarbimise pidev kasv, ei suuda Eesti lihatootjad paraku hetkel katta nõudlust ühegi lihaliigi osas, ekspordist rääkimata. See omakorda soodustab importsealiha mahtude kasvamist,“ sõnas Horm.

Eesti suuruselt teise seakasvataja ja lihatööstuse juhi sõnul on kodumaise sealiha vähese kogutoodangu põhjuseks mõne aasta tagusest seakatkupuhangust ja Venemaa impordikeelust toibumine.

„Vastupidiselt Eestile toimub mujal Euroopa Liidus aga märkimisväärne sealiha ületootmine ning see väljendub imporditud sealiha omahinna languses. Lisaks moodustab sealiha omahinnast kuni 60 protsenti sööda hind, milleks on peamiselt vili. Kuna teravili ja muud tootmissisendid on läbi teinud hinnatõusu, siis on kulutasemed meil võrreldes naabritega kohati isegi kõrgemaks kerkinud. See muudab Eestis toodetud liha omahinna võrreldes Euroopast tulnud lihaga hulga kallimaks,“ selgitas Atria Eesti juht.

Horm toob positiivsena välja, et 2015. aastast seakatku ja Venemaa impordikeelu tõttu languses olnud sigade arv on nüüd tõusule pööranud, mis võib aidata kodumaise sealiha osakaalu tõsta. Lisaks toetab kohalikku sealihasektorit kodumaist ja kvaliteetset liha esmatähtsaks pidav eestlane, kes on nõus selle eest ka rohkem maksma.

Lihatootja sõnul on eestlased muutunud ajas üha teadlikumaks sellest, mida nende menüüsse jõudvad tooted sisaldavad ja kust need pärit on.

„Inimeste jaoks on oluline tervislik ja mitmekülgne toidulaud, kuhu kuulub ka kodumaine kvaliteetne sealiha, mis on täis organismile kasulikke toitaineid. Samuti on see oma hinna ja kvaliteedi poolest väärtuslik liha ning kättesaadav kõigile,“ loetles Horm põhjuseid, miks eestlased endiselt just sealiha teistele lihadele eelistavad. 

Atria Eesti juhi sõnul tuleb Eesti lihaturul lähitulevikus arvestada ka järjest populaarsemaks muutuva veganluse trendiga. „Hoolimata negatiivsest meediakajast liha tarbimise kohta ning liha asendustoodete suurest valikust poelettidel, on eestlased endiselt sealihausku ning püüdleme igati selle poole, et see nii ka jääks,“ rääkis ta. 

 

 

Eile, 11. detsembril toimus Maaeluministeeriumis põllumajanduse ja maaelu arengu nõukogu (PMAN) istung, kus päevakorras olid mesilaspere toetus, muudatused seoses põllumajandusloomade registrile antavate andmete edastamisega, Euroopa Komisjoni teatis biomajanduse strateegia kohta, investeeringumeetmete elluviimise tähtaegade pikendamine ja ülevaade põllumajandussektori 2017. aasta tulemustest.

 

„Tänan meie sotsiaalpartnereid 2018. aastal toimunud viljaka koostöö eest. Tänu sellele on meie töö saanud lisandväärtuse ning otsused pole tehtud kabinetivaikuses, vaid nendesse on kaasatud paljud huvigrupid. Lisaks hindame seda suurt tööd, mida sektori esindajad on põllumajanduse ja kalanduse arengukava koostamisse panustanud,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

 

„Järgmisest aastast toetame mesindussektorit mesilaspere toetuse abil. Toetuse eelarve on esimesel aastal 600 000 eurot,“ lisas maaeluminister Tarmo Tamm. Toetust plaanitakse makstakse kokku neljal järjestikusel aastal (2019-2022) ning alates 2020. aastast on toetuse eelarveks 800 000 eurot aastas. Toetust makstakse vähese tähtsusega abina põllumajandusloomade registrisse kantud mesilasperede kohta. Mesilaspere toetuse ühikumäär kujuneb pärast taotluste vastuvõtmist.

 

Euroopa Komisjon võttis 2012. aastal vastu Euroopa biomajanduse strateegia, mille eesmärk on uuendusmeelsem, ressursitõhusam ja konkurentsivõimelisem ühiskond. Eelmisel aastal koostas komisjon strateegia ülevaate, kus leidis, et strateegia on olnud edukas, selle eesmärgid on endiselt asjakohased, kuid nende ulatus ja rõhuasetus vajab kohandamist. Edasiste arutelude algatamiseks esitas Komisjon selle aasta oktoobris 2012. aasta biomajanduse strateegia ajakohastamise teatise.  

 

„Vaadates meie põllumajanduse, metsamajanduse ja kalandusressurssi on biomajandus on Eesti jaoks väga oluline valdkond. Palju arenguruumi näen just nende ressursside võimalikult kõrge lisandväärtusega väärindamise vallas. Seal on Eestil mitmeid võimalusi, millele saab süsteemselt läheneda ka EL-i biomajanduse strateegias väljapakutud meetmetele tuginedes. Lisaks peame kujundama terviknägemuse biomajanduse väärtusahela arendamise kohta,” sõnas Maaeluministeeriumi toiduohutuse ning teaduse ja arenduse asekantsler Toomas Kevvai.

 

Maaeluministeeriumi toiduohutuse osakonna juhataja asetäitja Pille Tammemägi andis ülevaate, milliseid andmeid peab loomapidaja edaspidi põllumajandusloomade registrisse esitama. Ministri määruse muutmise eelnõuga seatakse loomapidajale kohustus esitada andmed PRIA põllumajandusloomade registrile hukkunud looma käitlemisettevõttesse saatmise kohta, sigade liikumise kohta tapamajja ning sigade ja mesilasperede arvu kohta. Tammemägi selgitusel vabaneb loomapidaja Statistikaameti perioodilistest küsitlustest sigade ja mesilasperede arvu ning sigade loomakasvatuskategooriate kohta, sest Statistikaamet saab edaspidi asjakohased andmed põllumajandusloomade registrist. „Samuti paraneb järelevalveks, sh sigade Aafrika katku tõrjumiseks, ja statistiliseks analüüsiks vajaliku teabe hulk põllumajandusloomade registris ning riigi ametiasutuste vaheline koostöö,“ lisas Pille Tammemägi.

 

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on keerulised aastad põllumajandussektoris mõjutanud ka investeeringute elluviimist. „Selleks, et toetuse saajad jõuaksid oma projektid ellu viia, oleme erinevates investeeringumeetmetes otsinud lahendusi investeeringute elluviimise tähtaegade pikendamiseks,“ sõnas maaeluminister. Maaeluministeeriumi põllumajanduspoliitika osakonna põllumajandus- ja toidusektori arengu büroojuhataja Janeli Tikk andis kohtumisel ülevaate, millistes investeeringumeetmetes ja millistel tingimustel investeeringute elluviimise tähtaegasid pikendatakse.

 

Kohtumisel anti ülevaade ka Põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi ehk FADN-i 2017. aasta tulemustest ja tutvustati, milline on Euroopa Majandusarvestuse Assotsiatsiooni ehk EAA esimene hinnang 2018. aasta põllumajandussektori majandustulemustele. Põllumajandusuuringute Keskuse maamajanduse analüüsi osakonna juhataja Marju Aamisepa sõnul näitavad FADN-i 2017. aasta andmed, et põllumajanduses oli 2017 hea aasta. „Võrreldes 2016. aastaga on kogutoodangu väärtus suurenenud kolmandiku võrra,“ sõnas Aamisepp. Lisaks on tema sõnul on märkimisväärne, et pärast mitut keerulist aastat sealiha ja piimasektoris on loomade arvu vähenemine peatunud ja taas tõusule pöördunud.  Samuti on keskmine piimatoodang lehma kohta jätkuvalt kasvanud.

 

Maaeluministeeriumi maaelupoliitika ja analüüsi osakonna majandus- ja keskkonnaanalüüsi büroo nõuniku Katre Kirdi sõnul kujuneb Maaeluministeeriumi koostatud esialgse hinnangu alusel põllumajandussektori kogutoodangu väärtuseks 2018. aastal 840 miljonit eurot, mis on 5% vähem kui 2017. aastal. „Saaduste hindade muutused ei ole korvanud toodangu mahu langust ning sisendite hinnatõus jätkub,“ lisas Katre Kirt.