Toiduliidu piimakampaania lehmaskulptuur on alates augusti teisest nädalast Narva jõe promenaadil, kus seda saab vaadelda nii Eesti kui ka Venemaa poolselt kadalt.

„Piim kuulub mitmekülgse ja tervisliku toitumise juurde, mis on eriti oluline laste puhul. Lehmakuju tuletab nii lastele kui ka täiskasvanutele meelde, kust piim tuleb ja kui oluline see meile on,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Piim jõuab meieni väga erineval kujul ja tootevalik Eesti kauplustes on muljetavaldav. Lisaks võib igaüks lasta oma fantaasial lennata ning teha piimast ja piimasaadustest koos värskete kodumaiste marjadega erinevaid roogasid, millega end kuumal suvel kosutada,“ selgitas Toiduliidu juht.

Toiduliit kutsub inimesi üles end koos piimalehmaga jäädvustama ning tehtud pilte teistega jagama. Soovi korral võib anda lehmale oma lemmiku Facebooki, Instagrami või Snap-filtriga uue näo. Kõikide vahel, kes lehmaga pilte sotsiaalmeedias jagavad ning kasutavad teemaviidet #piimonsuperhea, loositakse välja kinkekott maitsvate piimatoodetega. Lapsed võivad lapsevanemate järelevalvel pildistamiseks ka lehma selga ronida. Tehtud pilte näeb SIIT.

Piimalehm on Narvas kaks nädalat ja liigub seejärel Tallinnasse, kus seda saab näha ka 29. augustil toimuval Šnelli tänavakultuuri festivalil.

Tartu Kunstikooli skulptori Lauri Tamme ja kunstniku Ülle Ottokari 2016. aastal loodud piimalehma skulptuur sai sel aastal Eesti Vabariigi 100nda juubeli puhul rahvusliku kujunduse ja külastab EV sünnilooga seotud paiku Pärnus, Tartus, Narvas ja Tallinnas.


 

Toiduliidu piimakampaania lehmasklulptuur on alates tänasest Tartus. Rahvusvärvides piimalehm tuletab inimestele meelde, et piim on väärtuslik toiduaine.

„Eestis toodetakse maailmatasemel piimatooteid, mille üle on meil põhjust uhke olla,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

Nimelt on Eesti piimatooted jõudnud maailma suurima toiduinnovatsiooni messil SIAL lõppvooru. Eelvaliku lõppvoorus osalevatest toodetest tegi iseseisvatest ekspertidest koosnev žürii ning võitjad selguvad oktoobris Pariisis. Eestist jõudis lõppvooru neli Farmi ja Tere kaubamärgi toodet.

„Tung messi innovatsioonstendi on üle Euroopa väga suur ja uudistooteid pakutakse tuhandeid. Seda enam on hea meel, et Eesti tootjate pingutusi on märgatud,“ sõnas Toiduliidu juht.

Piimalehmaga saavad tartlased ja ülikoolilinna külalised kohtuda kuni 5. augustini Kaubamaja ees, Küüni ja Uueturu tänava nurgal.


Toiduliit kutsub inimesi üles end koos piimalehmaga jäädvustama ning tehtud pilte teistega jagama. Soovi korral võib anda lehmale oma lemmiku Facebooki, Instagrami või Snap-filtriga uue näo. Kõikide vahel, kes lehmaga pilte sotsiaalmeedias jagavad ning kasutavad teemaviidet #piimonsuperhea, loositakse välja kinkekott maitsvate piimatoodetega. Lapsed võivad lapsevanemate järelevalvel pildistamiseks ka lehma selga ronida.

Tartu Kunstikooli skulptori Lauri Tamme ja kunstniku Ülle Ottokari 2016 aastal loodud piimalehma skulptuur sai sel aastal rahvusliku kujunduse ja külastab EV sünnilooga seotud paiku. Ringreis algas Pärnust ning lisaks Tartule minnakse veel Narva ja lõpuks Tallinnasse.

Jaanipäevale eelneval nädalal viivad Circle K ja Saku Õlletehas läbi aktsiooni „Kainet meelt“, mis tuletab meelde, et autorooli minnes sobib vaid alkoholivaba jook.

 

Aktsioon algab 18. juunil ja on plaanitud kestma nädal aega või kuni „Kainet meelt“-tähistusega tooteid jätkub.

Ettevõtmise raames jagatakse igale Circle K autopesula kasutajale spetsiaalse meeldetuletus-tähistusega Saku GO alkoholivaba õlut.

 

„Soovime oma ettevõtmisega selle tõsise teema üles tõsta ja just enne jaanipäeva sõnapaari „Kainet meelt“ kõlama jätta. Toodame Sakus küll ka lahjat alkoholi, kuid tahame omalt poolt igati rõhutada vastutustundliku tarbimise sõnumit. Autorool ja alkohol ei sobi kokku,“ rääkis Saku Õlletehase juhatuse liige Jaan Härms.

 

„Circle K teenindusjaamasid külastab iga päev mitukümmend tuhat autojuhti. Me hoolime oma klientidest, nende turvalisusest ning panustame ka enda poolt pidevalt koos erinevate partneritega, teadvustamaks üldsust, et alkohol ja autorool ei käi mitte kunagi kokku,“ sõnas Circle K turundusjuht Diana Veigel.

 

Nii Circle K kui ka Saku Õlletehas osalevad teisteski ettevõtmistes, mis on suunatud vastutustundliku tarbimise ja liikluskultuuri edendamisele. Circle K on viimastel aastatel panustanud Maanteeameti kampaaniatesse ning tänavu oli ka Kuku raadio Selge Grupijuhi kampaania partner, kus  inimestel oli võimalus nii läbi kodulehekülje kui ka otse teenindusjaamas ennast kampaaniasse registreerida.

Saku Õlletehas on tänavu suurendanud oluliselt oma alkoholivabade jookide valikut, et igaüks leiaks endale sobiva maitse.

Mõlema ettevõtmises osaleva ettevõtte jaoks on oluline teadvustada klientidele, et neil on alati olemas alkoholivaba alternatiiv oma lemmikjoogile.

 

Vabariigi juubeliks rahvusvärvides kujunduse saanud Toiduliidu piimakampaania lehmaskulptuur külastab EV sünnilooga seotud paiku, alustades ringreisi Pärnust, kus loeti ette iseseisvusmanifest.

Piimalehm tuletab inimestele meelde, et piim on väärtuslik toiduaine, mis on olnud eestlaste toidulaual olulisel kohal juba aastasadu ning on seda ka täna.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on eestimaalased väga agarad piimajoojad ja toodete valik aasta-aastalt rikkalikum. „Tasakaalus ja mitmekülgne toitumine on eriti oluline laste puhul, kelle organism alles kujuneb. On oluline, et teadmine piima headest omadustest jõuaks ka nendeni ning just seetõttu on meie kampaania mänguline,“  rääkis Potisepp.

„Piima kui tooraine väärtust näitab ka see, et selle hind on stabiliseerunud ja annab meie põllumajandusettevõtjatele kindluse valdkonda investeerida ja töötada välja uusi tooteid, mida tarbijad ootavad,“ ütles Toiduliidu juhataja.

Ka sel aastal kutsub Toiduliit inimesi üles end koos piimalehmaga jäädvustama ning tehtud pilte teistega jagama. Soovi korral võib anda lehmale oma lemmiku Facebooki, Instagrami või Snap-filtriga uue näo. Kõikide vahel, kes lehmaga pilte sotsiaalmeedias jagavad ning kasutavad teemaviidet #piimonsuperhea, loositakse välja kinkekott maitsvate piimatoodetega. Lapsed võivad lapsevanemate järelevalvel pildistamiseks ka lehma selga ronida.

Tartu Kunstikooli skulptori Lauri Tamme ja kunstniku Ülle Ottokari 2016 aastal loodud piimalehma skulptuur jääb Pärnu rannaparki suvepealinna elanike ning külastajaid rõõmustama kuni 22. juulini. Edasi liigub skulptuur Tartusse.

Täna, 18. juunil toimub Luksemburgis Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusnõukogu istung, kus Euroopa Komisjon tutvustab järgmise eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika reformipaketti.

 

Euroopa Komisjoni ettepaneku järgi suureneb Eestile otsetoetusteks eraldatav kogusumma järgmisel finantsperioodil võrreldes praeguse finantsperioodiga 26%, samal ajal kui Euroopa Liidu otsetoetuste kogueelarve väheneb 3,9%. Esialgsete arvutuste kohaselt peaks Eesti otsetoetuste tase järgmise perioodi lõpuks moodustama 76% Euroopa Liidu keskmisest tasemest.

 

„Me ei saa rahule jääda sellega, et Eesti otsetoetuste tase jääb ka järgmisel perioodil Euroopa Liidu keskmisest põhjendamatult kaugele. Eurostati andmetel on Eesti tootjate tootmiskulud Euroopa Liidu keskmisest lausa 30% võrra kõrgemad. Sellises olukorras on ebaõiglane, et Eesti otsetoetused hektari kohta on 2027. aastal vaid 76% Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas maaeluminister Tarmo Tamm.

 

„Samuti teeb Eesti põllumehi murelikuks komisjoni ettepanek vähendada kõikides liikmesriikides maaelu arengu fondi Euroopa Liidu poolset rahastamist 15% võrra,“ lisas minister Tamm. Samas on komisjoni eelnõudes ettenähtud liikmesriikide omafinantseeringu suurenemine, mis varieerub erinevate meetmete lõikes ning iga liikmesriigi maaelu arengukava lõplik maht sõltub poliitilistest valikutest. „Oleme arvamusel, et maaelu arengupoliitikale tuleb tagada piisav rahastus, sest see on parim viis põllumajanduse ja laiemalt ka maaelu arengu seisukohast oluliste eesmärkide saavutamisel,“ sõnas Tarmo Tamm.

 

Lisaks käsitletakse nõukogus põhipunktina Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi  uue perioodi eelnõud. Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on Eesti jaoks uue fondi puhul kõige olulisem piisav eelarve, et jätkata ühise kalanduspoliitika reformi raames kokku lepitud eesmärkide täitmist.  „Samuti leiame, et uue finantsperioodi puhul on keskse tähtsusega lihtsustamine, tulemuspõhine lähenemine, kogukondade juhitud kohalik areng ning paindlikkus toetuste andmisel,“ märkis minister Tamm.

 

Muude punktide all arutatakse kuue liikmesriigi ühisdeklaratsiooni ÜPP ja MFFi tuleviku teemal ning üheteistkümne liikmesriigi (sh Eesti) ühisavaldust, mis käsitleb teadmistepõhist põllumajandust, vesiviljelust ja metsandust biomajanduses (BIOEAST). Tegemist on algatusega, mille eesmärk on senisest süsteemsemalt ja suuremas mahus kaasata Euroopa tervikarengusse meie regiooni biomajandusvaldkonna teadus- ja arendusasutusi ning luua võimalused ka ettevõtetes innovatsiooni tõhustamiseks. Arvestades, et Euroopa Liidu eelarveplaanid näevad ette selle valdkonna teadus ja arendustegevusse suunatavate vahendite märgatavat kasvu, on algatus väga oluline. Minister Tamme sõnul osaleme aktiivselt selle algatuse kujundamisel, et see toetaks meie teadus- ja arenduspotentsiaali rahvusvaheliste võimaluste veelgi paremaks kasutamiseks.

 

Maaeluministrit saadavad kohtumisel põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban, kalanduspoliitika ja välissuhete asekantsler Olavi Petron, eurokoordinatsiooni osakonna juhataja Madis Pärtel ning välissuhete osakonna nõunik Siim Tiidemann.