Toiduliidu aastakonverentsil arutleti, kuidas pakendeid parimal viisil taaskasutada. TalTechi Põlevkivi Kompetentsikeskuse vanemteadur Hella Riisalu sõnul on tulevikus võimalik toidupakendite ümbertöötlemiseks kasutada põlevkivisektorist tuttavat pürolüüsi.

Olukorras, kus plastikpakend toiduainete tööstuslikul tasemel vähemalt esmasel pakendamisel korduvkasutuse reeglitele ei vasta, tuleb leida teine viis plastikpakendi materjali ringlusse võtuks. Paralleele ja kogemusi selleks võib leida ka esmapilgul täiesti erinevast valdkonnast – põlevkivisektorist.

„Miks räägib põlevkiviekspert toiduseminaril – põlevkivi on samuti looduslik materjal. Vahe on selles, et meie tegeleme laipadega, mille vanus on 400 000 aastat, aga meie kogemusi saab rakendada ka plastikute ja muude tänaste orgaaniliste materjalide töötlemisel,“ ütles TalTechi vanemteadur.

 „Oluline on, et pürolüüsitav materjal võib sisaldada nii orgaanilist, kui ka anorgaanilist komponenti ehk materjali eelnev pesemine pole vajalik. Plastikut saaks pürolüüsida näiteks koos põlevkivi jääkidega. Vaja on lahendada palju tehnoloogilisi küsimusi, aga põhimõtteliselt on see võimalik,“ ütles ta.

„Selline jäätmekäitluse võimalus võiks olla ka toidupakendite puhul üks tulevikulahendus. Täna veel pakenditega katsetusi tehtud ei ole, aga kui on olemas tõsine tahe teha asju teisiti, leidub asjast huvitatud ettevõtteid ning arendustöö hind on vastuvõetav, siis tehnoloogia väljatöötamine võtab 2-3 aastat,“ ütles Riisalu.

Täna suurem osa plastist põletatakse, sest see on kõige odavam. Hella Riisalu sõnul ei peaks me kartma seda, et ei oska mingit materjali kohe parimal viisil taaskasutada. „Paneme selle materjali kasvõi seisma ja oma aega ootama, kuni leiame mooduse, mille abil see uuesti ringlusse võtta,“ ütles teadlane.

Moderaator Marko Udrase intrigeerivale küsimusele: „Kas põlevkivituhka saab teoreetiliselt kasutada ka toidus?“ vastas Riisalu eitavalt. Küll aga on teadlase sõnul võimalik seda põhimõtteliselt kasutada pakendites.

Pürolüüs on orgaanilise aine kuumutamine ilma õhu juurdepääsuta. Saadakse gaas, õli ja tahke jääk. Materjali saab panna protsessi otse, ilma seda eraldi puhastamata. Pürolüüsiprodukte kasutatakse reeglina kütustena.

Toidutööstuste 13. aastakonverents „Kuidas püsida konkurentsis“ tõi kokku sektoris tegutsevad ettevõtted, teadusasutused ja riigi esindajad. Räägiti muutuvatest oludest ning nendega seotud väljakutsetest. Tootearenduse ja turunduse kõrval arutleti, kuidas mõjutavad Eesti toidutootjaid muutunud maksupoliitika, karmistuvad keskkonnanõuded ning tarbijate kasvavad ootuse

Reigo Rusing Balsnackist jagas Toiduliidu aastakonverentsil oma kogemust, kuidas Eesti krõpsu maailma müüja. 15 kuuga on ettevõtte müünud vähemalt ühe merekonteineri Eestis toodetud kartulivahvleid 30 riiki.

„Toidutööstuses on keeruline olla Eesti-sugusel väiksel turul 100 tootega kasumlik. Seetõttu pidimegi võtma ette ekspordi,“ ütles Rusing.

„Klienti valides ei tasu end liial piirata – meie jaoks ei ole oluline tema profiil. Eesmärk on luua ühine emotsioon ja saada ta messil toodet maitsma. Sellega on hea algus tehtud, aga müügitehinguni on siiski veel pikk tee minna. 10 kontaktist 9 ei paku meile lõpuks huvi,“ sõnas Balsnacki juhatuse liige Rusing illustreerimaks, kui palju messidel loodud kontaktidest koostööks vormuvad.

„Messil oleme meie lõvid ja kliendid talled – see on meie võimalus,“ ütles ta. Ta tunnustas riiki, et see toetab ettevõtete osalemist välismessidel. „Võiks isegi öelda, et täna paneb EAS meile lusikaga pudru suhu – keskkond on selles mõttes nii hea.“

Tema sõnul on müügimeeste kõrval olulised ja ettevõttel alati messidel kaasas andmesisestajad, et kogutud info saaks võimalikult kiiresti talletatud ning hiljem müügimehi nende töös aitaks. „See, et me ei ole jõudnud kontaktidega ühendust võtta, on meie müügiosakonnas lubatu väljend ja tähendaks valesti planeeritud tööd,“ toonitas ta järeltöö olulisust peale messe.

Kartulikrõpsude tootmine Ääsmäel algas 1983. aastal. Täna on Balsnack I. H. ainuke kartulikrõpse tootev ettevõte Eestis.

Toiduliidu volikogu esimehe Veljo Ipitsa sõnul on tänaseks Eestis kujunenud olukord tootjate jaoks pehmelt öeldes keeruline, sest sisendhinnad on kasvanud ning oma osa sellesse andis ka eelmise aasta põuane suvi.

„Ilmaga on nagu on ja seda me mõjutada ei saa. Aga kas peaksime leppima ka aina kasvavate maksudega?,“ esitas ta Toiduliidu aastakonverentsil küsimuse kogu auditooriumile.

Tema sõnul on alkoholiaktsiisi kiire tõus, sellest tulenev piirikaubandus, transpordisektori topeltmaksustamine, gaasi- ja elektrihindade tõus vaid mõned näited pikast loetelust.
Ipitsa sõnul on oluline, et valitsusel oleks tahe ohjeldada piirikaubandust, mis on kõige enam kurnanud just toidusektorit, aga mitte ainult. „Mõjud on palju laiemad – alustatakse küll toidukaupade kaasaostuga, kuid lõpetatakse ehitusmaterjalide, kodukaupade, seemnete ja istikutega. Põhjapiiril ostjate äralangemine mõjutab oluliselt teenindus- ja majutussektorit,“ ütles Ipits.

„Toidutootjad mõistavad, et riigikassa vajab täitmist, aga seda ei saa teha lõputult ettevõtjate arvelt. Ma siiralt loodan, et ametisse asuv uus valitsus mõistab nende otsuste kumulatiivset mõju ning võtab arvesse tootjate ettepanekuid ja langetab aktsiise. See on oluline, et meil mitte ainult ei säiliks, aga ka areneks kodumaine toidutootmine,“ toonitas Ipits.

Eesti majanduse võtmesõnaks on saanud eksport. „Oleme väga väike riik ja efektiivseks tootmiseks ei piisa ainult koduturust, vaja märksa suuremaid tootmismahte, et olla ka eksportturgudel hinnakonkurentsis piisavalt tasemel. „On müüt, et toote hind ei oma eksportturgudel tähtsust ja loeb ainult kvaliteet. Seetõttu muretsevad paljud ettevõtted kasvavate kulude pärast, mis on tingitud väliskeskkonnast ja vähendavad ettevõtte konkurentsivõimet mitte ainult siseturul, vaid ka välisturgudel,“ märkis ta.

Samavõrra oluline on leida lahendus tööjõu küsimusele. „Meie sektoris on puudu nii lihttöötajatest kui ka oskustöötajatest ja spetsialistidest,“ ütles Ipits.
Samas on palgasurve suur - statistika järgi on toidusektoris palgatase ligi 7% madalam, kui töötleva tööstuse keskmine, mis teeb tema sõnul tootjad murelikuks.

„Tarbijad on hinnatundlikud ning see tähendab, et tootjatel ei ole võimalik suuremaid palgatõuse üle kanda toote lõpphinda,“ ütles ta.  

Ipits toonitas, et innovatsiooni on vaja kogu Eesti majandusele ja eriti tootmissektorile. „Automatiseerimine, robotiseerimine, uued tehnoloogiad - see kõik on meie jaoks möödapääsmatu. Toidusektoril on vaja teha rohkem koostööd teadusasutustega. Eeskätt siinpool, aga ka sealpool riigipiiri,“ sõnas toiduliidu volikogu esimees liidu aastakonverentsil.

 

AS Swedbank tööstusosakonna juhataja Raul Kirsimäe sõnul on toiduainetööstuse konkurentsivõime tõstmisel võtmeküsimuseks ettevõtete suutlikkus rakendada uusi tehnoloogiaid ja arendada tooteid suurema lisandväärtuse saavutamiseks. Ära ei tohi unustada ka inimesi, ilma kelleta targad masinad ei tööta.

„Eelmisel aastal toidutööstuse investeeringud kasvasid, mis on väga positiivne,“ ütles ta. Üle poole moodustasid investeeringud seadmetesse ja tehnoloogiatesse.

„Paraku on ettevõtete marginaalid õhukesed ja see ohustab investeerimisvõimekust tulevikus – meile jääb väga vähe ruumi, et teha vigu,“ ütles Kirsimäe. „Prognoosime investeeringute mahtude langust 16%. Samas on oluline, et ettevõtte konkurentsivõimet parandavaid investeeringuid ei lükataks edasi,“ sõnas Swedbanki esindaja.

Tootjate hinnangud käibe kasvatamise võimalustele on langenud. „Üheks takistuseks on kvalifitseeritud tööjõu puudus, mis piirab ettevõtete uusi investeeringuid ning moodsate tehnoloogiate rakendamist tööstuses,“ ütles Kirsimäe kommenteerides uuringut, mis panga klientide hulgas läbi viidi. „Olukorda mõjutab ka prognoositust kiirem palgakasv, mis 2019. aastal on tööstuses hinnanguliselt 6,3%.“

Panga esindaja sõnul hoiab investeerimist tulevikus tagasi ebakindlus majanduskeskkonna osas, valitsuse ebastabiilne maksupoliitika ning investeeringute pikk tasuvusaeg, mis on iseloomulik just toidutööstustele.

„Kui täna on toidutootjatele olulised sihtriigid koduturu kõrval Soome, Läti ja Leedu, siis tulevikus nähakse atraktiivseimatena Rootsit, Saksamaad ja Hiinat,“ ütles ta.

Positiivsena tõi ta välja selle, et toiduainetööstus on kõige automatiseeritum tööstusaru Eestis – 35% protsessidest on automatiseeritud. Kahe aasta perioodis investeeritakse toidusektoris keskmiselt 1 400 000 eurot, mis on eri sektorite lõikes suurim.

Kirsimäe sõnul on arenguvõimalus suurem digitaliseeritus ja veelgi tõhusam koostöö teadusasutustega. Ka veebipoode võimaluste tänasest tõhusam kasutamine on üks viis, et jõuda toodetega laiema hulga klientideni.

„Täna teeb arendus- ja teadusasutustega koostööd 23% toidutööstusest ning see suund on veelgi kasvamas,“ ütles ta. Keskmiselt investeerib toidutööstus panga sõnul arendus- ja koostööprojektidesse kahe aastasel perioodil 342 000 eurot. Võrdluseks, et teisel kohal asuv puidusektor panustab sama ajaga 190 000 eurot.

Raul Kirsimäe astus üles Toiduliidu aastakonverentsil „Kuidas püsida konkurentsis“, mis tõi kokku sektoris tegutsevad ettevõtted, teadusasutused ja riigi esindajad.

„Toidutootjatena tajume oma vastutust, sest meie valikud mõjutavad suurt hulka inimesi – alates töötajatest kuni tarbijateni,“ ütles toidutootjate aastakonverentsi avasõnades Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.

Selleaastane konverents kannab pealkirja „Kuidas püsida konkurentsis“. Selleks on liidu juhi sõnul mitmeid ajendeid: „Konkurents on hea ja edasiviiv, see on kindel. Uued tooted, tehnoloogiad, põnevad maitsekooslused – selle kõigega Eesti toidutootjad tegelevad ja minu hinnangul edukalt,“ ütles Potisepp.

Samas jääb Toiduliidu juhi sõnul kohati ekslik mulje, et toitumine on raketiteadus. „Meil on aina enam erinevaid moevoole mida süüa ja mida mitte ning aina enam toitumisnõustajaid. Tegelikult on parim nõuandja meie enda keha ja meeled – süüa võib kõike, aga mõõdukalt. Ja rohkem tuleb liikuda, selles on võti,“ kinnitas Potisepp.

Ta meenutas suhkrusõda, milles ei oleks olnud võitjaid, sest lisamaks oleks karistanud mitte ainult tootjaid, vaid loonud eelise välismaistele, suure suhkrusisaldusega toodetele. „Täna on mul hea meel öelda, et me ei vaja peale surutud regulatsiooni ja suudame teha koostööd seal, kus see loob ühiskonnale lisandväärtust. Joogitootjate hea tahte lepe lisatud suhkrute vähendamiseks on selle kinnitus. Juba täna on toodetes vähem suhkrut. 2025. aastaks on siht langetada lisatud suhkrute hulka 15% võrra,“ sõnas ta. 

Toiduliidu juht rõhutas, et nii ettevõtjate omavaheline kui ka riigiga koostöö on oluline. „Me ei ole siin turul üksi, vaid koos heade partneritega ministeeriumitest, erialaliitudest ja rahva tervise eest seisvatest asutustustest. Ka probleemidest tuleb rääkida otse, et need saaksid parimad lahendused,“ ütles Potisepp.

Tema sõnul on toidutootjad avatud ning valmis oma tegemisi tutvustama. Selleks on ka sel kevadel tulemas avatud tööstuste nädal, mil toidutootjad avavad oma uksed kõigile huvilistele. Koostöös Maaeluministeeriumi ja Põllumajandus-Kaubanduskojaga toimuvale üritusele on tänaseks registreerunud pea kolmkümmend ettevõtet.  

Toiduliidu aastakonverents toob igal kevadel kokku sektoris tegutsevad ettevõtted, teadusasutused ja riigi esindajad. Sel aastal räägitakse muutuvatest oludest ning nendega seotud väljakutsetest. Tootearenduse ja turunduse kõrval arutletakse, kuidas mõjutavad Eesti toidutootjaid muutunud maksupoliitika, karmistuvad keskkonnanõuded ning tarbijate kasvavad ootused. Toidutööstuste aastakonverents toimub 13. korda ning sellel osalevad pea kõikide Eesti suurimate toidutootjate esindajad.