Valio kaks legendaarseimat toodet, armastatud Alma piim ja Valio ekspordi lipulaev Forte juust saavad Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva puhul erilise sünnipäevakujunduse – sinimustvalge lipu ja ajalooliselt Kesk- ja Lõuna-Eestis kantud preesid.

„Alma 2,5% joogipiim ja Forte juust on kaks toodet, mis on rajanud vundamendi Valio Eesti eduloole. Sinises pakis Alma piim on tarbijate silmis alati sümboliseerinud kõrgeima kvaliteediga puhast kodumaist piima. Tahame juubeliaasta puhul rõhutada veelgi enam seda, et Alma piim on Eesti toidu kvaliteedi- ja garantiimärk, mis näitab Eesti toidu kiiret ja positiivset arengut läbi ajaloo,“ selgitas Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

Tema sõnul on Forte juustul Valio eduloos eriline koht seetõttu, et see on aidanud viia Valio Eesti nime ja toodangu laia maailma.

„Kuna Forte juustu tootmine käivitati Võrus itaallastest juustumeistrite eestvedamisel, siis konkureerib Forte juust igati edukalt Itaalia-tüüpi juustudega nii selle juustusordi sünnimaal Itaalias kui ka enam kui kahekümnes teises riigis. Forte suurim saavutus on see, et see nimetati 2008. aasta Pekingi suveolümpiamängude ametlikuks juustuks. Eesti toiduspetsialistid aga tunnustasid Forte 20-kuulist juustu 2013. aastal Eesti Parima Piimatoote tiitliga,“ sõnas Kalbin.

Juubeli puhul saavad Alma piim ja 10 kuud küpsenud Forte juust juubelipakendi, mida ehib Eesti lipu sinimustvalge trikoloor ning eriline prees. Laeva meiereis valmivat Alma piima ehib ajaloolisest Kursi kihelkonnast pärit rinnaehe, Võru juustutehases valmiv Forte pakend sai aga kaunistuseks Rannu kihelkonnast pärit ning Tartu- ja Võrumaal levinud taimornamentikaga preesi.

Tartu Ülikooli etnoloogi Jana Reidla sõnul on sõlgedel ja preesidel olnud juba sajandeid suurem tähendus kui lihtsalt selle dekoreeriv- ja kinnitusfunktsioon – hõbesõlg näitas kandja jõukust ning aitas paljude arvates ka kandjat kurja eest kaitsta.

„Sõlg oli investeering, mille saamiseks müüdi vahel lausa karjaloomi ning mida sai vajadusel ka rahaks vahetada või hinnalise esemena edasi pärandada. Kuid nii nagu hõbedat kasutatakse täna tänu selle mikroobidevastasele toimele haavasideme koostises või vee puhastamiseks, usuti ka vanasti sellel olevat maagilised võimed – kandja usuti olevat kaitstud kurja silma, painajate ja haiguste eest ning seda kasutati ka haavade ja haiguste ravis,“ ütles Reidla.

Valio juubelipakendis tooted rõõmustavad tarbijaid kuni 2018. aasta lõpuni.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Kreekast ja Ameerika Ühendriikidest. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

 

Lisainformatsioon:
Krista Kalbin
Valio Eesti AS
Turundusdirektor
628 5708
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Toiduliit kuulutas avatuks tänavuse Eesti parima toiduaine konkursi, kus lisaks traditsioonilistele kuld- ja hõbemärkidele ning piirkondlikele autasudele omistatakse auhind ka parimale Eesti Vabariigi juubeliaasta eritootele.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on lähenev Eesti Vabariigi 100. sünnipäev toonud toidusektorisse ja poelettidele palju elevust ja originaalseid tooteid, mida ka tarbijad kahtlemata juba märganud ja maitsnud on.

„Toidutööstused on teinud suuri pingutusi selleks, et kinkida Eesti inimestele Vabariigi juubeli puhul midagi erilist ja pidulikku. Kõik selle pingutuse tulemusel turule jõudnud tooted väärivad eraldi tähelepanu ja tunnustust,“ kinnitas Sirje Potisepp.

Juba 24. aastat toimuval Eesti parima toiduaine konkursil hinnatakse möödunud aastal turule jõudnud toidutooteid ja jooke, mille seast selgitatakse välja parimad tooted erinevates toidukategooriates ning parimad tooted piirkondlikelt väikeettevõtjatelt.

Üldkonkursi hindamiskomisjon, mille tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer, koguneb märtsis ja aprillis Tallinna Teeninduskoolis. Konkursivõitjad ning Eesti Parim Toiduaine 2018 tiitli pälvinud toode kuulutatakse välja 25. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.

Möödunud aastal osales ühtekokku Eesti Parima Toiduaine konkursil ühtekokku 156 toodet 68 erinevalt toidutööstuselt üle Eesti. Eesti Parim Toiduaine 2017 tiitliga pärjati Saaremaa Piimatööstuse Old Saare juust.

Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547

Sügisel aset leidnud Toidumessil avanes võimalus palju erinevaid uudseid ja klassikalisi tooted mekkida ning üheks Buduaari maitselemmikuks sai Kikas lihatoodete letike, mis üllatusena pakkus väga laialdast maitsevalikut. Sel korral me kõiki tooteid degusteerida ei jõudnud, aga sellest sündiski tore kokkulepe, et Buduaari toimetusse on oodata Kikas maitsepakki. Nii me nüüd siis maitsesime ära terve rea pooltooted kui ka ahjuvalmis lihasid. 

Keerasime ahju 180 kraadini ja tõstsime esmalt ahju maitsestatud ahjuvalmid lihahõrgutised "Blond" kalkuniliha, "Light" broileriliha ja Texase marinaadis sealiha. Vahetult enne lihade valmimist ühinesid nendega ka Kikase valmisküpsetatud lihatooted, mis valmivad kõigest mõne minutiga. 50 minuti järel kutsus vastupandamatult meeldiv toidulõhn meid laua taha kogunema. 

Lihad küpsesid ja valmisid täpselt õpetusel antud aja kohaselt ning väga meeldivaks osutus see, et lihade küspemisel oli tekkinud juurde ka võrratu kaste. Just kastme olemasolu oli põhjuseks, et tulemuseks olid mahlased ja maitserikkad palad. Erinevate valmisküpsetatud toodete osas said nad meie naiste hinnaguks, et neil on puhas maitse ja lõhn. Teadlikumad lugesid ka koostiste poolt ja nii kilokalorid kui lisaainete vähesus tegid rõõmu. Seda süües tunned end hästi! Tõeline toidukogemus!

Eraldi tooksime esile, et Delikatess Kiievi kotlet sai kõikide meie poolt supermaitsvaks hinnatud. Kanafileepulgad said 5+ olukordades, kus sooviks oma rohelise salati juurde kerget lihapala. 

Kõige rohkem meeldimisi ahjuvalmis lihade osas sai küll "Blond" kalkuniliha, aga kuna nii kana- kui sealiha said omale kindlad austajad, siis me ei hakanudki mingit edetabelit looma. Toredad nimetused ja kenad pakendid, kõik oli ülimaitsev! 

Vaata Kikase tootevalikut SIIT 

 

Maaeluministeeriumis koostatud pagaritööstuste 2017. a. üheksa kuu ülevaatest selgub, et valdkond on jõudnud arengufaasi, kus lisandväärtuse tõstmiseks tuleb panustada tehnoloogiate arendamisse.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on sektor jõudnud arengufaasi, kus kasumlikkuse parandamiseks tuleb mõelda, kuidas oma tootmist enam automatiseerida ja tehnoloogiaid uuendada. „Teine võimalus on leida oma toodetele hea turundusnišš, mis võimaldaks tooteid oluliselt kõrgema hinnaga müüa,“ lisas minister.

Ministri sõnul on kokkuvõttes positiivne, et tänavu esimese kolme kvartaliga on lisaks ekspordile elavnenud ka riigisisene pagaritoodete tarbimine ning suurenenud müügitulu. „Meie rahvas on  läbi aegade pidanud leiba oma toidulaua üheks olulisemaks osaks ning on rõõmustav, et tähistades Eesti vabariigi sajandat sünnipäeva, hoiame jätkuvalt kodumaiseid pagaritooteid tähtsal kohal,“ ütles minister Tamm.

2017. aasta üheksa kuuga müüsid tööstused toodangut 142,1 miljoni euro eest ehk 1,6% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Eksporditavast toodangust pool, täpsemalt 50,4%, viidi Soome. Olulised ekspordi sihtriigid olid ka Rootsi ja Läti.

Minister viitas ettevõtete kasvavale investeerimisaktiivsusele, mis näitab, et sektor mõistab vajadust muutuste järele ning avab kodumaisele tootmisele uusi perspektiive. „Oluliste kaubanduspartnerite majandusolukord on paranenud ja välisnõudlus taastunud, mis annab kindlustunnet investeeringute tegemiseks,“ selgitas Tamm.

Pagaritööstuse ettevõtted investeerisid materiaalsesse põhivarasse 2017. aasta üheksa kuuga 7,8 miljonit eurot ehk kaks korda rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.

Kulude, eriti tööjõukulude kiire kasvu tulemusel jäi pagaritööstuste kogukasum aastases võrdluses väiksemaks. Pagaritööstuse 2017. aasta 9 kuu kogukasum oli 4,9 miljonit eurot ehk 23,1% vähem kui eelmisel aastal samal perioodil.

Ministri hinnangul on tervitatav, et ettevõtted väärtustavad lisaks ettevõtte tootmispotentsiaali investeerimisele ka aasta-aastalt rohkem oma töötajate panust. „Paremini motiveeritud töötaja on ettevõtjale investeering tulevikku, kuid tuleb meeles pidada, et kui tootmine muutub automatiseerimise kaudu tööviljakamaks, on ettevõte võimeline ka paremat palka maksma,“ märkis minister.

Pagaritööstustes loodi 11 500 eurot lisandväärtust töötaja kohta, mida oli 1,5% vähem kui eelneval aastal samal ajal. Hõive suurenemine väikeettevõtetes, mis on vähem automatiseeritud ning seetõttu madalama tootlikkusega, avaldas mõju kogu sektorile.

Lingiviide ülevaatele: https://www.agri.ee/sites/default/files/content/ylevaated/ulevaade-pagaritoostus-2017-03.pdf

27. novembrist kuni 5. detsembrini viibisid Eestis Hiina Rahvavabariigi toidu kvaliteedi järelevalve, inspektsiooni ja karantiini peaadministratsiooni AQSIQ ametnikud, kes tutvusid Eesti linnulihasektori järelevalve ja ettevõtete töökorraldusega. Visiidi põhjuseks oli linnulihatootja Tallegg soov hakata Hiina turule eksportima külmutatud linnuliha.

 

AQSIQ audiitorid tunnustasid ametnike pädevust ning jäid Eesti järelevalvesüsteemiga esialgsetel andmetel väga rahule ning häid sõnu öeldi ka külastatud laborite kohta. Hiina ametnikud väljendasid veendumust, et Eesti suudab tagada tervisele ohutu linnuliha ekspordi Hiinasse. Lõplikku raportit ja otsust linnuliha Hiinasse eksportimise osas on oodata uuel aastal.

 

„Hiina ekspordituru avanemine oleks väga positiivne uudis. Hiina on meie jaoks äriliselt hea turg. Kui Eestis tarbitakse rohkem kanafileed, siis hiinlased eelistavad selliseid kanatükke, mille nõudlus Eestis on väike või olematu nagu siseelundid, kanavarbad jne. Eksport Hiinasse aitaks meil linnuliha paremini väärindada ja seeläbi luua head eeldused kodumaise tootmise kasvuks,“ ütles Talleggi tooteid valmistava AS HKScan Estonia juhatuse esimees Anne Mere.

 

„Uute välisturgude avamine meie toidutootjatele on Veterinaar- ja Toiduameti töös muutunud järjest olulisemaks. Tegeleme selle tööga jätkuvalt mitmel rindel, et aina enamad Eesti toidutootjad saaksid oma toodangut välisturgudele müüa,“ ütles Veterinaar- ja Toiduameti peadirektor Indrek Halliste.

 

Järgmise aasta esimeses pooles on plaanis taaskord Hiina audiitoreid võõrustada, et saaks võimalikuks punase kala ja sellest valmistatud toodete eksportimine Hiinasse. Praegu on Eesti toidutootjatele avatud 58 välisturgu. Sertifikaadid, mille alusel saab oma toodangut eksportida, on leitavad siit.