PRESSITEADE
31. oktoober 2022
Esmaspäeval, 31. oktoobril algas traditsiooniline avatud toidutööstuste nädal, mille raames tutvustavad Eesti toidutootjad tarbijatele oma igapäevatööd. Üritus toimub tänavu taas virtuaalselt ning selle aasta fookusesse on võetud kestliku toidu tootmine ja kestlik toidusüsteem, kus on oma roll ka tarbijal.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul on avatud toiduainetööstuse nädal ettevõtjatele heaks võimaluseks tutvustada oma tööd laiemale avalikkusele. „Vastutustundlik ja keskkonnasäästlik tootmine on nii toidutööstuste kui ka tarbijate jaoks muutumas üha olulisemaks ning seepärast on tänavu fookus kestlikul toidutootmisel. Meie tööstused on väga tublid ning teevad pidevalt investeeringuid ja pingutavad selle nimel, et konkurentsis püsida ning üha kestlikumaks muutuda,“ ütles avatud tööstuste nädala avamisel minister Kruuse.
Minister tõdes, et toidusüsteemid kogu maailmas vajavad ümberkujundamist, kuna rahvastiku arv planeedil üha suureneb. Selles kontekstis muutuvad toidu jätkuv raiskamine, ebatervislik toitumine ja toidusüsteemidega seotud kasvuhoonegaaside heite suurenemine teravateks probleemideks.
Kestlik toidusüsteem pakub ohutut, toitainerikast, tervislikku ning madala keskkonnamõjuga toitu kõigile praegustele ja tulevastele Euroopa Liidu elanikele. Seda tehakse viisil, mis kaitseb ja taastab looduskeskkonda ja ökosüsteeme, on majanduslikult konkurentsivõimeline, õiglane ja sotsiaalselt kaasav ning arvestab ka väljaspool Euroopa Liitu elavate inimeste ning nende looduskeskkonnaga.
„Väga oluline on ka see, et inimesed ise pööraksid toitu valides rohkem tähelepanu keskkonna- ja tervishoiule ning sotsiaal- ja eetikaküsimustele. Isegi kui ühiskond muutub üha linnastunumaks, tahetakse tunda end oma toidule lähemal. Soovitakse toitu, mis oleks värske ja kestlikult toodetud. Suur tänu kõikidele ettevõtjatele, kes võtavad osa avatud toidutööstuste nädalast ja annavad ülevaate oma edusammudest teel kestlikuma toidutootmise suunas,“ lisas minister.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on toidutööstuste roll toidusüsteemis väga oluline, sest nende tegevusest sõltub toidu koostis, aga ka turundus ja reklaam, mis kujundavad tarbijate teadlikkust ja toitumisharjumusi. „Meie toiduainetööstused on ise olnud suured kestlikkuse eestvedajad, muutes pidevalt oma tootmisprotsesse, retsepte ja pakendeid keskkonnahoidlikumaks,“ ütles Potisepp.
Toidutööstused on välja töötanud ja käiku võtnud kestliku tootmise eneseregulatsiooni, mis toetub Euroopa rohelise kokkuleppele ja strateegiale „Talust taldrikule“ ning mille põhimõtetel toimubki Eesti toidutööstuse edasine areng. Strateegia „Talust taldrikule“ on uus terviklik lähenemisviis sellele, kuidas eurooplased peaksid hindama toidu kestlikkust. Tervisliku ja kestliku toitumise kasuks valida hõlbustava soodsa toidukeskkonna loomine toob kasu tarbijate tervisele ja elukvaliteedile ning vähendab tervisega seotud kulusid ühiskonnas.
Sirje Potisepp lisas, et tarbijate teavitamiseks ja nende harjumuste muutmiseks tehakse suurt tööd. „Me õpetame inimesi olmejäätmeid õigesti sorteerima, oleme vähendanud toodetes lisatud suhkru ja soola sisaldust, ning asendanud transrasvhapped ja sünteetilised lisaained toodetes looduslike alternatiividega. Oma teavitustöös rõhutame pidevalt tasakaalustatud toitumise vajalikkust ning jagame muid kestlikkusele suunatud nõuandeid. Meie tööstustel käib ka väga tihe koostöö teadlastega nii innovaatiliste pakendite loomiseks kui ka tooteretseptide uuendamiseks,“ ütles Potisepp.
Maaeluministeeriumi ja Eesti Toiduainetööstuse Liidu eestvedamisel korraldatav avatud toidutööstuste nädal toimub tänavu seitsmendat korda ning kestab 31. oktoobrist 6. novembrini. Üritusel osaleb seekord 15 toiduainetööstust, kes on kõik viimastel aastatel aktiivselt panustanud kestliku toidusüsteemi loomisesse ja enda tootmisprotsesside jätkusuutlikumaks muutmisesse. Nende tegevustega saab tutvuda virtuaalselt, külastades avatud tööstuste nädala rubriiki veebilehel www.eestitoit.ee, kuhu on koondatud tööstusi tutvustavad videod, fotod ja kirjeldused.
Sellel eelarveperioodil on maaeluministeerium kõrgema lisandväärtusega toodete tootmiseks tehtavateks investeeringuteks ette nähtud ligikaudu 66 miljonit eurot, millest määramise otsused on tehtud umbes 64,8 miljoni euro osas. Selle rahaga on toetatud üle 150 erineva toiduainetööstussektori investeeringut.
Avatud toiduainetööstuste nädala korraldamist toetatakse „Eesti maaelu arengukavast 2014–2020“ ja Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist.
Foto: Raul Mee
PRESSITEADE
21. oktoober 2022
Reedel, 21. oktoobril komplekteerisid Toidupank, Toiduliidu ettevõtted, välisministeerium, heategevusfond Padma Devi Foundation ja Teeme Ära SA järjekordse toiduabi partii, mis alustas teed Ukrainasse. Kauba viib kohale Omniva veok, millele reede hommikul laeti kokku üle 30 toidukaubaalust ning mitu kasti ühekordseid nõusid.
Kuigi ka toiduainetööstustel endil on hetkel rasked ajad ja mõne puhul võib öelda, et käsil on lausa ellujäämise kursused, ei saa me siiski oma olukorda võrrelda sellega, mis on juhtumas Ukraina rahva ja riigiga. Seega tunneme suurt vastutust ja indu osutada Vene agressiooni all kannatavale vaprale Ukraina rahvale kõikvõimalikku abi,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
Toiduliidu poolt panustasid toiduabi komplekteerimisse Tartu Mill AS, Rannarootsi Lihatööstus AS, Scanola Baltic AS, Tere AS, Saku Õlletehase AS, A. Le Coq AS, Orkla Eesti AS, Vilmix OÜ.
Tänu nende ettevõttete panusele jõuavad Ukrainasse Eestis toodetud konservid, rapsiõli, kõrgpastöriseeritud piim, vesi, siirupid, supid, pastatooted, kaerahelbed, rukkijahu, koogi- ja pannkoogipulbrid ja küpsised. Kaupade kogumist, laadimist, Ukrainasse saatmist ja muud logistikat korraldab Eesti Toidupank.
„Oleme väga tänulikud Toiduliidule ja Eesti toidutööstustele nende panuse ja suure südame eest – kindlasti ei jää see aktsioon viimaseks ning teeme koostööd ka edaspidi, et toetada Ukraina inimesi,“ lausus Toidupanga projektijuht Kerttu Olõkainen.
Kokku annetati Toiduliidu poolt 25 alust, millele lisandusid kaks alust välisministeeriumi poolt ning kuus alust Padma Devi Foundationi poolt annetatud toitu. Teeme Ära SA saatis omalt poolt mitmed kastid ühekordseid nõusid. Saadetise kogumaksumus on ligi 30 000 eurot.
Märtsis, sõja alguses, saatis Toiduliit Ukrainasse nelja kaubaveoautoga enam kui 130 euroalust Eesti toiduainetööstuste poolt annetatud toitu.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Toiduliit
504 6547
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Kerttu Olõkainen
Eesti Toidupanga projektijuht
56876263
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
PRESSITEADE
30. september 2022
Juba kaheksandat aastat valivad Eesti toiduainetööstused professionaalse žürii hindamise ja rahvahääletuse kombineerimisel aasta „Südamega Tegijat“ eesmärgiga tunnustada toidutootmisele ja oma tööle pühendunud väljapaistvat tegijat, kes on oma pikal tööteekonnal andnud suure panuse Eesti toidutööstuse arengusse.
Tänavu esitati südamega tegija tiitlile 14 kandidaati, kellest rahvahääletusele pääses viis nominenti. „Südamega tegija 2022” tiitlile kandideerivad:
Farmi Piimatööstuse tehnika- ja haldusjuht Aivo Karafin, kes on ettevõttega erinevatel ametikohtadel seotud olnud juba 30 aastat. Lisaks tehnika osakonnale, on tema alluvuses ka haldus ja töökeskkond.
Salvesti tootmise töödejuhataja Anne Känd, kes töötab Salvestis juba 41 aastat. Tootmise töödejuhatajana on ta igapäevane ülesanne jälgida hügieeni-, töötervishoiu ja tööohutuse nõuete järgmist, mis on toidutootmises väga tähtis.
Orkla Eesti Kalevi tehase suhkrukommiüksuse ja pakendamisüksuse juht Kaja Lehtla, kes töötab Kalevis juba 29 aastat ning on aastate jooksul olnud töötanud mitmetel vastutusrikastel ametikohtadel. Hetkel on Kajal lausa topelt-roll, olles nii suhkrukommiüksuse kui ka pakendamisüksuse juhina.
Värska Originaal laotehnoloog Maie Jaroslavskaja, kes töötab Värskas juba ligi 50 aastat ehk ettevõtte loomise esimesest päevast alates, 19. aprill 1973. Maie alustas töötamist mineraalvee villimise liini operaatorina.
Balbiino tootmise ostujuht Tiiu Loomägi , kes on üks Balbiino võtmeisikuid juba pea 20 aastat. Ta ei tegele ainult kitsalt ostuga, vaid omab väga suurt rolli kogu ahelas ostu tarnetest müügi toetamiseni.
Rahvahääletus algab täna, 30. septembril Toiduliidu Facebooki leheküljel ning kestab 12. oktoobri keskpäevani. „Südamega Tegija 2022“ kuulutatakse pidulikult välja 14.oktoobril, ülemaailmse toidupäeva eel.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul „Südamega Tegija“ valimisest on saanud armas traditsioon, mis aitab hetkeks peatuda, et märgata ja tänada meid ümbritsevaid suurepäraseid tegijaid, kes on pikki aastaid panustanud Eesti toidutööstuse ja toidukultuuri arengusse.
„Eriti oluline on meie sektori töötajaid ja nende tööd väärtustada praegusel keerulisel ajal, et hoida inimeste motivatsioon kõrgena ning inspireerida teisi,“ ütles Sirje Potisepp. „Iga kollektiiv, iga ettevõte toetub just südamega tegijatele, iga suure tööstuse taga on inimesed, kellele ütleme suure austusega - aitäh!“
Konkursile esitatakse kandidaate, kelle tööstaaž, panus nii ettevõtte käekäiku kui ka meeskonnavaimu püsimisse, initsiatiiv enda professionaalsete oskuste ja teadmiste arendamisel teevad sellest töötajast väärilise kandidaadi Eesti toidutööstuse „Südamega tegija“ tiitlile.
2021. aastal pälvis tiitli Nõo Lihatööstuse peatehnoloog Anne Värä.
2022. aasta nominentide pildid leiab SIIT.
27. septembril toimub aga Tallinna ettevõtluspäev, mille raames korraldab Toiduliit seminari "Toidule ja tarbijale väärtust luues".
2022. aasta Tallinna ettevõtluspäeva läbiv teema on „Väärtust luues”. Ettevõtluspäeval püütakse üheskoos lahti mõtestada, mis on täna ettevõtluse edu tegurid, millist heaolu loome ja millele ressursse kulutame.
Toiduliidu seminaril räägivad toiduvaldkonna tegijad lisandväärtuse loomisest toidusektoris ja teadlastega koostööst: kuidas anda lisaväärtust toiduga tarbijale, kuidas tarbijad võtavad vastu lisandväärtusega tooteid ja milline on meie tuleviku toidulaud?
Seminar: "Toidule ja tarbijale väärtust luues"
Toimumisaeg: 27. september kell 12:30 – 13:30
Toimumiskoht: Viru Konverentsikeskus, Bolero 1 saal
Seminar AJAKAVA:
12:30 – 12:45 Teadlastega koostöö. Rain Kuldjärv TFTAK teadur
12:45 – 13:30 Diskussioonivoor: osalejad Liina Kimmel Nordicmilk OÜ tooteinnovatsiooni juht; Martin Raisma Värska Originaal AS äriarendusjuht; Lisli Pak Kadarbiku Köögivili OÜ projektijuht
Osalemine kõigil Tallinna Ettevõtluspäeva üritustel on TASUTA! Kohtade arv on piiratud.
Oluline on registreerimine lingi kaudu Ettevõtluspäeva kodulehelt https://ettevotluspaev.tallinn.ee/programm-2022/programm/eesti-toiduainetoostuse-liit-toidule-ja-tarbijale-vaartust-luues/.
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Eile käis Sirje Potisepp koos Õliliidu juhi Mart Raamatuga Riigikogu rahanduskomisjonis ettepanekut erimärgistatud diiselkütuse kasutamiseks tööstustes selgitamas ja kaitsmas.
Septembris on kokku 10 ettevõtete esindusorganisatsiooni ja lisaks ka koduomanike ühendus esitanud riigile palve energiakriisi tingimustes laiendada erimärgistatud diislikütuse kasutusala. Erinevalt teistest regiooni riikidest on Eestis võimalik soodsama maksumääraga diislikütust kasutada vaid põlevkivisektoris ja põllumajanduses. Eile arutas antud pöördumisi riigikogu rahanduskomisjon, kuid esindusorganisatsioonide hinnangul pärsib riigi passiivsus ettevõtjate võimalusi talvel ellu jääda.
Kütusemüüjaid esindava Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et energiahindade tõus on eriti valusalt löönud just maagaasi tarbijaid. „Isegi praegu, kui viimase 30 päeva jooksul on maagaasi hind langenud tipust umbes poole võrra, on gaas 6 korda kallim kui aasta tagasi. Sisuliselt oleks võrreldav olukord naftaturul, kui toornafta barreli hind oleks üle 300 dollari,“ võrdles Raamat kahe kütuse hindasid. „Kuigi riik teab, et vedelkütuse kasutamise soodustamine maagaasi asemel aitaks nii ettevõtjaid kui ka kodukütjaid, vajavad tarbijad täiendavat kindlust, et lühiperspektiivis teha investeeringud ja võtta kasutusele soodsam ning alternatiivsest põlevkiviõlist keskkonnale märksa vähem koormavam diislikütus,“ selgitas Raamat.
Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõdes, et eilsel koosolekul riik mingeid konkreetseid sõnumeid välja ei käinud. „Toidutootjad ägavad elektri- ja kütuse hinnatõusu all ning tänases olukorras on sektori jätkusuutlikkus tõsise küsimärgi all. Riik on jätnud meie toidujulgeolekut tagavad tootjad sisuliselt tormi kätte,“ väljendas Potisepp muret toidutööstuse tuleviku osas. “Lisaks elektri- ja maagaasi hinnalae kehtestamine oleks erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaldamine riigile heaks ja lihtsaks võimaluseks tagada, et toidusektoril tekiks vähemalt väikegi kindlustunne energia sisendhindade suhtes,“ selgitas Potisepp toidusektori positsioone.
Turbaliidu juht Erki Niitlaan ütles, et eksportiva tööstusharuna on turbasektoril järjest keerulisem Euroopa turgudel konkureerida. „Meie sektori puhul on nii tootmise kui ka transpordi juures kütuse hindadel suur roll muutuvkuludele. Kui Soome võimaldab oma turbatööstusele soodusmääraga kütuse kasutamist, siis loomulikult suurendab see nende ettevõtete konkurentsivõimet.“ Üldiselt kallinenud kütuse hinnad nihutavad kõik eksportivad tööstused oma sihtturgude suhtes näiliselt kaugemale ja annavad suuremad eelised sihturgudele lähemal paiknevatele tootjatele. Turba puhul näiteks Lätile ja Leedule. Erimärgistatud diislikütuse kasutamine tootmises lubaks transpordikulude tõusu kompenseerida ning parandada paljude Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ leidis Erki Niitlaan.
Rahanduskomisjonis arutati ka antud ettepanekute potentsiaalset mõju riigieelarvele ja Mart Raamatu sõnul oli meeldivaks üllatuseks, et rahandusministeerium hindas negatiivset eelarvemõju väikeseks. „Ka meie näeme olukorda sarnaselt – kuna valdavalt asendaks erimärgistatud diislikütuse kasutuselevõtt maagaasi tarbimist, siis kaotus riigieelarvele oleks minimaalne.“ Koosolekul väljendati ka muret, et kasutusala laienemisel suureneb kütuse väärkasutus. Mart Raamat selgitas, et varasemalt on rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga hinnanud, et vaid 1,5% erimärgistatud diislikütuse hulgimüügi puhul võib kahtlustada väärkasutust. „Kuna kõik riigile laekunud pöördumised näevad ette erimärgistatud diislikütuse müüki ainult läbi hulgimüügi, siis on risk, et keegi hakkaks kütust ebaausalt kasutama, madal. Vähemalt riik on ise varasemalt olukorda selliselt hinnanud,“ selgitas Raamat riigi varasemaid seisukohti.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
E-kiri: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Telefon: +372 5046 547
EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT
EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA
Avalik pöördumine
- august 2022
Avalik pöördumine: Energiakriisis Eesti toidutööstuse püsima jäämine on ohus
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liit saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, kus tegid ettepaneku piirata energiakandjate hindu lisaks tavatarbijatele ka toidutööstuste puhul.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) tõid oma kirjas välja, et senine energiakandjate hüppeline hinnatõus on toidutööstustele laastavalt mõjunud. Toidutootjate tegevuse senises mahus toimimine on suuresti küsimärgi all, nendivad EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
Pöördumises märgiti, et turul tekkinud olukord on juba drastiliselt mõjutanud Eesti toidutootjate igapäevast hakkama saamist. Gaasi ja elektrihinna tõusust tingitud toiduainete ja põllumajandussaaduste hinnatõus, on vähendanud toidutootjate konkurentsivõimet oma tooteid müüa, samal ajal on tõusvas trendis odavamate hindadega doteeritud importtoiduainete müük kaubanduses.
„Arvestades praeguseks kujunenud väga keerulist olukorda tegime Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Toiduliidu poolt uuesti ühiselt ettepaneku kehtestada sarnaselt eratarbijatele ka toidutööstustele ja -tootjatele kui kõigi inimeste eluks tähtsa teenuse osutajatele energiakandjate piirhinnad, millest kõrgem hind kompenseeritakse. Näeme, et toidutootjate tegevuse jätkamiseks võiks vastuvõetav kulupiir elektri puhul joosta ca 120 eurot/MWh ja gaasi puhul ca 90 eurot/MWh juures,“ sõnas Potisepp.
Lisaks kõrgele elektri hinnale teeb toidutootjatele jätkuvalt muret nii maagaasi ülikõrge hind kui selle kättesaadavus. Sõrmus selgitas, et toidutööstus kasutab ligi 30% tööstussektori poolt tarbitava gaasi mahust. „EPKK ja Toiduliit on korduvalt pööranud tähelepanu vajadusele tagada toidutootjatele gaasitarned ka juhul kui gaasivarustatust eeloleval kütteperioodil riigis täies mahus ei suudeta tagada. Kahjuks puudub meil siiani kindlus ka selles osas,“ juhtis Sõrmus tähelepanu riskidele, mis vajavad samuti kiiremas korras maandamist.
Liidud möönavad, et piirhindade kehtestamine pole ainus võimalus toidutootjate olukorra leevendamiseks – erinevatest variantidest tuleb valida kõige tõhusamad meetmed, mida saab kiiresti rakendada. Kindlasti tasub alternatiividena elektrikulude alandamiseks kaaluda ka taastuvenergia- ja võrgutasu soodustusi.
Pöördumises tuuakse välja, et ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäär Eestis on võrreldes ELi minimaalset määra rakendava Läti ja Leeduga ca 7 korda kõrgem, kuid samas möönavad liidud, et gaasi aktsiisimäära langetamisel oleks suhteliselt väike mõju toidutööstuste olukorra leevendamisel. Antud olukorras vajame tõhusaid meetmeid, mis aitavad energiakulude hüppelist kasvu leevendada, seisab pöördumises.
Mõlema organisatsiooni juhid toonitasid, et tootmiseks vajalike sisendite, sh energiakandjate maksud ja aktsiisid peaksid nii põllumajandus- kui toidutööstusettevõtetele alaliselt olema teiste konkureerivate riikidega sarnasel tasemel, mis tagaks nende konkurentsivõime nii sise- kui eksporditurgudel.
Potisepp ja Sõrmus tõdesid, et täna ootavad ettevõtjad riigi poolt meetmeid, mis leevendaksid sisendite hinnatõusu eelkõige valdkondades, mida riik saab mõjutada ning hoiaksid seeläbi Eesti toidutootjad konkurentsivõimelised nii kodu- kui eksportturgudel.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
E-kiri: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Telefon: +372 50 46 547
Juuli Nemvalts
EPKK avalike suhete juht
+372 508 3285
Hommikuste jahmatavate gaasihinna kahekordistumise uudiste valguses toimunud toiduainetööstuste erakorralisel koosolekul otsustati, et katastroofilise hinnatõusu lõpptarbijale aitab ära hoida energiahindade piirmäära kehtestamine tööstustele.
„Energiahindade tõusust tingitud metsik inflatsioon nullib juba täna riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvu ning vähendab Eesti inimeste ostujõudu, millele oma hoogu lisab ka intressimäärade kasv. Me siseneme majanduslanguse tsükli, kuid seni ei ole meil arusaamu, kuidas kavatseb valitsus tarbijaid kaitsta ohjeldamatute lõpphindade eest?“ kommenteeris Toidulidu juhataja Sirje Potisepp.
Potisepa sõnul, ainuüksi eratarbijatele energiahinna kasvu kompenseerimine olukorda ei päästa, sest muude kaupade ja teenuste hinnad, ning eelkõige toiduhinnad, süstivad lähiajal stratosfääri.
„Sügis on saabunud seekord vist väga ootamatult, kuna seni ei näe me riigipoolset kriisijuhtimise ja kriisist väljumise plaani. Meie ettepanek on lihtne – toiduainetööstus, kui üks riigi julgeoleku alustala, vajab viivitamatul korral energiahindade piirmäära kehtestamist. Vastasel juhul ei jõua varsti Eesti elanikud lihtsamaidki toite kinni maksta ning jõulud tulevad mustad,“ on tööstused seisukohal.
Toiduainetööstused on valitsusele oma kriisiettepanekud korduvalt edastanud, kuid seni pole tuleviku osas selgust tekkinud. “Ootame vlitsuselt konkreetset kriisist väljumise abimeetmete paketti ja kiiret otsustamist. Aega ei ole rohkem jäänud,” lisas Potisepp.