Nii Euroopas kui Eestis kontrollivad lõviosa toidukaupade turust 3-5 suuremat jaekaubandusketti, dikteerides tarnijatele lepingutingimusi, mis eeldavad tootjatelt aina suuremate arvete maksmist, mitte tulu teenimist.

Tänasel Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu koostöökonverentsil „Koostöö või võimuvõitlus?“ netis Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, et liidu uuringu järgi on 78% vastanud ettevõtetest  puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega. „On märkimisväärne, et enamik nendest ei ole pärast läbirääkimistelaua tagant lahkumist midagi selles osas ette võtnud. Nii tootjad kui tööstused on põhimõtteliselt nurka surutud,“ ütles Potisepp.

Eestis on 80% toidukaupade jaeturust 5 suurema jaeketi käes. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) liige Kaul Nurme sõnul peavad tarnijad  tegema suuri jõupingutusi ja järelandmisi, et kaupluse uksest üldse sisse saada. „Oleks loogiline, et kumbki osapool maksab ise oma kulude eest, aga selle asemel saavad tarnijad arveid näiteks stabiilse koostöö, kaupade turundamise, arvete väljastamise ja ettevõttepeo kulude osalise hüvitamise eest,“ rääkis Nurm.

Nurme sõnul on tavapärane, et suurem osa kaubanduskuludest ehk reklaami- ja turunduskulud, kaupluse inventarikulud, logistika ja üksikute kaupluste juhtimistega seotud kulud kantakse üle tarnijale.

Euroopas läbiviidud uuringutulemused näitavad, et 2009. aastal kannatas 84% tarnijatest suurte jaemüügikettide lepingutingimuste rikkumise all. „Näiteks 77% tarnijatest kinnitasid, et nende tooted ähvardati müügivalikus välja jätta, kui nad ei paku jaemüüjatele põhjendamatuid eeliseid. 63% tarnijatest oli sunnitud leppima arvel esitatud hinna alandamisega ilma veenva põhjuseta ning 60% tarnijatest oli sunnitud tegema makseid, millel polnud tegelikult mingit alust,“ rääkis Nurm.

Potiseppa sõnul oleks oluline, et osapooled istuksid läbirääkimistelaua taga võrdsetena, mõistes nii teineteise vajadusi kui arvestades tarbija ootusi. „Sageli eeldavad eelkõige väiketootjad, et teed toote valmis, viid selle ostujuhi lauale ja nõuad, et seda müüdaks. Nii need asjad kindlasti ei käi ja seda me ka ei eelda, aga ühe osapoole survestamine heale koostööle kaasa ei aita.“

Kaul Nurme sõnul on EMSK osalenud Euroopa tasandil mitmetes aruteludes, kus Euroopa Parlamendi tasandil püütakse probleemi lahendada, kuid senised EL-i poolt laekunud juhised on jäänud pigem üldsõnaliseks.

Toiduliit algatas kampaania „Soeta eestimaist, toeta eestimaist!“, millega kutsutakse üles tarbima novembris nii palju eestimaist toidutoodangut kui võimalik.

Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on kampaania eesmärk panustada nende ettevõtete ja seal töötavate inimeste käekäiku, tänu kellele püsib Eesti toiduainetööstus elujõulisena.

„Toidusektor seisab juba mitmendat kuud silmitsi väljakutsetega, mille on tekitanud keeruline välispoliitiline olukord. Hulk ettevõtteid on leidnud Venemaa asemele uusi perspektiivseid turge, aga oluline on siiski see, et kohalik tarbija tunnetaks, kuidas tema ostuotsused mõjutavad Eesti põllumeeste ja toidutootjate käekäiku,“ rääkis Sirje Potisepp kampaania taustast.

Tema sõnul on Eesti toit tänu tajutud usaldusväärsusele ja heale kvaliteedile paljude tarbijate südametes ja toidulaual väga olulisel positsioonil. „TNS Emori viimaste uuringute kohaselt eelistab üle 80% tarbijatest importkaubale kodumaist toidutoodangut. Samas jääb Eesti toidu osakaal kauplustes saadaval olevates tootegruppides ja ka ostukäibes pigem 60% piirimaile. Muret tekitab asjaolu, et viimaste aastate jooksul on see number vähenenud,“ tõdes Potisepp.

„Meie kampaania eesmärk on pöörata Eesti toidu tarbimine taas tõusutrendi – kutsume inimesi üles valima poes käies teadlikumalt eestimaist toidutoodangut ning loodame, et saame paari aasta pärast tunda uhkust juba 80%-lise Eesti toidu osakaalu üle meie tarbijate toidulaual,“ sõnas Potisepp.

Lisaks telereklaamidele kutsub Toiduliit kampaania raames eestimaalasi mitte lihtsalt tarbima Eestis toodetud toitu, vaid oma toidumenüüd ka teadlikumalt jälgima ja oma kogemust sõpradega jagama.

„Kutsume kõiki inimesi üles väiksele eksperimendile: proovige kasvõi ühe nädala jooksul tarbida nii palju kodumaist toidukaupa kui vähegi saate. Jagage oma Eesti toidust pungil ostukorvi pilte või kirjeldusi oma sotsiaalmeedia lehtedel märksõnaga #eestitoit, postitage neid Eesti Toidu Facebooki lehele või saatke e-posti teel Toiduliitu aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Hasartsemad kodumaise toidu fännid võivad jälgida ka seda, kui suure osa moodustab nende menüüst Eesti toit – nii avastame peagi kõik, et 80% eestimaise toidu osakaal pole tegelikult sugugi utoopiline eesmärk,“ kinnitas Potisepp.

Vaata Toiduliidu kampaania „Soeta eestimaist, toetaeestimaist!“ reklaamklippi:

Novembrikuu toob Eesti poelettidele  taas ühe uue hõrgu kohupiimamaiustuse – Alma crème bruleé maitselise kohupiimakreemi 150g topsis.

Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul on crème bruleé maitse piimatoodetes üsna haruldane. „Tõime sel suvel esimese katsetusene turule selle populaarse restoranidesserdi maitselise Muah! koorejogurti ja see saavutas koheselt suvekuude müüdavaima topsijogurti positsiooni. Kui koorejogurtis mängib crème bruleé maitse kõrval olulist rolli jogurti hapukas alatoon, siis valgurikas kohupiim on pigem mahedalt magus,“ sõnas Kalbin.

Kuigi kohupiimakreemi on sarnaselt teistele 150-grammises topsis toodetele mugav otse topsist süüa, võivad gurmaanid katsetada kohupiimakreemist ka karamelliseeritud suhkrukattega crème bruleé valmistamist.

„Tõsta kohupiimakreem crème bruleé vormidesse, puista kohupiimakreemile suhkrut ning kuumuta gaasipõletiga suhkrut, kuni see hakkab kergelt mullitama ning taheneb krõmpsuvaks karamellikihiks. Nii lihtsalt valmibki prantsusepärane magustoit, mida võib serveerida ka erinevate marjadega,“ soovitas Valio turundusdirektor.

Alma crème bruleé maitseline kohupiimakreem on valmistatud puhtast eestimaisest lehmapiimast ning see on Alma kohupiimakreemidele omaselt säilitusainevaba.

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Tänasest algab Toiduliidu tumeda šokolaadi jätkukampaania, mille raames soovivad korraldajad tutvustada tumeda šokolaadi omadusi, toimeaineid, rääkida mõõdukast tarbimisest ning näidata šokolaadi soovituslikku paiknemist toidusedelis.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa hinnangul võiks tumeda šokolaadi rikkalikust lõhnast ja maitsest rääkida lõputult, kuid keskenduda tuleb ka selle mõõdukale tarbimisele. “Kuigi tume šokolaad on kasulik, ei tasu ühegi toiduaine tarbimisega äärmustesse laskuda. Tasub kombineerida tumedat šokolaadi teiste toiduainetega, sest siis saab organism heade toitainete süsti ning kasutegur organismile suureneb,” ütles Potisepp. Ta lisas, et tavalises serveeringus kasutatakse 2-4 grammi kakaopulbrit või süüakse 10-20 grammi tumedat šokolaadi.

Jätkukampaania käsitleb lisaks šokolaadi kasulike omaduste tutvustamisele ka selle paiknemist igapäevasel, “normaalsel” toidulaual. Tema sõnul teadvustavad eestlased endale tumedat šokolaadi ja selle kasulikke omadusi ning see on lisandunud ka paljude ostukorvi. “Võrreldes 2013. Aasta ja käesoleva aasta septembrikuud, on näha, et tumeda šokolaadi tarbimine kasvas ligi 9%. Kogu šokolaadisegmendis tarbitakse tumedat umbes veerandi kogumahust, kuid erinevalt piimašokolaadist liigub tükikese tumeda tarbimine tõusvas joones,” ütles Sirje Potisepp.

Tartu Ülikooli biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer rääkis, et kakaoubade flavanoolidel on Euroopa Liidu terviseväide. “Tumedas šokolaadis on kakaoubade flavanoolid kenasti olemas, et anda teatud panus just taoliste flavanoolide saamisesse,” ütles professor Zilmer.

Teavituskampaania raames jagab Toiduliit läbi kodulehe infot tumeda šokolaadi ajaloo ja koostise kohta, pakub viiteid erinevatele uuringutele ning avaldab põnevaid fakte tumedast šokolaadist. Koduleht on kättesaadav www.toiduliit.ee/tume.

Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) asutati 3. novembril 1993. aastal Eesti toiduainetööstuse ettevõtete ja erialaliitude poolt, kui vabatahtliku liikmesoleku alusel tegutsev mittetulundusühing. Toiduliidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti toidutööstust ja majandust ning esile tõsta kohalikke toiduaineid.

Alates novembrist loob piimatoodete lettidel jõulumeeleolu Alma piparkoogimaitseline kohupiimakreem, mis on valminud spetsiaalselt tänavuse pühadehooaja tähistamiseks.

Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul pakub piparkoogimaitseline kohupiimakreem elamusi nii suurte kui väikeste maiasmokkade jõuluootusaega.

„Teame ju kõik, kui raske on mistahes vanuses kokkadel hoiduda piparkooke küpsetades hõrgu taigna maitsmisest. Et piparkoogile omast vürtside mekki oleks võimalik kogeda ka valgurikka kohupiimamaiustuse kujul, lisasime pühade puhul Alma kohupiimakreemile klassikalise jõulumaitse kaneeli, ingveri, nelgi ja kardemoni abil,“ kirjeldas ta pühadetoodet.

Tema sõnul sobib 380-grammisesse topsi pakendatud piparkoogimaitseline kohupiimakreem nii argiseks magustoiduks kui ka erinevate pidulike jõuluküpsetiste valmistamiseks. „Piparkoogimaitselisest kohupiimakreemist võib valmistada ka väga maitsvaid kooke, mille ehtimisel võib appi võtta näiteks teise jõuluootusaja maitsehiti – mandariinid,“ rääkis Kalbin.

Alma piparkoogimaitseline kohupiimakreem on pühadehooaja eritoode ning jääb müügile jaanuari lõpuni. See Lõuna-Eesti lehmade värskest piimast valmistatud kohupiimakreem on sarnaselt teistele Alma kohupiimakreemidele säilitusainevaba.