Alldevice on Eestis loodud tarkvara hooldustööde efektiivseks haldamiseks. Programmi loogika ja lihtne kasutatavus põhineb arendajate 20 a. pikkusel kogemusel hooldustööde ja seadmete korrashoiu vallas.
KELLELE?
Kui sa vastutad suurema hulga seadmete või objektide eest, millega seotud tööde ajalugu on vaja teada ning mille kohta on vaja hallata infot ning seda teha endale sobivas keeles, siis Alldevice on tarkvara, mis aitab sul kõik vajaliku lihtsalt ja ülevaatlikult kindla kontrolli alla võtta.
MIKS?
Alldevice (CMMS) on lihtne ja annab ühe pilguheiduga ülevaate hooldus- ja remonditöödest, mis olnud või tulemas ning kindluse, et kõik vajalik on kontrolli all ning midagi pole ununenud. See on programm insenerilt insenerile, üks ja ainuke „kindel koht“ kuhu kogu seadmetega seotud info talletada ja kust on seda hiljem lihtne leida. Kuna Alldevice keskendub seadmele, siis olles määranud millise seadmega (nime, seeria nr, tag numbri vm tunnuse abil) on tegemist, leiab kõik vajaliku mõne hiireklikiga. Alldevice on intuitiivne ja selle kasutamiseks ei ole vaja läbida tunde kestvaid koolitusi.
KUIDAS?
Alldevice (CMMS) koosneb neljast põhilisest funktsionaalsusest:
Andmebaas, kust leiab kogu seadet või objekti puudutava informatsiooni – spetsifikatsioonid, tehnilised joonised, juhendid, remondid ja hooldused (sisuliselt elektrooniline, seadmekohane hoolduspäevik) jne.
Tööde haldus. Ootamatute remonditööde ja plaaniliste hooldustööde haldus. Töökäskude loomine ja töö tegijatele saatmine.
Varuosade haldus, mille abil näed varuosade saadavust, maksumust ning seotust seadmetega.
Rikete analüüs, mis toob välja, millised seadmed või seadmevead probleeme tekitavad ja tähelepanu vajavad.
Alldevice töötab veebilehitsejapõhiseltning seega puudub vajadus arvutisse lisatarkvara paigaldamiseks. Alldevice'i võib kasutada kuutasupõhise teenusena (SaaS) või karbitootena välja osta.
Hetkeseisuga on toiduainetööstuses selle tarkvara kasutusele võtnud sellised tuntud ettevõtted nagu Liviko, Tere, Salvest, Premia, Farmi Piimatööstus, Saaremaa Piimatööstus ja Linda Nektar.
Kontaktid ning rohkem lisainfot programmi kohta leiate http://www.alldevicesoft.com/
Reedel, 30. oktoobril kogunevad toidutööstuste ja kaubanduse esinejad Toidumessi raames toimuvale konverentsile „Koostöövõimalused ja -mudelid toidukaupade tarneahelas“, mille eesmärk on ühiselt arutleda, kuidas järjest tihendevas konkurentsiolukorras oma positsiooni säilitada ning võimalikult hästi tarbijate ootustele vastata.
Konverentsi ühe korraldaja, Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on hea meel tõdeda, et võrreldes möödunud aastaga näitavad koostöösuhted tööstuste ja kaubanduse vahel paranemismärke. „Nii tööstuste kui ka kaubanduse eesmärk on ju üks – pakkuda tarbijale parimat, kuid paraku kipub aega võtma mõistmine, et selle aluseks on usalduslikud ning teineteist toetavad koostöösuhted.“
„Koostöö ei tähenda vaid lepinguid ja tingimusi, vaid kindlasti ka lahenduste leidmist andmevahetuseks, mis aitavad mõlemaid osapooli võimalikult täpsete müügiprognooside koostamisel, vältimaks ressursse raiskavat ülejääki või toodete puudust kaubariiulitel,“ lisas konverentsi korraldaja, Kaupmeeste Liidu tegevjuht Marika Merilai. Merilai hinnangul võib näha erinevusi jaekettide ja tootjate nägemuses tarneahela toimimisest ja koostöö tähtsusest paraku kogu Euroopas. Euroopa Komisjoni, Euroopa Parlamendi ja 11 organisatsiooni eestvedamisel on tarneahelat puudutavad hea tava põhimõtted omaks võetud mitmete Euroopa riikide tööstus- ja kaubandusettevõtjate poolt. Eestis, Lätis ja Leedus on see protsess veel olnud aeglane.
Konverentsil räägib Marko Udras Kaubandus- ja Tööstuskojast tänavu kevadel koostöös Toiduliidu ja Kaupmeeste Liiduga loodud töögrupi vahepealsetest sammudest hea kauplemise tava reeglite läbivaatamisel. Ühtlasi on konverentsil suur osakaal praktiliste koostöökogemuste tutvustamisel ettevõtjate esindajate poolt. Lisaks tutvustab uuringufirma Nielsen, millised on olnud kaubanduse arengud ning kuidas on muutunud tarbijate ootused.
4. novembril toimub Tallinna Humanitaargümnaasiumis üritus, kus kooliõpilastel on võimalik maitsta Eesti tippkokkade valmistatud lõunasööki. Piimatoodetele rõhku panevaid roogasid valmistavad õpilastele Presidendi Kantselei peakokk Taigo Lepik ja Tartu restoranikuningas Joel Ostrat.
Taigo Lepikule ja Joel Ostratile on roogade valmistamisel abiks aktiivsed koolikokad erinevatest Eesti koolidest – Kaja Kisel Vääna Mõisakoolist ja Tiia Klein Paikuse Põhikoolist – kes moodustavad tippkokkadega meeskonnad.
Toiduliidu korraldatava ürituse eesmärk on tõsta teadlikkust piima ja piimatoodete kasulikkuse osas. Toiduliidu tegevjuhi Sirje Potisepa sõnul on toitumisteadlased mures, et piimast loobumine on trend, mis levib üha hoogsamalt ka noorte seas, kelle jaoks piima olemasolu menüüs on kordades kriitilisema tähtsusega kui täiskasvanutel.
„Noores eas kujundatud toitumisharjumused kestavad kogu elu, mistõttu peame oluliseks just õpilastele suunatud initsiatiive tervisesõbralike söömisharjumuste innustamiseks. Eriti vajalik on see seetõttu, et noored on vastuvõtlikud erinevatele eksitavatele müütidele, mis võivad mõjutada nende toitumisvalikuid kasvavale organismile kahjulikus suunas,“ tõdes Potisepp.
Sellest on kantud ka Tallinna Humanitaargümnaasiumis toimuv üritus, millega demonstreeritakse mängulises ja atraktiivses võtmes piimatoodete kasutusvõimalusi, tervislikkust ja maitsvust. „Esitasime kahele Eesti tippkokale väljakutse valmistada piimatoodetele rõhku panevad road, mida on sobiv pakkuda koolilõunaks. Tulemus on kindlasti imehea ja kus oleks veel parem sellist algatust läbi viia, kui mitte koolisööklas, kus einestavad kõige suuremad toidukriitikud – lapsed,“, selgitas Potisepp.
Tippkokkade valmistatud roogasid maitsevad Tallinna Humanitaargümnaasiumi õpilased 11. ja 12. klassidest. „Ehkki üritusel on võistluslik moment ning õpilased valivad välja ka oma lemmikroa, on meie eesmärk prominentsete kokkade abil näidata, et piimatooted pakuvad väga mitmekesiseid kasutusvõimalusi tervislike roogade valmistamiseks,“ ütles Potisepp.
Eksperdina on üritusele kaasatud Tallinna Tehnikaülikooli piimateadlane Tiiu-Maie Laht, kes annab õpilastele kasulikke toitumisalaseid nõuandeid ja kommenteerib valmistatud roogade tervislikkust ning sobivust koolilõunaks. Inspireerituna koolis toimuvast tippkokkade üritusest pühendab Tallinna Humanitaargümnaasium terve päeva piimale, pakkudes kõikidele lastele koolilõunaks rohkelt piimatooteid sisaldavat lõunasööki.
Tallinna toidumessi külastajate osalusel valiti kolme messipäeva jooksul pimetesti käigus Eesti parimad jõulutooted pagari- ja lihatoodete, hõõgveini ning jõuluõlle kategooriates. Konkursil võistlesid 42 lihatoodet, 26 pagaritoodet, 4 hõõgveini ja 3 õlut.
Jõulutoode 2015 võitjad lihatoodete kategoorias:
Verivorst – Saaremaa Lihatööstus OÜ – Miniverivorstikesed
Jõuluvorst – Oskar LT AS – Ahjuvorst röstsibulaga
Verikäkk – Oskar LT AS – Kahe peki verikäkk
Sült – Rannarootsi Lihatööstus AS – Sealihasült
Pasteet – Nõo Lihatööstus AS – Hanemaksapasteet
Jõulupraad – Oskar LT AS – Kroonpraad
Liha üllatustoode – Atria Eesti AS – Maks&Moorits kolme juustuga täissuitsuvorst
Jõulutoode 2015 võitjad pagaritoote kategooriates:
Piparkook – Pagaripoisid OÜ – Piparkoogiküpsis
Jõululeib – Eesti Pagar AS – Šokolaadileivake
Jõulusai – Hagar AS – Jõulumuffin
Keeks – Väike Ahi OÜ – Jõulukeeks
Pagari üllatustoode – Eesti Pagar AS – Kirsi-karamellikook
Parim hõõgvein – Altia Eesti AS – Blossa Vinglögg
Parim jõuluõlu – A. Le Coq AS – Kohviporter
Kõiki tooteid hinnati pimetesti põhimõttel ja järgnevate kriteeriumite alusel: lõhn, maitse, sisu või konsistents ning välimus. Hindajale esitati korraga kõik osalevad, samasse kategooriasse kuuluvad tooted ja paluti avaldada omapoolne arvamus hindamislehel. Kokku võttis jõulutoodete hindamisest osa 2022 messikülastajat.
Parima jõulutoote konkursi korraldas Profexpo OÜ.
Vabariigi Presidendi Kantselei peakokk Taigo Lepik ning Tartu restoraniärimees Joel Ostrat tõestasid Tallinna Humanitaargümnaasiumi koolisööklas toimunud piimateemalisel üritusel, et piimatoodetest on võimalik valmistada kvaliteetseid ja maitsvaid koolilõunaid ning seda ka koolitoidule kehtivates rangetes hinnaraamides.
Üritust korraldanud Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul valmisid tippkokkade ning neid toiduvalmistamisel abistanud tunnustatud koolikokkade Kaja Kiseli ja Tiia Kleini kätetööna erilised hõrgutised, mille seast lemmikut valida ei olnud kooliõpilastele sugugi lihtne ülesanne. „Õpilased kiitsid mõlema roa head maitset, kuid enim kiitust pälvis Joel Ostrati ja Kaja Kiseli valmistatud pannkoogi-lasagne külma kastmega. Nii ürituse peategelasteks olnud tippkokad kui ka Humanitaargümnaasiumi tublid koolikokad kinnitasid, et piima ja piimatooteid on võimalik kasutada toiduvalmistamisel väga põneval ja vaheldusrikkal moel, tagades lastele seeläbi nii maitseelamus kui ka kõik vajalikud toitained,“ rääkis üritust juhtinud Potisepp.
Joel Ostrati sõnul oli tegu väga toreda ettevõtmisega ning eriti meeldis talle kuulda õpilaste vahetut tagasisidet. „Piim on väärt tooraine, mille vajalikkust tuleb nii noortele kui ka täiskasvanutele aegajalt meelde tuletada. Mina otsustasin valmistada pannkoogi-lasagnet seetõttu, et see kombineerib pisut ootamatul moel kaks laste suurt lemmikut. Usun, et sellised üllatused, miks ka mitte magustoitude näol, aitavad tagada, et tänastest lastest kasvavad terved ja tugevad täiskasvanud,“ rääkis Ostrat.
Joel Ostrat
Vabariigi Presidendi Kantselei peakoka Taigo Lepiku hinnangul saavad koolikokad kõikjal Eestis täna arvestades kehtestatud hinnapiire laste toitlustamisega väga hästi hakkama. „Samas, kui tõstaksime juba aastaid samal tasemel püsinud koolilõuna maksumust kõigest paarkümmend senti kõrgemale, laieneks toorainevalik märkimisväärselt ning menüü võiks olla juba palju mitmekesisem. Koolilapsed on meie ühiskonna alustala – see oleks väärt investeering nende toitumisharjumuste väljakujundamisse,“ nentis ta.
Taigo Lepik
Tallinna Humanitaargümnaasiumis toimunud ürituse eesmärk oli tõsta koolilaste teadlikkust piimatoodete kasulikkusest, kuna piimast loobumine levib üha hoogsamalt ka noorte seas, kelle jaoks piima olemasolu menüüs on kordades kriitilisema tähtsusega kui täiskasvanutel. Tippkokkade valmistatud roogasid maitsesid kooli gümnaasiumiklasside õpilased. Õpilased kohtusid ka Tallinna Tehnikaülikooli piimateadlase Tiiu-Maie Lahega, kes andis õpilastele kasulikke toitumisalaseid nõuandeid ja kommenteeris valmistatud roogade tervislikkust.
Tallinna Humanitaargümnaasiumi kokad
Alates novembrist loob juba teist aastat järjest piimatoodete lettidel jõulumeeleolu Alma piparkoogimaitseline kohupiimakreem, mis on valminud spetsiaalselt pühadehooaja tähistamiseks.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul pakub piparkoogimaitseline kohupiimakreem elamusi nii suurte kui väikeste maiasmokkade jõuluootusaega.
„Teame ju kõik, kui raske on mistahes vanuses kokkadel hoiduda piparkooke küpsetades hõrgu taigna maitsmisest. Et piparkoogile omast vürtside mekki oleks võimalik kogeda ka valgurikka kohupiimamaiustuse kujul, lisasime pühade puhul Alma kohupiimakreemile klassikalise jõulumaitse kaneeli, ingveri, nelgi ja kardemoni abil,“ kirjeldas ta pühadetoodet.
Tema sõnul sobib 380-grammisesse topsi pakendatud piparkoogimaitseline kohupiimakreem nii argiseks magustoiduks kui ka erinevate pidulike jõuluküpsetiste valmistamiseks. „Piparkoogimaitselisest kohupiimakreemist võib valmistada ka väga maitsvaid kooke, mille ehtimisel võib appi võtta näiteks teise jõuluootusaja maitsehiti – mandariinid,“ rääkis Kalbin.
Alma piparkoogimaitseline kohupiimakreem on pühadehooaja eritoode ning jääb müügile jaanuari keskpaigani. See Lõuna-Eesti lehmade värskest piimast valmistatud kohupiimakreem on sarnaselt teistele Alma kohupiimakreemidele säilitusainevaba.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Parim jõuluõlu on Kohviporter
Tallinna Toidumessi külastajad valisid kolme messipäeva jooksul toimunud pimetestide käigus välja parimad Eesti jõulutooted pagari- ja lihatoodete, hõõgveini ning jõuluõlle kategooriates. Parimaks jõuluõlleks 2015 tunnistasid hindajad A. Le Coqi uudistoote Kohviporteri.
Pimetesti käigus hinnati kõigi toodete lõhna, maitset, sisu / konsistentsi ning välimust. Kokku võttis jõulutoodete hindamisest osa 2022 messikülastajat.
Pühadekujundusega Jõuluporter
Talveajal naudivad paljud tarbijad toekamaid ja rammusamaid praade ning armastavad kõrvale rüübata tummisemat õlut. Seetõttu toome taas turule pühadeks pruulitud spetsiaalse porteri – Jõuluporteri, mis sobib hästi just peolauale. Meie Jõuluporter on traditsiooniline Balti porteri tüüpi õlu – põhjakääritusmeetodil valmistatud sügavmusta värvi ja karamellise maitsega õlu, milles on 6,5% alkoholi.
Siidripakil uus staar
Pirnimaitselise Sherwoodi 6-pakk on sel aastalõpul saanud uue vahva kujunduse. Pidumeeleolus pakendistaar on loomulikult pärit legendaarsest Sherwoodi metsast. Uudses pakendikujunduses on peidus aga endiselt nauditav klassikaline ja parimate Inglise siidritootmise traditsioonide järgi valmistatud Sherwood Pear.
Jõulurüüs Premiumi 6-pakk
Saabuvaks pühadehooajaks vahetab ka sellel aastal kujundust Premiumi klaaspudeli 6-pakk. Pidukuues pühadepakki sobib nii sõpradele kingiks viia kui ka kuuse alla Jõuluvanale jätta.
Uus Aura glögi
A. Le Coq üllatab sel sügistalvisel perioodil uue alkoholivaba glögiga. Ajalooliselt on teada, et glögi retsept töötati välja juba 19. sajandil Rootsis. Tänapäeval armastame seda sooja ja vürtsikat jooki juua pikkadel ja külmadel talveõhtutel. Aromaatses Aura alkoholivabas glögis põimuvad õunte ja mustade sõstarde mahlased noodid. Jõulusesse maitsebuketti lisavad vürtsi nelgi, kaneeli, kardemoni ja vanilje maitsed. Soovitame glögi nautida kuumalt ning lisada maitsetäiustuseks rosinaid ja mandlilaaste. Kogu pere lemmik!
Mõnusad glögiretseptid leiad meie kodulehelt.
Tähelepanu! Tegemist on alkoholiga. Alkohol võib kahjustada teie tervist.
Valio Eesti Võru juustutööstus läbis maineka rahvusvahelise sertifitseerimiskeskuse Bureau Veritas Certification auditi ning pälvis toiduohutuse sertifikaadi, mis lihtsustab märkimisväärselt toodete müüki eksporditurgudel.
Võru juustutööstuse tehasedirektori Vahur Sikaste sõnul uuris audiitor nelja päeva jooksul kõiki juustu valmistamisega seonduvaid tööprotsesse alates piima vastuvõtust ning lõpetades juustu jõudmisega kauplusesse.
„Vaadeldi, kuidas jõuab toorpiim tehasesse, milliseid materjale kasutame juustu valmistamiseks, kuidas seda lõikame, pakendame ja transpordime. Analüüsiti ka klientide tagasisidet ning kontrolliti meie transpordipartnereid. Sertifitseerimise käigus tegime tehases ka mõningaid uuendusi, näiteks varustasime kõik tehase juustupakkeliinid metallidetektoritega. Põhjaliku auditi edukas läbimine on märk sellest, et oleme oma viimaste aastate investeeringute abil saavutanud välisekspertide ja koostööpartnerite silmis usaldusväärse tootja maine,“ sõnas Sikaste.
Valio Eesti ekspordidirektori Elar Olliku sõnul on BRC toiduohutuse sertifikaat üks kahest maailmas enimlevinud toiduohutuse standardist, mille olemasolu lihtsustab eksporditurgudel koostöökokkulepete sõlmimist. „Iga koostööpartner tahab ühel või teisel moel veenduda, et meie juust on kvaliteetne ning valmistame seda rangelt kontrollitud tingimustes. Seni on huvitatud partnerid meie tööstusega tutvumas käinud, kuid on olnud juhuseid, kus koostöö on sertifikaadi puudumise tõttu katki jäänud. Nüüd võime julgelt alustada läbirääkimisi mitmete Euroopa ja Ameerika suurettevõtete ja jaekaubanduskettidega,“ kinnitas Ollik.
Tema sõnul plaanib Valio hankida peagi ka IFS-standardil (International Food Standard) põhineva sertifikaadi, mis on nõutud mõningatel eksporditurgudel BRC-sertifikaadi asemel. Samuti on lähiaastatel kavas hankida HALAL sertifikaat, mis avab uksed islamiriikide turgudele.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Saku Õlletehas saatis novembris esimesed partiid õlut ja siidrit kolmele uuele turule Aasias – äri- ja finantskeskustesse Hongkongi ja Singapuri ning mägiriiki Nepaali; lisaks laekus augustikuise esimese partii järel täiendav tellimus Lõuna-Koreast.
Hongkongi saadeti esmakordselt Saku Õlletehase ajaloos nii õlut kui siidrit – Humal & Oder, Karl Friedrich, Kuld, Porter, Tume, Mõdu, Mesine pirn ja Pilvine õun. Singapuri saadetis koosnes Kiss siidrist, Nepaali läks samuti Kiss siider ja ka tauriinivaba energiajook Supermanki.
“Aasia olulisemate ärikeskuste Hongkongi ja Singapuri tellimusteni jõudsime tänu kontaktidele kevadiselt Hiina vanimalt ärimessilt Canton Fair, kus osalesime EAS-i ühisstendi raames,” lausus Saku Õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein. “Arvestades, et tänaseks on messi tulemusena Sakule lisandunud kolm uut Aasia eksporditurgu, kavatseme Canton Fairil osaleda ka tuleval aastal.”
Tänavu augustis ja septembris lisandusid Saku eksportturgude hulka Hiina ja Lõuna-Korea, sealjuures Lõuna-Koreast on tänaseks laekunud juba ka kordustellimus.
Kasteina sõnul töötab Saku Õlletehas ekspordivõimaluste otsimisega kõikjal maailmas ja tänavu on Saku lisaks EAS-i ühisstendile Hiinas osalenud Põllumajandus-Kaubanduskoja toel ka Euroopa suurimal toiduainetööstuse messil Anuga Saksamaal.
“Meie põhilised eksporditurud on loomulikult lähipiirkonna riigid ehk Põhjala, Poola ja Baltimaad, kuid näeme samas Saku toodangule potentsiaali nii mujal Euroopas kui ka kaugemates riikides ja maailmajagudes,” märkis Margus Kastein.
Saku ekspordib püsivalt oma tooteid 18 riiki, ekspordiks läheb ligi 50 protsenti Saku Õlletehase toodangust.