Pressiteade, 31.08.2022
FOTOD: Jaak Jänes: https://www.dropbox.com/sh/rrg273wq1gdm60t/AADGjIxAR-PspyXu10M7dNSqa?dl=0
Täna avati pidulikult A. Le Coqi tehnoloogilise pesuvee käitluse hoone, mis võimaldab joogitööstusel toota oma heitveest biogaasi ja vähendada linnakanalisatsiooni suunatava heitvee reostuskoormust kuni 80%. Koos uudse süsteemiga rajati tehase territooriumile ka lahkvoolne kanalisatsioon, mis tähendab, et pesu-, olme- ja sadevesi suunatakse eraldi torudesse. Kogu investeeringu maksumus oli 3,5 miljonit eurot, sh tuli 1,1 miljonit Euroopa Liidu toetusrahadest. Pidulikul avamisel osalesid peale A. Le Coqi juhi Tartu linnapea Urmas Klaas, Keskkonnainvesteeringute keskuse juht Andrus Treier ning Schöttli Keskkonnatehnika juht Tarmo Juhanson.
- Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul viidi A. Le Coqis täna lõpule paari aasta suurim roheinvesteering ettevõtte keskkonna jalajälje vähendamiseks. „Valminud tehnoloogilise pesuvee käitluse süsteem katab kümnendiku kogu tehase soojusenergiavajadusest, vähendades seeläbi oluliselt maagaasi tarbimist ja süsinikujalajälge. Piltlikult öeldes ei lähe meie tehases enam midagi raisku. Valminud süsteem eraldab tootmises tekkinud heitveest tahke orgaanika ja muundab selle biogaasiks, mis katab koguni 10–15% kogu tehase soojusenergiavajadusest. Vaadates praegust energiakriisi, on valminud hoonel meie jaoks veelgi suurem tähtsus, kui alguses arvasime,“ sõnas Noop. Lisaks biogaasi tootmisele puhastab süsteem oluliselt tehase heitvett. „Tänu sellele suuname linnakanalisatsiooni tagasi 80% puhtama vee, mida on Tartu veevärgil oluliselt lihtsam puhastada ja taas ringlusesse lasta,“ tõi Noop välja teisegi eelise.
Tehnoloogilise pesuvee käitluse süsteemi rajamist toetas ligi miljoni euro ulatuses Keskkonnainvesteeringute Keskus ressursitõhususe programmi raames. „Oleme KIKis pannud õla alla juba 182 ettevõtte ressursitõhusale investeeringule, et uudseid tehnoloogiaid kiiresti kasutusele võtta – see on vajalik nii keskkonnale kui ka konkurentsivõimele,“ sõnas KIKi juhataja Andrus Treier. „A. Le Coqi projekt on kahtlemata eeskujuks just mõtteviisi muutjana. Joogi- ja toiduainetööstus saab kestliku lähenemisega suunata nii tarbijaid, oma töötajaid kui ka laia avalikkust tegema keskkonnahoidlikke valikuid. See projekt ainult tõestab seda, et A. Le Coq soovib päriselt parema homse nimel tegutseda,“ ütles avamisel osalenud KIKi juhataja Andrus Treier, lisades, et praegugi on KIKis avatud ressursitõhususe toetus, kuhu ootame tööstusettevõtteid taotlusi esitama.
- Le Coqile tehnoloogilise heitvee süsteemi rajanud ehitusettevõtte Schöttli Keskkonnatehnika esindaja Tarmo Juhanson hindab projekti juures eelkõige A. Le Coqi mõtteviisi vaadata oma tootest kaugemale. Kõige lihtsam on lasta tehase pesuvesi otse kanalisatsiooni ning mitte mõelda, mis saab sellest edasi. A. Le Coq aga vaatab oma lõpptootest kaugemale – kuidas väärindada tootmises tekkivat pesuvett nii, et sellest on tehasele ja keskkonnale reaalselt kasu – teha sellest energiaallikas.
Tehnoloogilise pesuvee käitluse süsteemi valmimine on üks osa A. Le Coqi keskkonnalubadusest muuta maailm paremaks ja puhtamaks paigaks, kus elada. Üheks olulisemaks fookuseks on ettevõte seadnud oma süsinikujalajälje vähendamise, mida aitab rajatud hoone saavutada. CO2 jalajälge vähendab oluliselt ettevõtte üleminek 100% roheelektrile (aastal 2020), päikesepargi rajamine logistikakeskusele (aastal 2021) ning tootmises juurutatud Energy Track energiajuhtimissüsteem (aastal 2020). Lisaks kogutakse tehase katlamaja korstende otsast kokku kogu soojusenergia, mis suunatakse tagasi tootmishoonete kütteks. Selle aasta kevadel võttis A. Le Coq kasutusele Eesti esimese elektriveoki. Kõigi nende tegevuste tulemusena väheneb A. Le Coqi aastane süsinikujalajälg võrreldes 2020. aastaga üle 8000 tonni aastas.
Uudne heitveesüsteem muudab tehase tootmise senisest veelgi ressursisäästlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Eesmärk on asendada ühes aastas umbes 184 930 kuupmeetrit maagaasi kohapeal toodetud biogaasiga ja vähendada reovee hulka suunatava tootmisjääkide osa kuni 80%. Projekti kaasrahastati Euroopa Regionaalarengu Fondist ja rahastamist koordineeris Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). Projekti kogumaksumus oli 2 743 712 eurot, millest EL kaasrahastas 1 135 264,50 eurot. Koos lahkveekanalisatsiooni rajamisega on projekti kogumaksumus 3,5 miljonit eurot.
- Le Coq on kahe viimase aastaga investeerinud oma keskkonnaprogrammi esimesse etappi üle 5 miljoni euro, sh 1,22 miljonit Euroopa Liidu toetusrahadest. Fookuses on CO2jalajälje vähendamine, taastumatute ressursside piiramine, panustamine puhtamasse loodusesse, materjalide taaskasutamise suurendamine ning veelgi suurema vastutuse võtmine inimese tervise ja heaolu eest. Ettevõte on astunud uude ajajärku, mis toob senisest olulisemalt fookusesse keskkonna teemad ja ettevõtte jalajälje tervikuna. 2020. aastal alguse saanud tegevustega antakse lubadus järeltulevatele põlvedele jätta maha parem paik, kus elada.
Lisainfo:
Tarmo Noop
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
AS A. Le Coq
Teate edastas:
Kristi Hürri
Ogilvy PR
50 49 623
Täna, 30. augustil avati Põhjaka mõisas Eesti toidu kuu ühise moosikeetmisega. Moositeost võtsid osa maaeluminister Urmas Kruuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Kohale tulnud toidutootjate esindajad leidsid ühiselt, et sügis passib Eesti toidu kuu tähistamiseks hästi, sest siis on kõige rikkalikumalt varustatud meie toidulaud.
Vestlusringis arutleti teemadel, kui palju geopoliitiline olukord mõjutab meie toidulauda ja millised on Eesti toidu võimalused eeloleval talvel.
Maaeluminister sõnas, et viimased kaks aastat on toonud toidumaastikul täiendavalt esiplaanile julgeoleku dimensiooni. „Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on praeguses olukorras osa meie julgeolekust. Samas pole toidujulgeolek ainult põllumeeste või riigi teha, vaid siin saab suures osas kaasa aidata ka kohalik tarbija. See on meie kõigi ühine asi,“ pani ta kuulajatele südamele.
Taluliidu juht Kerli Ats lisas, et toidutööstuses on suurtootjate kõrval oma kindel koht kodumaise toidulaua katmisel talutootjatel, kes rikastavad ja mitmekesistavad meie toiduvalikut. „Lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada,“ kinnitas Ats. „Lokaalne toidu tootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutliku toidusüsteemi rakendamisele,“ osutas Ats kestlikule toimimisele.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on toidutootjad elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu on väga positiivne, et juba traditsiooniks saanud Eesti toidu kuu toob toidutootmise fookusesse. „Suurem tähelepanu kodumaisele toidutööstusele on tähtis just nüüd, kus toidutootjate igapäevast tööd pingestavad energiakandjate hinnad ja kättesaadavus. Usun, et toidutootjate, riigi ja tarbijate tõhusas koostöös suudame praegusest kriisist üle saada,“ osutas Potisepp.
Roomet Sõrmus tõi välja, et tootmiskulude kiire kasv on põllumajanduses ja toidutootmises riske oluliselt kasvatanud ja muutnud kodumaise toidutootmise haavatavamaks. „Samas meie toidutootjad suudavad pakkuda rikkalikkus valikus toidukaupu, tagades seejuures usaldusväärse kvaliteedi, toiduohutuse kõrge taseme ja hoides ümbritsevat keskkonda,“ lausus ta. „Praeguses ebakindlas olukorras peame üheskoos pingutama, et tulla toime energiakriisiga ning tagada kodumaise toidu taskukohasus tarbijatele,“ nõustus Sõrmus toiduliidu juhiga.
Kogu septembri toimub üle Eesti palju toidule pühendatud üritusi: toidufestivale, sügislaatasid, toiduteemalisi töötubasid ning konverentse. Sündmuste programm avab tarbijale Eesti toidu lugu alates metsaandide kasutamisest, hoidiste tegemise propageerimisest ja lõpetades konverentsidega, kus arutletakse toidutootmise tulevikuteemadel. Eesti toidu kuu sündmused on nähtaval kodulehel eestitoit.ee.
Viimastel aastatel on kasvanud eestlaste terviseteadlikkus, mille valguses on märgata ka tarbijate suurenenud soovi madalama suhkrusisaldusega toodete järele. Valio Eesti on oma toodetes suhkru vähendamisega tegelenud järjepidevalt juba 2016. aastast, sel kevadel otsustati aga aastaga vähendada kõigis Alma joogijogurtites lisatava suhkru kogust kokku ligikaudu 13 tonni.
- aastal Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt läbiviidud uuringust selgus, et 48% eestlastest püüab vältida või vähendada suhkru tarbimist, samas kui 2010. aastal oli selliseid tarbijaid vaid 26%. Kasvava trendi valguses viis Valio esimesed uuendused sisse juba 2016. aastal, mil hakati järk-järgult vähendama jogurtite, kohupiimade ja keefirite tootegruppides lisatud suhkrute hulka ning aastaga eemaldati piimatoodetest ligi 35 tonni suhkrut.
Valio turundus- ja tootearendusdirektori Nele Jõemaa sõnul tuleb suhkrukogust toodetes vähendada järk-järgult ning pikema aja vältel. „Kui uute toodete puhul on võimalik luua kohe vähema suhkruga retsept, siis aastaid turul olnud toodete puhul tuleb suhkrusisaldust vähendada sammhaaval, et tarbija jaoks ei oleks maitsemuutus liiga järsk,” lisab ta.
„Selle aasta kevadel vähendasime kõikides Alma joogijogurtites mõnevõrra suhkrukogust, mis võimaldab tarbijate maitsemeeltel tasapisi muudatustega kohaneda. Aastaga vähendame Alma joogijogurtites lisatava suhkru kogust kokku ligikaudu 13 tonni,” kommenteerib Jõemaa.
Jõemaa selgitab, et pakendile märgitud kogused tähistavad nii lisatud suhkruid kui ka naturaalseid piima- ja puuviljasuhkruid. „Piim sisaldab juba looduslikult 100g kohta ligikaudu 5g piimasuhkrut, samuti kasutatakse paljudes piimatoodetes marju ja moose, mis lisab koostisele ka naturaalset puuviljasuhkrut. Sageli ajavad numbrid tarbijaid segadusse, kuid pakendile märgitud süsivesikute kogus ei võrdu alati lisatud valge suhkruga,” nendib ta.
Tema sõnul on Valio toonud turule ka uusi tooteid, milles on magustajana kasutatud vaid puuviljakontsentraati. „Meie valikust leiab Alma Vita+ laktoosivabad jogurtid, millele ei ole lisatud valget suhkrut, vaid magususe annab looduslik puuviljasuhkur datlitest ning kontsentreeritud õunamahlast. Pakendilt võib lugeda, et sõltuvalt maitsest on Vita+ jogurtis 8,9-9,7 g süsivesikuid, kuid kogu magusa maitse annab valge suhkru asemel puuviljasuhkur. See on ühtlasi ka põhjus, miks Vita+ jogurtid on keskmistest topsijogurtitest ligi 30% väiksema suhkrusisaldusega,” selgitab Jõemaa ning lisab, et Valio Eesti jätkab ka edaspidi oma toodetes lisatud suhkru vähendamist.
26.-29. juulini toimub Saksamaal Nürnbergis mahetoidu mess BioFach 2022. Ühisstendiga viib Eesti ettevõtted üritusele EASi ja KredExi ühendasutus koostöös Toiduainetööstuse Liiduga. Eesti ettevõtetest osalevad ühisstendil Chaga OÜ, Chocolala OÜ, Eesti Maheproteiini Ühistu, Freezedry OÜ, LOOV Organic OÜ ja Saaremaa DeliFood OÜ.
„Eestis on palju mahetoiduainete väiketootjaid, kes on innovatiivsed ja suudavad pakkuda maailmaturule kõrge kvaliteediga jätkusuutlikke tooteid. BioFach kui maailma juhtiv mahetoidu ja -kosmeetika mess on ülihea võimalus tutvustada oma tooteid, end trendidega kurssi viia ja uusi kontakte luua,“ sõnas EASi Saksamaa ekspordinõunik Leana Kammertöns ning lisas, et just seepärast on ka Eesti tootjatele ülioluline Nürnbergis kohal olla.
Chaga Health on BioFachil osalenud ka varasemalt. “See on üks suurimaid orgaaniliste toodete esitluskohti ja meie valdkonnas tegutsevatel ettevõtetel tasub seal kindlasti osaleda – kas stendiga või vähemalt külastajana. Messilt oleme alati leidnud nii uusi kontakte, kui ka uuendanud olemasolevaid.” sõnas Chaga ekspordidirektor Janek Kalbin.
“Peamiselt üritame messil tähelepanu tõmmata oma orgaaniliste eliksiiride portsjonpakkidega, mille tõime turule 2021. aasta lõpus,” lisas Kalbin.
“BioFach messil meie varasemalt osalenud ei ole aga nüüd soovime Saksa turul tutvustada oma mahetooteid, eelkõige mahekohukesi,” lausus Saaremaa DeliFood juhatuse liige Sirle Puust.
“Maailma mastaape arvestades on kohuke paljudele tarbijatele tundmatu toode ja vajab laiemalt tutvustamist. Meie Quarkwerki kaubamärgi all toodetav kohuke võitis Saksamaal Food Innovation Camp 2021 konkursil kõige innovatiivsema toote auhinna,” sõnas Puust.
Mahetoodete mess BioFach on ettevõtetele hea võimalus suurendada oma nähtavust eksportturgudel ning seeläbi ka ettevõtte käivet. Esmakordselt messil osalev Chocolala tutvustab messil oma kakaoubadest valmistatud tahvleid ja kuumasid šokolaade.
“Alustasime paar aastat tagasi mahetoodete sarjaga ja soovime seda eksporditurgudel tutvustada. Hetkel on meie ekspordi osakaal käibest 10% aga sooviksime, et see oleks vähemalt 30%, nagu see oli enne II maailmasõda Eesti šokolaaditootjatel. Ühelt poolt on eesmärk leida ekspordipartnereid, teisalt aga näha, mida meie konkurendid on vahepeal välja mõelnud,” sõnas Chocolala asutaja Kristi Lehtis.
BioFachile tulevad kokku esindajad rohkem kui 130 riigist. Viimati toimus mess füüsiliselt 2020. aastal ning siis osales messil umbes 50 000 külastajat ja ligi 4000 eksponenti. Enamus külastajaid on pärit Itaaliast, Austriast, Hollandist, Prantsusmaalt ja Hispaaniast.
Messil osalemist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.
Messi kodulehekülg: www.biofach.de
PRESSITEADE
7.06.2022
EASi ja KredExi ühendasutus, Swedbank & Eesti Kaubandus-Tööstuskoda
Ekspordikonverentsil “Made in Estonia” arutleti, milline on eksportivate ettevõtete tulevik
Täna, 7. juunil toimus ekspordikonverents “Made in Estonia”, kus tutvustati maailma majanduse trende ning arutleti Eesti ettevõtete väljakutsete ja võimaluste üle globaalsel turul.
Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes sõnas, et eksport ja ettevõtjate paindlikkus uute turgude leidmisel erinevates kriisides on see, mis meid uuele edule viib, kuid lisas, et Euroopas toimuva sõja kõrval ei tohi unustada eksportiva sektori pikaajalisi väljakutseid. “Ajal, mil gaasi kallinemine on muutnud põlevkivielektri väga konkurentsivõimeliseks ja puitmaterjali saamiseks suurendas riik raiemahte, võib jääda mulje, et rohepööre lükkub edasi. Vastupidi: viimase aja kõrged energiahinnad demonstreerivad jätkuvat vajadust rohepöörde ja Venemaast sõltumatu energia järele,” ütles Karis. “Tahaksin aga meenutada, et rohepööre ei tähenda vaid ilusaid vaateid, päikesepaneele ja tuulikuid. Rohepööre tähendab väga suuri muutuseid majanduses, see suurendab vajadust uute materjalide ja tootmise järele ning loob palju võimalusi ka Eesti eksportijatele: on need siis keemiatööstuses või digitaalseid lahendusi pakkuvates IT firmades.”
EASi ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse juht Mihkel Tammo rõhutas, et mida rohkem teeme riigisiseselt koostööd, seda tugevamad oleme ka oma eksporditegevuses. “Peame leidma koostöövõimalusi, kuidas meie ekspordivõimekusele jõudu juurde anda. Näiteks on oluline kasvatada ettevõtete teadmusmahukust, et meil oleks ka rohkem konkurentsivõimelisi tooteid, mida eksportida,” ütles Tammo. “Samuti saame koos võimendada Eesti puhta looduse ja kestlike lahenduste kuvandit, mis on maailmas aina kõrgemalt hinnatud.”
Majanduse globaalsetele trendidele ja Eesti ettevõtete väljakutsetele keskendunud Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma tõi välja, et eesootav sügistalvine periood ei saa ettevõtjatele olema lihtne, kuna probleemid tarneahelates jätkuvad, energiakriis seab kahtluse alla maagaasi varustuskindluse ja väliskaubanduses varitsevad ohtlikud sanktsioonikarid. “Suve tuleks kasutada, et läbi mängida kõikide võimalike ja võimatute kriiside lahendamine,“ ütles Himma. „Aga julgete ja nutikate Eesti ettevõtete päralt on tulevik! Kindlasti tekib ka arvukalt uusi võimalusi, näiteks Aasiast tagasi pöörduva tootmise Eestisse võitmiseks ja ilmselt muutub Ukraina sõja tõttu lihtsamaks ka välisomanikelt ettevõtete välja ostmine ja kohalike ettevõtete laienemine.“
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraami sõnul on iga kriis ka võimalus ning riigi roll on nendega kaasnevate väljakutsete ja võimaluste realiseerimiseks vajalikku tuge pakkuda. „Digitaliseerimine ja robotiseerimine ei aita ainult kasvatada ettevõtete efektiivsust, vaid võimaldab ka kliendile pakkuda paremaid tooteid ja teenuseid ning ettevõtetel paremaid äriotsuseid teha,“ ütles Kraam. „Ettevõtetel tuleb rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks kindlasti tegeleda ka kestlikkuse küsimustega. Eesti peamised ekspordipartnerid on meist ettevõtete innovatsiooni- ja digipöörde osas veidi ees, kuid rohepöörde osas oleme võrdsemal stardipositsioonil, mis omakorda võib targalt tegutsedes pakkuda Eesti ettevõtetele eksporditurgudel täiesti uusi võimalusi,“ lõpetas Kraam.
Ettevõtete ja erialaliitude aruteludes tõid mitmed ettevõtjad esile kõrge esindajaga välisvisiidi kasulikkust uute kontaktide leidmisel, eriti just väiksemate ettevõtete puhul. “Ettevõtetele on väga kasulik, kui riik võtab neid välisvisiidile kaasa. Üks meie ettevõtte esindaja käis peaministri visiidiga välismaal ja saime sealt palju häid lepinguid,” ütles Jaan Hendrik Murumets ettevõttest Krakul.
Lisaks toodi positiivsena välja ka Eesti puhta looduse ja tooraine ning neile ehitatud kestlike ärimudelite kasvavat potentsiaali välismaal. “Meil on mahe ja puhas tooraine ning zero-waste tootmine. Peaksime selliseid lugusid ja konkurentsieeliseid rohkem ühiselt ekspordis ära kasutama,” tõi Puljong OÜ asutaja Helgor Markov näiteid.
Nordic Milk juhatuse liige Ülo Kivine lisas samuti, et Eesti fookus peab üha rohkem olema ka süsiniku jalajäljel ja laiemalt rohepöördel. “Näiteks on meil võimekus suurtes farmides toota toidutööstuse kõrval ka biogaasi. Seeläbi saaksime märgistada oma toiduained väga väikese jalajäljega,” tõi Kivine esile Eesti toidutootjate potentsiaali.
Ühiseks murekohaks üle sektorite peetakse kvalifitseeritud tööjõu vähesust ning inseneride puudust, kellega saaks uusi asju ellu viia. Ettevõtjate sõnul tuleks probleemi lahendamist alustada haridusmaastikust ja populariseerida inseneriharidust.
Konverentsi lõpetavad Andres Kask Expo 2020 Dubai Eesti Esindus Sihtasutusest ning Ege Devon, EASi ja KredExi ühendasutuse ekspordinõunik AÜEs, kes räägivad Eesti Expo 2020 Dubai kogemustest, võitudest ja õppekohtadest.
Paralleelselt laval toimunud esitlustega leidsid ürituse jooksul aset ka enam kui sada personaalset kohtumist ettevõtjate ja EASi 14 eri riigi ekspordinõuniku vahel, kes jagasid sihtturu-spetsiifilist nõu ja teadmisi.
Ekspordikonverentsi “Made In Estonia” korraldasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank.
Galerii konverentsi esimeste piltidega leiab siit (fotograaf Rauno Liivand):
Lisainfo:
Mattias Kaiv
kommunikatsioonispetsialist
kommunikatsiooniüksus
EASi ja KredExi ühendasutus
+372 5650 3609
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
PRESSITEADE
- juuni 2022
Toiduohutuse päev: Eesti toit on Euroopa üks puhtamaid
Täna tähistatakse rahvusvahelist toiduohutuse päeva ning Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul kinnitavad uuringud, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas.
„Eesti toit paistab Euroopas väga positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti uuringute järgi üks maailma puhtamaid, kuna Eesti põllumajanduses kasutatakse suhteliselt vähe taimekaitsevahendeid. Eurostati viimaste andmete järgi on Eesti viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas Euroopas,“ ütles Potisepp. Põllumajandus- ja Toiduameti poolt võetud proovide põhjal ka eestlaste toidulauale jõudev loomne toit vastab kõikidele nõuetele.
„Aga meil on veelgi rohkem häid uudiseid tarbijale – Eesti toiduainetööstused panustavad ohutuse tagamisse palju rohkem, kui seadused ette näevad ning Eesti toit on kõikjal Euroopas ja kaugemalgi tuntud oma kõrge kvaliteedi poolest,“ lisas Potisepp.
Eesti toidutootjad tegutsevad nende initsiatiivil vastu võetud kestliku tootmise eneseregulatsiooni alusel: rakendavad toiduohutuse tagamisel enesekontrollisüsteeme, viivad lisaks seaduses kehtestatud nõuetele läbi täiendavaid kontrolle ja analüüse ning teevad järjepidevat ja sisukat koostööd järelevalveasutustega.
„Toiduohutus on meie sektori üks suurimaid prioriteete ning tootjad investeerivad pidevalt nii tehnoloogia arengusse, kui ka töötajate koolitamisse ja kõrghügieeni tagamisse kõikides tootmisahela etappides. Meile lasub suur vastutus ja siinjuures on meile headeks partneriteks Põllumajandus- ja Toiduamet ja Terviseamet,“ nentis Potisepp.
Potisepa sõnul on toiduohutuse tagamisel suur roll ka tarbijatel endil: koduköökides peab alati pöörama tähelepanu sellele, et erinevad toidud oleksid vastavatel tingimustel hoiustatud ja õigesti valmistatud.
„Väga oluline jälgida nii säilitamise temperatuure kui ka küpsusastmete kuumutamistaset. Ka pakendilugemisoskus on tähtis, sest pakend annab põhjaliku teabe toote omadustest ja säilitamistingimustest,“ lisas Potisepp. „Kas teadsite näiteks, et toidu hoidmisel soojas hakkavad juba 1-2 tunni jooksul bakterid kiiresti paljunema?“
Potisepa sõnul aitab toidu õige käsitlemine kodudes mitte üksnes toidumürgituste vastu, vaid vähendab oluliselt ka toidu raiskamist, mis on Eestis jätkuvalt üsna suureks probleemiks. Aastas visatakse Eestis ära ligikaudu 84 000 tonni toitu, mille maksumus on üle 160 miljonit eurot. Üle 70% kogu Eesti toidujäätmete tekkest tekitatakse just kodumajapidamistes.
Toidu hoiustamisel ja valmistamisel on oluline jälgida toiduohutuse nõudeid. Kõige olulisemad nõuandeid, kuidas seda teha, saab lugeda PTA veebist: https://pta.agri.ee/toit
1.PAKENDIKONVERENTS
PRESSITEADE
- mai 2022
Täna toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu esimesel Pakendikonverentsil „Jätkusuutlik pakendamine ja pakend kui ressurss“ arutleti puidu biomassil põhinevate pakkematerjalide arendamist kui tõsiselt võetavat alternatiivi plastile, mis aitaks saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgid kiiremini.
„Materjali vähendamisel, materjalile uute omaduste ja lisafunktsioonide andmisel on lisaks ringlussevõtule ja taaskasutusele suur roll pakendi keskkonnamõjude vähendamisel,“ ütles Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi. Ta märkis, et puidupõhise pakendi ringlussevõtu tase on kõrge ning uute materjalide ja tootmistehnoloogiate abil suudetakse puidupõhistele pakenditele pakkuda funktsioone, mis seni on nõudnud plastikut, klaasi või alumiiniumi.
Savi tõi välja jätkusuutlikkusele ja ressursistrateegiale spetsialiseerunud konsultatsioonifirma Material Economics uuringu, mille kohaselt jätkates plastpakendi kasutamist ent rakendades tööstuste tegevuskavades Euroopa Liidu eesmärke, plastpakendi keskkonnajälg küll väheneb ning aastaks 2050 suudame kärpida CO2 emissiooni 20% võrra. Kuid samas näitavad uuringu arvutused, et samadel tingimustel saavutame puidupõhise pakendi puhul koguni 65-protsendilise emissioonide vähendamise. „Peame kasutama vähem ressursse ja samaaegselt tootma vähemast rohkem!“ resümeeris Savi.
Toiduliidu ringmajanduse valdkonna nõunik Üllar Huik lisas, et igal pool maailmas arenduslaborid töötavad selle nimel ning paralleelselt on töös mitmeid huvitavad ühekordse plasti ja selle keskkonnamõju vähendamise projekte, nagu näiteks katsetused arendada pabertopsi jaoks tselluloosi põhine vedelikukindel sisesein või Itaalias välja arendatud biolagunev plastpakend, mis laguneb tavatingimustel ja seejuures mikroplasti eraldamata. Arendatakse ka uusi pakkematerjale nanotselluloosist ja keemiliselt modifitseeritud tselluloosist.
Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori professor Andres Krumme rääkis samuti puidu biomassil põhinevate uute pakkematerjalide arendamisest ning tselluloosist kui pakkematerjalide toorainest. Krumme toonitas, et pakkematerjalide tootmine tselluloosist ei konkureeri toiduressursiga ning võimaldab kasutada tselluloosi allikana ära ka põllumajanduse jääke.
Euroopa Komisjoni andmetel varutakse Eestis aastas ligikaudu 7,1 Mt puidupõhist biomassi, 33% sellest eksporditakse väärindamata, 29% kulub puittoodete valmistamiseks ja ainult 5% kasutatakse kiudmassina, peamiselt läbi mehaanilise töötluse. Soomes ja Rootsis väärindatakse vastavalt 40 ja 36% kiumassist.
„Eesti plastinõudlus aastas on alla 200 Kt. Võiks seada hüpoteesi, et 2,8% Eestis puidust lähtuva biomassi termoplastseks materjaliks muutmine kataks kogu aastase plastivajaduse, asendades valdavalt mittetaastuvatel maavaradel põhineva plasti biopõhise ja süsiniku neutraalse materjaliga,“ arvutas Krumme. Kiudmass on 100% biopõhine toode, ringlusse võetav, bioloogiliselt lagunev ja komposteeritav, põletatav. Tootmiseks võib kasutada nii primaarset kiudu kui ka paberi- ja kartongi jäätmeid.