PRESSITEADE
17. märts 2022
Eesti Toiduainetööstuse Liidu kinnitusel on kohalikud tootjad valmis asendama suurt osa poelettidelt kõrvaldatud Venemaa ja Valgevene kaupu ning ostupaanikaks põhjust ei ole.
„Kaubanduskettide otsus lõpetada Venemaa ja Valgevene toodete müüki kihutas tarbijad ostma kokku mitte ainult soola ja soodat, vaid defitsiidi ja hinnatõusu kartuses ka muid kaupu, millega koduvarusid täita,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Praegu ei ole haruldus näha poodides tühje riiuleid. Tekkinud olukorras soovime kinnitada, et ostupaanikaks põhjust ei ole ja Eesti toiduainetööstus on võimeline kadunud kaupu asendama,“ lisas Potisepp.
Toiduliit saatis jaekaubanduskettidele ja Eesti kaupmeeste Liidule pöördumise, milles kinnitatakse, et Eesti oma toidutootjad on valmis asendama nii poelettidelt kõrvaldatud Venemaa ja Valgevene tooteid kui pakkuma Eestis toodetud toiduainetele ja jookidele sortimendilaiendusi.
„Oleme puuduolevad tooted kaardistanud ning kinnitame, et nende asendamine suures osas on võimalik. Samuti soovime vältida olukorda, kus poelettidel laiutav tühjus tekitaks tarbijas ostupaanikat. Väga loodan, et kaupmehed ja poeketid on Eesti tootjatelt asenduskaupade pakkumistele avatud ning suudavad kiirelt sõlmida tarnelepingud, et Eestis toodetud kaupade sortiment kauplustes kasvaks,“ ütles Potisepp.
Viimase Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2021.aasta sügisel läbi viidud sortimendi- ja hinnavaatluse andmetel moodustas kodumaiste tavatoodete osakaal poekettide sortimentides kokku vaid 58%. „Siin on kõvasti arenguruumi. Toit on strateegiline kaup ja toidu kättesaadavus on praegu selge prioriteet. Meie tugevuseks on kohaliku toiduainetööstuse olemasolu, peame aga tagama ka selle konkurentsivõime ja Eesti kaupade osakaalu suurendamine poelettidel on selleks üks hea võimalus,“ lisas Potisepp.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Suured tänud Eesti toidutootjad! Oleme jälle suure asjaga valmis saanud. Neli toidurekat on Ukrainasse saadetud, täna läks viimane. Teadaolevalt on need ühed esimesed toiduabisaadetised Eestist, mis otse ka Ukrainasse on viidud. Megatänud Eesti Toidupangale ja eriti Kerttule korralduse ja dokumentide eest ning Omnivale transpordiabi eest.
Toiduliitu aidanud Ingvar Piirsalu transpordifirmast Alpi Eesti ja Hannes Hamburg kommunikatsioonibüroost Hamburg ja Partnerid, keskel autojuht Arkadi, kes sõidab Lvivi ja annab saadetise Ukraina toidupangale üle.
Fotol president Kersti Kaljulaid ja Toiduliidu juht Sirje Potisepp (fotograaf: Sven Tupits).
Toiduliit kuulutas 28. korda välja „Eesti Parima Toiduaine” konkursi, et selgitada toiduteadlaste ja Eesti inimeste abil välja möödunud aastal turule jõudnud ja Eestis toodetud parimad toidutooted. Kandideerimine on avatud 25. veebruarini.
Lisaks parimate välja selgitamisele on märgise eesmärgiks tunnustada Eesti toidutootjate pingutusi ja panust tuua inimesteni toidutooteid, mis üllatavad nii maitse, tervislikkuse kui pakendiga.
„Uuringute kohaselt on „Eesti parima toiduaine“ märgis tuttav 80 protsendile eestimaalastest. Märgist kandvaid toidutooteid usaldatakse ja armastatakse ning tihti tuleb sellega tunnustatud tooteid poelettidelt lausa tikutulega taga otsida,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
2021. aastal osales „Eesti Parima Toiduaine“ konkursil 181 Eesti toiduainet ja jooki ning Potisepa kinnitusel kasvab osalejate arv iga aastaga. „Eesti toidutööstus areneb kiires tempos ja on maailma absoluutses tipus. Toodete tervislikkus ja pakendi innovatsioon on viimaste aastate kaks kõige olulisemat märksõna ning konkurents selles vallas on mõistagi väga tihe,“ lisas Potisepp.
„Eesti Parima Toiduaine” konkursile esitatud toodete hulgast selgitatakse välja: Eesti Parim Toiduaine 2022, Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2022, Eesti Parim Alkohoolne Jook 2022, Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2022. Need tooted pälvivad konkursil kuldmärgid.
Kategoorias Eesti Parim Toiduaine Piirkonna Väikeettevõttelt 2022 jagatakse neli kuldmärki ning lisaks valitakse vastavalt konkursi tingimustele välja Eesti Parim Jook Piirkonna Väikeettevõttelt 2022 ja Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine Väikeettevõttelt 2022.
Tootepõhiste alagruppide võitjatele jagatakse ka hõbemärke järgmistes kategooriates: Parim Lihatoode, Parim Kalatoode, Parim Piimatoode, Parim Pagaritoode, Parim Puu- ja köögiviljatoode, Parim Valmistoode, Parim Kaste, Parim Kondiitritoode, Parim Magustoit.
Konkursi žüriiliikmete hulka kuuluvad toiduteadlased, toitumisnõustajad, toiduajakirjanikud ning kaupmehed, kes kõik läbivad enne hindamist sensoorika-alase koolituse.
Tootegruppide võitjad selgitatakse degustatsioonide käigus välja 15.-16. märtsil ning kuldmärgised selguvad 1. aprillil. Väikeettevõtete tooteid ja piirkondlikke kuldmärke jagatakse 24.-25. märtsil. Parimad toiduained kuulutatakse pidulikult välja 20. aprillil toimuval Toiduainetööstuse aastakonverentsil.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
ÄP poolt korraldatav Aasta Töösturi konkurss toimub juba neljandat korda. Tänavuse aasta konkursile esitati 8 kandidaati, kellest toidutööstust esindab Janek Kalvi AS Liviko juhatuse esimees.
Janek töötab Livikos alates 1999. aastast ning Liviko tegevjuhina alustas ta 2005. aastal. Liviko on viimastel aastatel teinud tugevat tööd, et turustada Eesti toiduaineid üle terve maailma. Oma džinne ekspordib Liviko 50 riiki üle maailma ning need on leitavad erinevates Duty Free sortimentides. Samuti võideti 2020. aastal ülemaailmsel reisikaubanduse konkursil „Frontier Awards 2020“ pärjati Crafter’s London Dry džinn CSR-i ehk jätkusuutlikkuse initsiatiivi kuldmärgiga. Sellega tunnustati Livikos välja mõeldud kadakamarjade taaskasutuse innovatsiooni. Kuigi meelelahutus-, toitlustus- ja külalislahkuse ning duty free ja travel retail-sektorid kukkusid pandeemia tingimustes oluliselt, tuli Liviko hästi toime ja eksport säilitas 62% eelmise aasta müügitulust. Samuti lisandusid uued eksporditurud ning kasvasid ka sensed. AS Liviko kontsern andis 2020. aastal tööd 264 inimesele. 2020. aasta müügitulu oli 84 303 937€.
Aasta Tööstur kuulutatakse välja 17. novembril 2021 toimuval konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".
Hoiame Janekule pöialt!
Kalvi Liviokost! Hoiame pöialt!
Eesti Toiduliit
Pressiteade
09.11.2021
Sealiha on number üks lihavalik eestlaste toidulaual, moodustades üle poole kogu lihatarbmisest. Mõõdukas koguses sealiha on mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise osa.
Fotod: kampaania „Sealiha – hea liha“ avaüritus (fotod: Hendrik Osula)
„Kaasaegne seakasvatus toodab oluliselt väiksema rasvasisaldusega liha, kui võrrelda aastakümnete taguse ajaga. Sealihal on palju väärtuslikke omadusi – lihas sisalduvad loomsed valgud on organismile vajalikud ning aitavad hoida pikalt täiskõhutunnet. Retseptid on aastatega muutunud, kuid sealihast valminud toitudel on ka tänapäeval oluline roll mitmekesise ja tasakaalustatud toidulaua osana,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
„Taine sealiha on oma rasvasisalduse poolest täiesti võrreldav linnulihaga, sobides suurepäraselt toidulauale ka siis, kui eesmärk on tervislikult kaalu langetada. Samas on sealihal kõrgem vitamiinisisaldus ning selles on rohkem valku, tsinki ja magneesiumi. Sealiha abil saab keha omandada ka vajalikku rauda,“ lausus personaaltreener Siim Kelner.
„Koroonakriisi ja tarneraskuste ajastul ei saa alahinnata kodumaise toidukasvatuse ja -tööstuse tähtsust. Eesti suudab omatoodanguga katta muljet avaldava 85% kodumaise sealiha nõudlusest,“ lisas Sirje Potisepp.
Toiduliit tutvustab kampaaniaga „Sealiha – hea liha“ sealiha kasutusvõimalusi täisväärtusliku toitumise osana. Kampaaniat korraldab Eesti Toiduliit turuarendustoetuse abil ning koostöös Atria Eesti, HKScan Estonia, Nõo Lihatööstuse ja Saaremaa Lihatööstusega.
Statistikaameti eelmise aasta andmetel moodustab sealiha 51% Eesti lihatarbimisest, millele järgneb linnuliha (34%) ja veiseliha (12%). 2020. aastal söödi inimese kohta 40 kg sealiha. Sealiha moodustab üle poole Eesti lihatoodangust – eelmisel aastal 57%.
Teate edastas:
Marit Valge
Projektijuht
PR Partner
5664 5598
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Paulig viis läbi uuringu, millest selgus, et veidi üle poole ettevõtetest ja eraisikutest on keskkonnateadlikud kohvisõbrad – taaskasutavad kohvipuru ning hoiavad teadlikult kokku kohvivalmistamise energiakulu. Selliste tulemusteni jõuti Kvark teadusteatriga koostöös valminud spetsiaalse kalkulaatori abil, kus kohvijoomise jalajälge hindasid aasta jooksul 3655 kohvisõpra ja 158 ettevõtet.
Pauligi ärikliendi suuna turundusjuhi Berit Branti sõnul on nad läbi aastate innustanud kohvisõpru tegema jätkusuutlikke valikuid ja seeläbi panustama kohvi helgemasse tulevikku. Kliimamuutuste tõttu võib kohv peagi olla defitsiit ja kohvikasvatajate elatusvahendid ohus. „Levinuim viis kohvijoomise jalajälje vähendamiseks on kohvipaksu taaskasutamine näiteks roheenergiaallikana, väetisena või kosmeetikatoodete koostisosana. Need pole aga ainsad võimalused – oluline on ka kohvivalmistamise viis,“ lausus Brant.
Ta lisas, et jätkusuutlik kohvivalmistamine võtab arvesse ka kohvi raiskamist, energia kokkuhoidu, kruuside ja kannude pesemist ning pakendi taaskasutust. „Kohvi valmista täpselt nii palju kui ära juuakse ja ülejäänud kohv tuleks panna termosesse või teha jääkuubikuteks. Elektri kokkuhoiu mõttes lülita kohvimasin sisse vaid kohvivalmistamise ajaks. Vett säästad, kui pesed kohvinõud nõudepesumasinas koos teiste nõudega. Pane tühi kohvipakend pakendikonteinerisse. Kohvipakendist saab meisterdada ka näiteks poekotte, ehteid ja leivakorve,“ loetles Brant keskkonnasäästlikke kohvivalmistamise viise.
Kõiki eelnimetatud tegevusi arvesse võttes näitavad uuringu tulemused, et keskkonnateadlike tarbijate ja ettevõtete osakaal on suur.
Aasta jooksul kasutatud kohvipuru kalkulaatori abil kohvitarbimise jalajälge mõõtnud ettevõtete tulemused näitavad, et 53% on oma tegevuse väga hoolikalt läbi mõelnud ja kohvitarbimise jalajälg on väike või väga väike. Arenguruumi on 46% ettevõtetest ja vaid 1% kalkulaatori täitnud ettevõtetest peaksid põhjalikult senised harjumused üle vaatama ning muudatusi tegema. Eraisikutest kohvisõprade hulgas on 55% neid, kes said hea või väga hea tulemuse. 40% eraisikutest said soovitusi selle kohta, mida veel ära teha, et jalajälge vähendada. Keskkonda koormavat tulemust ei saanud ükski kalkulaatori täitja.
Kasutatud kohvipuru kalkulaatori kasutajate nimel astus Paulig veel ühe sammu ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja Eesti metsade elurikkuse suurendamiseks ning istutas 100 kuni 12 aasta vanust laialehelist puud, mis hakkavad väikeste istikutega võrreldes varem süsinikku siduma. Keskmine täiskasvanud puu seob aastas 22 kg süsinikku.* Puud istutati koostöös sihtasutusega Koosloodus.
Keskkonda hoidev mõtteviis on Pauligile oluline, sest soovitakse, et ka järgmised põlvkonnad saaksid head kohvi nautida. Kahel varasemal aastal kogus Paulig koos keskkonnateadlike kohvisõpradega kokku üle 18 tonni kohvipuru, millest toodeti elektrienergiat. See näitas, kui oluline ressurss on kasutatud kohvipuru biojäätmena. Edukas koostöö kohvitarbijatega andis idee töötada koostöös Kvark teadusteatriga välja kasutatud kohvipuru kalkulaator. Lisaks kalkulaatorile leiab kohvipuru.ee lehelt nippe selle kohta, kuidas vajadusel oma harjumused ümber korraldada ja kohvitarbimise ökoloogilist jalajälge vähendada.
* www.eea.europa.eu/articles/forests-health-and-climate-change/key-facts
Kontakt: Aire Raud, kommunikatsioonijuht, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja +372 512 0115
Pauligist:
Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid – For a life full of flavour.
www.pauliggroup.com
Pressiteade, 2.11.2021
A. Le Coq sõlmis maailma suurima õlletootjaga AB InBev koostöölepingu, mille alusel saab A. Le Coqist üle maailma populaarseCorona õlle müüja Eestis. Leping hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2022.
Corona on maailmas enim eksporditud Mehhiko klaaspudeliõlu, mis on müügil enam kui 180 riigis. Eestis on Corona suurim väljaspool Euroopat toodetud importõlle bränd.
A. Le Coqi juhi Tarmo Noobisõnul on ettevõte alati soovinud laiendada õllede tootevalikut kerge mehhikopärase õllega ning püüdnud ka ise selles segmendis turgu haarata. „Kui varem nägime Coronat tugeva konkurendina, siis nüüd on konkurentsist sündinud hoopis tugev koostöö, mis kindlasti rikastab ja mitmekesistab Eesti õlleturgu ja annab suure lisaväärtuse meie õlleportfellile,“ ütles Noop. „Samuti on tegemist Eestis väga populaarse restorani- ja baariõllega, mis kindlasti tugevdab meie positsiooni ka HoReCa sektoris.“
AB InBev on maailma suurim õlletootja, kes pruulib enam kui 25% kogu maailma õllemahust. Ettevõte müüs eelmisel aastal 53 miljardit liitrit õlut ning nende tooteportfellis on enam kui 500 brändi, sealhulgas Corona, Budweiser, Stella Artois, Leffe, Beck’s ja Hoegaarden.
AB InBevi Baltikumi piirkonna juhi Ljuba Poutnikova sõnul on neil hea meel teha koostööd Eesti suurima ja vanima joogitootjaga, kes on tõestanud end rahvusvaheliste importõlle brändide esindajana Eestis. „A. Le Coq teab ja tunnetab kohalikku õlleturgu ning omab head müügivõrgustikku, mistõttu on see meie jaoks parim valik Corona õllebrändi arendamiseks Eestis, et teha sellest kõige edukam importõlu siinsel turul,“ sõnas Poutnikova.
A. Le Coq on varem esindanud Eestis paljusid mainekaid õllebrände. Praegu kuuluvad ettevõtte tooteportfelli peale Corona ka rahvusvaheliselt tunnustatud Warsteineri ja König Ludvigi õllemargid. Eelmisel aastal oli A. Le Coqi müüdavate jookide kogumaht 109,4 miljonit liitrit, millest õlu moodustas ligi 50%.
Lisainformatsioon:
Tarmo Noop
AS A. Le Coq juhataja
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.
Maaeluministeerium
Pressiteade
01.11.2021
Külasta Eesti toidutööstuste köögipoolt kodust lahkumata
Tänasest kuni 7. novembrini on võimalik Eesti toidu veebilehel näha, kuidas valmivad meile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 20 toidu- ja joogitootjat.
Osalevad tööstused on valmistanud külastajatele mõeldes kuni 3-minutilised tootmist tutvustavad videoklipid, mis annavad huvilistele hea ülevaate sellest, kuidas jõuab toit meie lauale. Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.
Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul lasub Eesti toidutööstustel suur vastutus – hoida ja kasvatada elanike usaldust kohaliku toidu vastu. „Rohelepe ja keskkonnaalgatused heidavad tööstustele järjest katsumusi, mille ületamise teid ja võimalusi alles otsitakse. Usun, et avatus ja koostöö ainult suurendavad usaldust nii kohaliku toidu tootja kui ka toidu enda suhtes,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.
Toiduliidu juht Sirje Potisepa kutsub avatud toidutööstuse nädalal kõiki ühinema virtuaalsete toidutuuridega. „Tuuri külastaja saab teada, kuidas jõuab piim toidupoe külmletti ja kompvek advendikalendrisse, kui kaugele eksporditakse meie limonaadi, jogurtit ja mune ning millised on viimased uuendused pakendite vallas. Loodan, et ettevõtmine tuletab inimestele meelde, kuivõrd tugeval vundamendil seisab Eesti toiduainetööstus,“ ütles Potisepp.
„Uuringud kinnitavad, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. „Kui eelistame kodumaist kvaliteetset toitu, siis vähendame sellega nii oma keskkonnajalajälge kui ka toetame kohalike toidutootjate väärt tööd. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub tarbijaid avatud toidutööstuste nädalal lähemalt tutvuma meie oma toidu saamislooga.“
Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed A Le Coq AS, Santa Maria AS, Gustav Cafe OÜ, Chocolala OÜ, Valio Eesti AS, Dava Foods Estonia AS, Eesti Leivatööstus AS, Saaremaa Delifood OÜ, Saku Õlletehase AS, Lunden Food OÜ, Scanola Baltic AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Liviko AS, Salvest AS, Farmi Piimatööstus AS, Tartu Mill AS, Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ, Orkla Eesti AS, Saidafarm OÜ ja Remedy Way OÜ.
Mullu sai virtuaalselt külastada 18 toidu- ja joogitootjat, kelle köögipoolega käis tutvumas üle 30 000 huvilise.
Kuuendat korda toimuvat avatud toidutööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.
Kell 13 algaval avatud toidutööstuste nädala avaüritusel tutvustatakse muu hulgas värsket uuringut toidutööstuste konkurentsivõimest ja arenguperspektiividest. Avaüritusest osa saamiseks suundu kell 13 Maainfo.ee kanalile YouTube’is.
Lugupidamisega,
Iiris Saluri
nõunik
avalike suhete osakond
Maaeluministeerium
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Tel 6256108 või 5274539
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / www.agri.ee