Prindi

Toiduliidu volikogu esimehe Veljo Ipitsa sõnul on tänaseks Eestis kujunenud olukord tootjate jaoks pehmelt öeldes keeruline, sest sisendhinnad on kasvanud ning oma osa sellesse andis ka eelmise aasta põuane suvi.

„Ilmaga on nagu on ja seda me mõjutada ei saa. Aga kas peaksime leppima ka aina kasvavate maksudega?,“ esitas ta Toiduliidu aastakonverentsil küsimuse kogu auditooriumile.

Tema sõnul on alkoholiaktsiisi kiire tõus, sellest tulenev piirikaubandus, transpordisektori topeltmaksustamine, gaasi- ja elektrihindade tõus vaid mõned näited pikast loetelust.
Ipitsa sõnul on oluline, et valitsusel oleks tahe ohjeldada piirikaubandust, mis on kõige enam kurnanud just toidusektorit, aga mitte ainult. „Mõjud on palju laiemad – alustatakse küll toidukaupade kaasaostuga, kuid lõpetatakse ehitusmaterjalide, kodukaupade, seemnete ja istikutega. Põhjapiiril ostjate äralangemine mõjutab oluliselt teenindus- ja majutussektorit,“ ütles Ipits.

„Toidutootjad mõistavad, et riigikassa vajab täitmist, aga seda ei saa teha lõputult ettevõtjate arvelt. Ma siiralt loodan, et ametisse asuv uus valitsus mõistab nende otsuste kumulatiivset mõju ning võtab arvesse tootjate ettepanekuid ja langetab aktsiise. See on oluline, et meil mitte ainult ei säiliks, aga ka areneks kodumaine toidutootmine,“ toonitas Ipits.

Eesti majanduse võtmesõnaks on saanud eksport. „Oleme väga väike riik ja efektiivseks tootmiseks ei piisa ainult koduturust, vaja märksa suuremaid tootmismahte, et olla ka eksportturgudel hinnakonkurentsis piisavalt tasemel. „On müüt, et toote hind ei oma eksportturgudel tähtsust ja loeb ainult kvaliteet. Seetõttu muretsevad paljud ettevõtted kasvavate kulude pärast, mis on tingitud väliskeskkonnast ja vähendavad ettevõtte konkurentsivõimet mitte ainult siseturul, vaid ka välisturgudel,“ märkis ta.

Samavõrra oluline on leida lahendus tööjõu küsimusele. „Meie sektoris on puudu nii lihttöötajatest kui ka oskustöötajatest ja spetsialistidest,“ ütles Ipits.
Samas on palgasurve suur - statistika järgi on toidusektoris palgatase ligi 7% madalam, kui töötleva tööstuse keskmine, mis teeb tema sõnul tootjad murelikuks.

„Tarbijad on hinnatundlikud ning see tähendab, et tootjatel ei ole võimalik suuremaid palgatõuse üle kanda toote lõpphinda,“ ütles ta.  

Ipits toonitas, et innovatsiooni on vaja kogu Eesti majandusele ja eriti tootmissektorile. „Automatiseerimine, robotiseerimine, uued tehnoloogiad - see kõik on meie jaoks möödapääsmatu. Toidusektoril on vaja teha rohkem koostööd teadusasutustega. Eeskätt siinpool, aga ka sealpool riigipiiri,“ sõnas toiduliidu volikogu esimees liidu aastakonverentsil.