Prindi

Toiduliit koostöös toidutööstusettevõtetega sõnastas kestliku tootmise eneseregulatsiooni, et tõsta nii tootjate, kaubandusettevõtete, tarbijate kui poliitikakujundajate teadlikkust vastutustundlikust toidutootmisest, tasakaalustatud toitumise olulisusest ning sektori keskkonnakoormuse vähendamisest.

 

“Vastutustundlik ja kestlik tootmine on toidutööstuste jaoks muutunud ja muutumas üha olulisemaks,“ rõhutas Sirje Potisepp. „Toidutööstusettevõtted tegelevad tegelikult iga päev sellega, kuidas pakkuda tarbijale tasakaalustatud ja tervislikke toiduvalikuid, kuidas tagada toidu ja tootmise ohutus, kuidas viia tootmine ressursitõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks, kuidas vähendada pakendite hulka jne. Nüüd on need põhimõtted ka valminud eneseregulatsiooni kirja pandud, millest kõik toidutööstused saavad ning peaksid juhinduma.“

 

Eneseregulatsioon hõlmab laia spektrit põhimõtetest alates mitmekesise toitumise olulisusest kuni toidukadude ja -raiskamise vähendamiseni.

 

Peatükk „Inimene ja tervis“ käsitleb toidutööstuste panust tasakaalustatud ja mitmekesise toiduvaliku pakkumisel ning suhkru, soola, transrasvhapete ja sünteetiliste lisaainete vähendamist toodetes.  Samuti ohutu toidutootmise põhimõtteid, mis hõlmab lisaks seaduses kehtestatud nõuetele ka täiendavate kontrollide ja analüüside läbiviimist nii tootmises kui tarnijate puhul. Näiteks HKScanis on käimas juba kolmas soolavähendamise programm, mis hõlmab kõiki lihatoodete kategooriaid, kus vähendatakse soolasisaldust 15-20%. Salvest võttis Põnni lastetoodetest 2013. aastal välja soola ja suhkru ning kõik säilitusained. Põnni sari on ka ökoloogilisest toorainest ja koostis välja töötatud koostöös lastearstidega. Põltsamaa on näiteks mulgipudrus ja hartšoo supis vähendanud soola kogust alates 2015. aastast  veerandi võrra. Mesikäpa pakenditele on lisatud soovitused, kui palju füüsilist koormust nõuab toote tarbimisest saadavate kalorite põletamine. „Tööstused ei saa toodete maitset muuta sh soola ja suhkru osakaalu vähendada üleöö, sest tarbija ei võtaks seda vastu,“ lisas Potisepp.

 

Toidukadude ja -raiskamise vähendamiseks peavad toidutööstused oluliseks koostöö süvendamist kaubandusega, et osata täpsemani müügimahte planeerida. Kuid sama oluline on ka tarbija teadlikkuse tõstmine ja võimaluse pakkumine osta toiduaineid oma vajadustele vastavas koguses ning taassuletavas pakendis. Samuti teevad mitmed ettevõtted koostööd erinevate heategevusorganisatsioonidega, et suunata ülejääk abivajajateni.

Keskkonnakoormuse vähendamiseks otsivad toidutööstused järjest enam võimalusi ülejääkide ja jääkproduktide väärindamiseks. Näiteks HKScani Rakvere tootmisüksuse soojavajadusest neljandik tuleb loomsete jäätmete põletamisest saadavast energiast.

 

Samuti võtavad tööstused järjest enam kasutusele keskkonnasäästlikumaid pakendimaterjale ning suurendavad taastuvate ja taaskasutatavate või monomaterjalide osakaalu, pidades samas silmas, et ei kannataks toidu ohutus.

Toidutööstus on suhteliselt tööjõumahukas sektor, andes tööd pea 14 000 inimesele, ning seetõttu on eneseregulatsiooni oluline osa ka töötajatele tervist säästva ning füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu pakkuva töökeskkonna tagamine, mis on toidutööstustes märkimisväärselt keerulisem, kui näiteks IT-sektoris.

 

Ühtlasi deklareerivad toidutööstused, et hindavad laiapõhjalist kaasavat koostööd erinevate poliitikate loomisel ning on valmis  aktiivselt kaasa rääkima toiduainete tööstuslikku tootmist otseselt ja kaudselt puudutavatel teemadel. Samuti edendavad koostööd teadus- ja uurimisasutustega, et luua ja rakendada töösse erinevaid innovatiivseid tehnoloogiaid ning arendada uudseid tervislikke eluviise toetavaid tooteid, ja teevad koostööd õppeasutustega, et tuua sektorisse vajalike oskuste ja teadmistega tööjõudu.