PRESSITEADE
XVII Toiduainetööstuse Aastakonverents 2023
- aprill 2023
Täna toimuval XVII Toiduainetööstuse Aastakonverentsil peatuti põhjalikult ka roheväljakutsete teemadel, kuna Eesti edukus roheleppe eesmärkide saavutamisel sõltub suurel määral ka põllumajanduse ja toiduainetööstuse kestlikust toimimisest. Tarbijate ootused on selles osas kõrged – 62% Eesti tarbijatest on keskkonna pärast mures ning tootjate jätkusuutlikud väärtused muutuvad nende jaoks aina olulisemaks.
Eesti rohepöörde lähiaastate tegevusplaani konverentsi osalejatele tutvustanud Riigikantselei rohepoliitika koordinaator Kristi Klaas nentis, et kestliku toidusüsteemi arendamisel on lähiaastatel kõige olulisemad suunad kasvuhoonegaaside heite ja keskkonnamõju vähendamine ning „Talust taldrikule“ eesmärkidesse panustamine.
„Arvestama peab nii majanduslikku, keskkonna- kui ka sotsiaalset mõõdet ning tehtavad valikud peavad tagama meie toiduga varustatuse kindluse ja toidutootmise elujõulisuse,“ ütles Kristi Klaas.
Rohe-eesmärke teenivad olulisel määral põllumajanduse keskkonnamõju vähendamine, antimikroobikumide kasutamise vähendamine ning looma tervise ja heaolu parandamine, põllumajandus- ja toidusektori digiülemineku toetamine ning üldisem toiduainetööstuse ja põllumajandustootjate investeeringute toetamine. On oluline, et Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava ehk PõKa 2030 kajastaks kõiki neid olulisi sihte, mida roheliseks üleminekuks on vajalik saavutada.
„Tarbijate ja toidukäitlejate keskkonnaalane teadlikkus on viimastel aastatel suurenenud, loodud on ka kestlikke toidusüsteeme toetavad digiteenused ning alates 1. jaanuarist on alustanud tööd Maaelu Teadmuskeskus,“ loetles Klaas viimaseid arenguid selles valdkonnas.
ACNielsen Eesti OÜ ärijuht Erlend Villems tutvustab konverentsil Balti riikides viimaseid tarbijatrende ja käitumismustreid, kus muuhulgas koorus välja, et 62% Eesti tarbijatest on keskkonna pärast mures ning jätkusuutlikud väärtused, muuhulgas jäätmevaba tootmine või jäätmete minimeerimine, on inimeste hoiakutes tugeva tõusutrendiga. Lisaks juba praegu vähendab 35% eestlasi teadlikult toiduraiskamist.
„Kahtlemata on rohepööre vajalik ja möödapääsmatu. Samas peame aru andma, et tegemist on väga kuluka ja pika protsessiga. Toidutööstuste jaoks tähendab rohepööre eelkõige investeeringuid, milleks tänaste majandusnäitajate juures tööstustel raha napib. Seega ootame jätkuvalt investeeringumeetmete jätkumist, ja seda ehk suuremas mahus kui seni, ning eeldusega, et toetuste saajateks kvalifitseeruksid ka meie toidutööstuskontsernid, mis maailma mastaape arvestades on väikeettevõtted,“ lisas omalt poolt Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits.
Ipits rõhutas, et Eesti toidutootjad koostöös teadlastega mõtlevad ja tegutsevad pidevalt näiteks looduslikumate pakkematerjalide kasutuselevõtu suunas, kuid selliseid pakendimaterjalide alles hakatakse välja töötama - see ei ole kiire protsess ja lõppkokkuvõtteks võivad loodussõbralikud, toiduohutusnõuetele ja tarbijate soovidele vastavad pakendid olla kallimad seni kasutatavatest.
„Uue koalitsiooni võimuleppes on kirjas pakendi- ja plastikmaksu kehtestamine. Loodame, et kehtestamisel tegutsetakse koostöös tootjatega ja arukalt. Toimiv maks peab olema eesmärgipärane ja selle mõju ei tohi asetada meie tootjaid ebavõrdsesse olukorda meie naaberriikide ettevõtjatega. Lõppude lõpuks tuleb rohepööre kinni maksta ikka meie tarbijatel ja selleks tuleb tarbijat ka pidevalt teavitada,“ lisas Ipits.
Kestliku toidusüsteemi arendamine ja tagamine riikliku rohepöörde protsessi käigus peaks päädima sellega, et 2030. aastal moodustab mahepõllumajanduse osakaal Eestis vähemalt 25% ning 2050. aastal on kõigil inimestel ligipääs tervislikule ja jätkusuutlikult toodetud toidule tagatud.
