Prindi

 

 

Pressiteade

20. oktoober 2021


Toidutootjad: sisendid kallinevad, kasumid kahanevad

 
Eesti toiduainetööstuse sektori käekäiku tutvustaval pressikonverentsilt nentisid tootjad, et tootmiseks vajalike sisendite nagu kütus, elekter, teravili ja pakendite hinnad tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Samas on jäänud toodangu maht eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
 
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta majandusnäitajate kasvukiirus jäi töötleva tööstuse tegevusalade keskmisele alla — müügitulu ja lisandväärtust suudeti küll veidi suurendada, kuid ettevõtete kasumlikkus vähenes. Toidusektori toodangu kogumaht jäi eelmise aasta mahu ehk ca 840 miljoni euro tasemele.
 
„Rekordilised elektrihinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendab kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulude, sh tööjõukulude kasv ületas tänavu esimese kuue kuuga käibe ja tootlikkuse kasvu,“ ütles Potisepp ning lisas, et statistikaameti andmetel oli toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta kogukasum 24,6 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga vähenes peaaegu kolmandiku võrra. „Kasum on ettevõtte vereringe, kui seda pole, siis ei toimu arengut – ei saa investeerida, tegeleda tootearendusega ega töötajate palkasid tõsta.“ 
 
Joogitööstusest ülevaate andnud A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et alkoholivabadus ja tervislikkus on moes, ainus erand on energiajoogid, kuigi ka selles segmendis tulevad peale uute valikutena tervislikumad tooted. „Lähiajal on sektori suurimateks väljakutseteks tööjõu saadavus ning jätkuvad investeeringud ettevõtete keskkonnamõjude vähendamisesse. Üha olulisemaks on muutunud n-ö tähenduse andmine oma toodetele ja rohepööre selle kõige sees on uus pilet turule,“ lausus Noop.
 
Nordic Milk juhatuse liikme Ülo Kivine sõnul on elektri- ja gaasihindade hüppeline tõus ja kaubanduskettide konkurentsist tingitud toodete kunstlik hinnapoliitika tekitanud turul palju ebakindlust. „Olukorras, kus pakipiima hind on täna poes allpool toote omahinda, ei saa põllumehed ega tootjad varsti enam hakkama. Tegemist on väga keerulise olukorraga ning kui me tahame, et põllumajanduses elu jätkuks, peab hakkama rohkem maksma,“ tõdes Ülo Kivine.
 
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük märkis, et sisendhindade kasv, mida ei ole olnud võimalik jaekaubandusse üle kanda, on viinud lihatööstuse sektori tänavu esimesel poolaastal kahjumisse. „Investeeringute maht on langenud kaks korda, tööjõu puudus on sektoris karm ja inimeste palgaootus kasvab. Samal ajal on Eestis eelmise aasta seisuga ligi 50 ettevõtet, kelle põhitegevusala on liha tootmine või töötlemine. Kardetavasti ei saa selline olukord jätkuda, mistõttu on oodata sektoris kas pankrotte või konsolideerumist,“ lausus Kruustük, kelle sõnul on vaja välistööjõule selgemaid reegleid, mis aitaks paremini lappida kodumaisest tööjõust tekkivaid auke.
 
Fazer Bakery juht Anne Mere märkis, et pagaritööstus ei ole jäänud eelpool toodud trendidest puutumata. „Lisaks käivad inimesed harvemini poes, uued põlvkonnad ei soovi enam süüa traditsioonilisi leibu, saiu, vaid eelistavad röst- ja palaleibu. Pandeemiast tingituna eelistavad inimesed enim tervisele kasulikumaid tooteid, mis on head seedimisele, vaimule ja immuunsüsteemile,“ ütles Anne Mere tunnustades meie tarbijaid nende avatuse osas uutele maitsetele ja toodetele.
 
Toiduliit andis koos toidu- ja joogitootjatega ülevaate Eesti toidutööstuse käekäigust. Eesti toiduainetööstuse tulemustest, trendidest ning edasistest ootustest andsid ülevaate A. Le Coqi juht Tarmo Noop, Nordic Milk juhatuse liige Ülo Kivine, Nõo Lihatööstuse Nõukogu esimees Simmo Kruustük, Fazer Bakery juht Anne Mere ning Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
 
Pressiürituse fotod: https://bit.ly/3AWOB9M (fotograaf: Raul Mee).

 

Vasakult: Tarmo Noop, Anne Mere, Sirje Potisepp, Ülo Kivine, Simmo Kruustük.