Soots, A. Toiduainete tervistav toime, Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused 2. osa, 2019, lk 240\u2013241<\/em><\/p>\n[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ disabled_on=”off|off|on” _builder_version=”4.0.6″ background_color=”#FFF7FC” custom_padding=”0px||0px|||”][et_pb_row _builder_version=”4.0.6″ width=”100%” max_width=”2560px” custom_padding=”0px||0px|||”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.0.6″][et_pb_toggle title=”RASVAD” open_toggle_text_color=”#eb008b” open_toggle_background_color=”#FFF7FC” closed_toggle_background_color=”#eb008b” icon_color=”#e8c4da” use_icon_font_size=”on” icon_font_size=”30px” _builder_version=”4.0.6″ _dynamic_attributes=”title” title_text_color=”#ffffff” title_font=”|300|||||||” title_font_size=”30px” body_font=”|300|||||||” body_text_align=”left” body_text_color=”#333333″ body_font_size=”18px” text_orientation=”left” hover_enabled=”0″ custom_css_before=”content: url(https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/rasvad4.svg);||padding-right: 20px;” custom_css_toggle_title=”display: inline-block;||vertical-align: 100%;” custom_css_toggle_icon=”display: none !important;”]<\/p>\n
Toidurasv on v\u00e4ga vajalik. Organismis toimub pidev vedelikuringlus ning toitainete imendumine rakumembraanide kaudu. Viimased on aga ehitatud rasvadest ja valkudest, milleta rakud elada ei saa.<\/p>\n
Rasvade \u00fclesanne on energia andmine ning osalemine keha soojaregulatsioonis, nad on osalised n\u00e4rvis\u00fcsteemi ja aju t\u00f6\u00f6s, v\u00f5imaldavad organismil saada mitmeid rasvlahustuvaid vitamiine (A-, D-, E- ja K-vitamiin), tagavad rinnapiima tekke ning on vajalikud komponendid paljudes hormoonides ja kaitsekehade tekkes.<\/p>\n
Rasvhapped on ka k\u00f5ige vajalikumad toitained lapse kasvuks ja arenguks ning aitavad vanemas eas ennetada toidust tingitud kroonilisi haigusi. Kuna toidurasvu on erinevaid, siis peaks nende vahekorrast toiduvalikul kinni pidama.<\/p>\n
Kokku peab t\u00e4iskasvanud inimene rasvadest saama 25\u201335% (P\u00f5hjamaade toitumissoovituste j\u00e4rgi kuni 40%) p\u00e4evasest toiduenergiast, tarbides:<\/p>\n
\u2981 k\u00fcllastunud rasvhappeid mitte rohkem kui 10% (nt loomne toit, kookosrasv, kakaov\u00f5i)
\u2981 monok\u00fcllastumata rasvhappeid 10\u201320% (nt oliivi\u00f5li, mandlid, avokaado)
\u2981 pol\u00fck\u00fcllastumata rasvhapped 5\u201310%:
\u2981 oomega-3-rasvhappeid v\u00e4hemalt 1% (nt kanepiseemned, vetikad ja rasvased kalad: makrell, heeringas, l\u00f5he)
\u2981 oomega-6-rasvhappeid (nt p\u00e4evalille-, maisi- ja viinamarjaseemne\u00f5li)
\u2981 transrasvhappeid v\u00f5imalikult v\u00e4he (mitte \u00fcle 1%)<\/p>\n
Eesti riiklike toitumissoovituste j\u00e4rgi peaks v\u00e4hemalt 60% toiduga saadavatest rasvadest tulema taimsetest allikatest, loomne rasv aga valdavalt kalast.<\/p>\n
[\/et_pb_toggle][et_pb_toggle title=”VALGUD” open_toggle_text_color=”#eb008b” open_toggle_background_color=”#FFF7FC” closed_toggle_background_color=”#eb008b” icon_color=”#e8c4da” use_icon_font_size=”on” icon_font_size=”30px” _builder_version=”4.0.6″ _dynamic_attributes=”title” title_text_color=”#ffffff” title_font=”|300|||||||” title_font_size=”30px” body_font=”|300|||||||” body_text_align=”left” body_text_color=”#333333″ body_font_size=”18px” text_orientation=”left” hover_enabled=”0″ custom_css_before=”content: url(https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/valgud4.svg);||padding-right: 20px;” custom_css_toggle_title=”display: inline-block;||vertical-align: 100%;” custom_css_toggle_icon=”display: none !important;”]<\/p>\n
Valgud moodustavad umbes 15\u201320% inimese kehamassist, mis teeb 70 kg kaaluva inimese puhul ligikaudu 12 kg. Valkude p\u00f5hi\u00fclesanne on organismi kasvamise, ehituse ja arengu tagamine. Keha moodustab valgust juukseid, k\u00fc\u00fcsi, k\u00f5\u00f5luseid ja teisi keha struktuure. Valgud osalevad aktiivselt antikehade tootmises ja tagavad organismi tugeva ning toimiva immuuns\u00fcsteemi. Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise s\u00fcnteesida. Loomset p\u00e4ritolu valgud sisaldavad asendamatuid aminohappeid rohkem kui taimse p\u00e4ritoluga valgud, mist\u00f5ttu on soovitatav loomsete ja taimsete valkude suhe 60 : 40.<\/p>\n
T\u00e4iskasvanu valguvajadus on 10\u201320% p\u00e4evasest toiduenergiast, umbkaudu 0,8\u20131,3 g \u00fche kehakaalu kilogrammi kohta. 70 kg kaaluv inimene vajab seega 56\u201391 g valke. Eakatele soovitatakse vahemikku 15\u201320% (1,2 g kehakaalu kg kohta) ja laste minimaalseks valguvajaduseks peetakse 0,9 g \u00fche kilogrammi kohta. Laste toidus peaks loomne valk Eesti toitumissoovituste kohaselt moodustama 75% valkude koguhulgast.<\/p>\n
https:\/\/toitumine.ee\/energia-ja-toitainete-vajadused\/pohitoitained\/valgud, Tervise Arengu Instituut
Soots, A. Tervis toidust, 2018, lk 32\u201333<\/p>\n
[\/et_pb_toggle][et_pb_toggle title=”MAGNEESIUM” open_toggle_text_color=”#eb008b” open_toggle_background_color=”#FFF7FC” closed_toggle_background_color=”#eb008b” icon_color=”#e8c4da” use_icon_font_size=”on” icon_font_size=”30px” _builder_version=”4.0.6″ title_text_color=”#ffffff” title_font=”|300|||||||” title_font_size=”30px” body_font=”|300|||||||” body_text_align=”left” body_text_color=”#333333″ body_font_size=”18px” text_orientation=”left” hover_enabled=”0″ custom_css_before=”content: url(https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/mg4.svg);||padding-right: 20px;” custom_css_toggle_title=”display: inline-block;||vertical-align: 100%;” custom_css_toggle_icon=”display: none !important;”]Magneesium on eriliselt t\u00e4htis mineraalaine, mida on peamiselt vaja s\u00fcsivesikute, rasvade ja aminohapete normaalseks ainevahetuseks, organismis soolade koostises luukoe tekkeks, kaltsiumi rolli soodustamiseks inimorganismis (nt luukoe arengu ja uuenemise jaoks), s\u00fcdamelihaste t\u00f6\u00f6ks ja vereringe reguleerimiseks ning normaalseks n\u00e4rvitalitluseks. Umbes 60% organismis olevas magneesiumist paikneb luudes, mis moodustab teatud puhvri magneesiumitaseme hoidmiseks.<\/p>\n
Parimad magneesiumi allikad on n\u00e4iteks p\u00e4hklid, seemned, t\u00e4isteratooted, sea-, veise- ja kanaliha, spinat, brokoli.<\/p>\n
https:\/\/toitumine.ee\/energia-ja-toitainete-vajadused\/mineraalained\/magneesium, Tervise Arengu Instituut[\/et_pb_toggle][et_pb_toggle title=”TSINK” open_toggle_text_color=”#eb008b” open_toggle_background_color=”#FFF7FC” closed_toggle_background_color=”#eb008b” icon_color=”#e8c4da” use_icon_font_size=”on” icon_font_size=”30px” _builder_version=”4.0.6″ title_text_color=”#ffffff” title_font=”|300|||||||” title_font_size=”30px” body_font=”|300|||||||” body_text_align=”left” body_text_color=”#333333″ body_font_size=”18px” text_orientation=”left” hover_enabled=”0″ custom_css_before=”content: url(https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/zn4.svg);||padding-right: 20px;” custom_css_toggle_title=”display: inline-block;||vertical-align: 100%;” custom_css_toggle_icon=”display: none !important;”]Tsingil on t\u00e4htis roll enam kui 300 ens\u00fc\u00fcmi koostises, immuuns\u00fcsteemi normaalses toimimises, DNA s\u00fcnteesis ja rakkude jagunemises. Tsingi tarbimist toidust on seostatud ka normaalse luutiheduse s\u00e4ilitamise, kognitiivsete funktsioonide ja viljakusega. Samuti rasvhapete ja A-vitamiini ainevahetuse, n\u00e4gemise ja happe-aluse tasakaaluga. Tsink on \u00fcks keskseid mineraalaineid organismi rakkude arengus, kasvus ja paljunemises. Peamiselt on tsinki vaja ka maitsmisretseptorite normaalses arengus, insuliini veresuhkrut langetava toime soodustamiseks ning inimorganismi antioks\u00fcdantses kaitses.<\/p>\n
Tsingi omastamist toetavad loomset p\u00e4ritolu valgud. Soovitatavad tarbimiskogused kehtivad loomset ja taimset p\u00e4ritolu toitude kombineeritud s\u00f6\u00f6mise puhul. Tsingi peamised rikkalikud allikad on n\u00e4iteks kuumt\u00f6\u00f6deldud maks ning sea-, veise- ja linnuliha.<\/p>\n
Pitsi, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017, lk 217\u2013218[\/et_pb_toggle][et_pb_toggle title=”RAUD” open_toggle_text_color=”#eb008b” open_toggle_background_color=”#FFF7FC” closed_toggle_background_color=”#eb008b” icon_color=”#e8c4da” use_icon_font_size=”on” icon_font_size=”30px” _builder_version=”4.0.6″ title_text_color=”#ffffff” title_font=”|300|||||||” title_font_size=”30px” body_font=”|300|||||||” body_text_align=”left” body_text_color=”#333333″ body_font_size=”18px” text_orientation=”left” hover_enabled=”0″ custom_css_before=”content: url(https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/fe4.svg);||padding-right: 20px;” custom_css_toggle_title=”display: inline-block;||vertical-align: 100%;” custom_css_toggle_icon=”display: none !important;”]<\/p>\n
Rauda on peamiselt vaja vereloomes hemoglobiini ja lihaskoes m\u00fcoglobiini s\u00fcnteesiks. Raud on hemoglobiini v\u00f5tmekomponent. Selle kaudu teostab hemoglobiin hapniku sidumist ja transporti (viies hapniku kopsudest kudedesse). Rauda on tarvis ka nende biomolekulide koostises, mis osalevad adenosiintrifosfaadi tootmises ja aitavad kahjutuks teha organismi sattunud kehav\u00f5\u00f5raid \u00fchendeid (suurendades seel\u00e4bi vastupanuv\u00f5imet stressile ja haigustele). Lisaks l\u00e4heb rauda vaja v\u00e4simuse v\u00e4hendamiseks ja naha normaalse v\u00e4rvuse tagamiseks.
Rauda leidub nii loomses kui ka taimses toidus. Loomses toidus (nt lihas) leiduv raud on organismile omastatav 15\u201335% ulatuses ja taimses toidus (nt teraviljatoodetes)leiduv raud 2\u201320% ulatuses. Viimasel aitab imenduda C-vitamiin.<\/p>\n
Toidu koostis m\u00f5jutab selle kaudu raua omastamist. Omastamise m\u00e4\u00e4r suureneb, kui igap\u00e4evane toit sisaldab liha ja kala ning rikkalikult C-vitamiini. Raua imenduvus loomset p\u00e4ritolu allikatest on suurem kui taimset p\u00e4ritolu allikatest. Rikkalikud raua allikad on n\u00e4iteks kuumt\u00f6\u00f6deldud maks, kuumt\u00f6\u00f6deldud sealiha ja enamik p\u00e4hklid-seemned.<\/p>\n
https:\/\/toitumine.ee\/energia-ja-toitainete-vajadused\/mineraalained\/raud, Tervise Arengu Instituut<\/p>\n
Pitsi, et al. Eesti toitumis- ja liikumissoovitused 2015. Tervise Arengu Instituut. Tallinn, 2017, lk 207\u2013208<\/p>\n
[\/et_pb_toggle][et_pb_toggle title=”VITAMIINID” open_toggle_text_color=”#eb008b” open_toggle_background_color=”#FFF7FC” closed_toggle_background_color=”#eb008b” icon_color=”#e8c4da” use_icon_font_size=”on” icon_font_size=”30px” _builder_version=”4.0.6″ title_text_color=”#ffffff” title_font=”|300|||||||” title_font_size=”30px” body_font=”|300|||||||” body_text_align=”left” body_text_color=”#333333″ body_font_size=”18px” text_orientation=”left” hover_enabled=”0″ custom_css_before=”content: url(https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/vitamin4.svg);||padding-right: 20px;” custom_css_toggle_title=”display: inline-block;||vertical-align: 100%;” custom_css_toggle_icon=”display: none !important;”]B1 \u2013 tiamiin<\/strong><\/span><\/p>\nB1-vitamiini on peamiselt vaja rasvade, s\u00fcsivesikute ja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks, n\u00e4rvis\u00fcsteemi, lihaste ja s\u00fcdame talitluseks ning maomahla normaalseks tekkimiseks. \u00dcks peamisi rikkalikke B1 allikaid on lisaks p\u00e4evalilleseemnetele ja teraviljajahudele ka kuumt\u00f6\u00f6deldud sealiha.<\/p>\n
B2 \u2013 riboflaviin<\/strong><\/span><\/p>\nB2-vitamiini on peamiselt vaja rasvade ja s\u00fcsivesikute normaalse ainevahetuse tagamiseks, n\u00e4rvis\u00fcsteemi, lihaste ning s\u00fcdamelihase talitluseks, n\u00e4gemisprotsessiks (silmade v\u00e4simuse v\u00e4hendamiseks ja normaalse n\u00e4gemise tagamiseks), naha, limaskestade, k\u00fc\u00fcnte ja juuste tervise toetamiseks ning antikehade moodustamiseks. Head B2 allikad on n\u00e4iteks spinat, avokaado ja kuumt\u00f6\u00f6deldud sealiha.<\/p>\n
B6 \u2013 p\u00fcridoksiin<\/strong><\/span><\/p>\nB6-vitamiini on peamiselt vaja aminohapete normaalse ainevahetuse tagamiseks (sh valkude l\u00f5hustamiseks ja kasutamiseks), s\u00fcsivesikute ja rasvade ainevahetuse tagamiseks, paljude bioaktiivsete \u00fchendite (nt serotoniini) tekkeks organismis ja er\u00fctrots\u00fc\u00fctide ehk punaliblede valmimise protsessiks. Head B6 allikad on n\u00e4iteks kuumt\u00f6\u00f6deldud sea- ja veiseliha, aurutatud brokoli ja keedetud l\u00e4\u00e4tsed.[\/et_pb_toggle][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ _builder_version=”4.0.6″ background_enable_color=”off” use_background_color_gradient=”on” background_color_gradient_start=”rgba(0,0,0,0.6)” background_color_gradient_end=”rgba(0,0,0,0.6)” background_color_gradient_overlays_image=”on” background_image=”https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/fakt_bg-min.jpg” background_position=”top_center” custom_padding=”30px|||||” disabled_on=”off|off|on”][et_pb_row _builder_version=”3.26.6″][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”3.26.6″][et_pb_text _builder_version=”4.0.6″ header_font=”|300|||||||” header_text_color=”#ffffff” header_font_size=”40px” hover_enabled=”0″ header_text_align=”center”]<\/p>\n
6 p\u00f5hjust liha s\u00f6\u00f6miseks<\/h1>\n
[\/et_pb_text][et_pb_divider color=”rgba(255,255,255,0.5)” divider_weight=”2px” _builder_version=”4.0.6″ width=”300px” module_alignment=”center” custom_margin=”||||false” custom_padding=”30px||20px||false|false” hover_enabled=”0″][\/et_pb_divider][dica_divi_carousel show_items_desktop=”1″ show_items_tablet=”1″ centermode=”on” loop=”on” autoplay=”on” hoverpause=”on” autoplay_speed=”8000″ dot_nav=”on” equal_height=”on” advanced_effect=”1″ dots_color=”rgba(255,255,255,0)” dots_active_color=”#ffffff” _builder_version=”4.0.6″ hover_enabled=”0″ body_text_align=”left”][dica_divi_carouselitem button_url_new_window=”1″ custom_padding=”||||false|true” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”|300|||||||” body_text_color=”#ffffff” body_font_size=”16px”]<\/p>\n
Sealihatoodete valik on v\u00e4ga lai: lisaks t\u00f6\u00f6tlemata lihale on m\u00fc\u00fcgil mitmesugused singid, vorstid, lihapallid, kotletid jms. Eelistada tuleks t\u00f6\u00f6tlemata liha ja maitsestada see n\u00e4iteks endale meelep\u00e4raste \u00fcrtidega.<\/p>\n
Soots, A. Toiduainete tervistav toime. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused 2. osa, 2019, lk 240\u2013241<\/em><\/p>\n[\/dica_divi_carouselitem][dica_divi_carouselitem button_url_new_window=”1″ custom_padding=”||||false|true” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”|300|||||||” body_text_color=”#ffffff” body_font_size=”16px”]N\u00fc\u00fcdisajal toodab seakasvatus v\u00e4iksema rasvasisaldusega sealiha kui aastak\u00fcmneid tagasi, lahjemate sealihat\u00fckkide (sise- ja v\u00e4lisfilee) rasvasisaldus on v\u00f5rreldav lahjade veiselihat\u00fckkidega.<\/p>\n
Soots, A. Toiduainete tervistav toime. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused 2. osa, 2019, lk 240\u2013241<\/em>[\/dica_divi_carouselitem][dica_divi_carouselitem button_url_new_window=”1″ custom_padding=”||||false|true” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”|300|||||||” body_text_color=”#ffffff” body_font_size=”16px”]<\/p>\nTervislik on eesk\u00e4tt lahja sealiha, seakere m\u00f5ne piirkonna \u2013 n\u00e4iteks k\u00fcljet\u00fckkide \u2013 liha on rasvarikas.<\/p>\n
Soots, A. Toiduainete tervistav toime. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused 2. osa, 2019, lk 240\u2013241<\/em><\/p>\n[\/dica_divi_carouselitem][dica_divi_carouselitem button_url_new_window=”1″ custom_padding=”||||false|true” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”|300|||||||” body_text_color=”#ffffff” body_font_size=”16px”]<\/p>\n
Eesti toitumissoovitused ei poolda men\u00fc\u00fcst loomsete toiduainete t\u00e4ielikku v\u00e4lja j\u00e4tmist.<\/p>\n
Soots, A. Toiduainete tervistav toime. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused 2. osa, 2019, lk 232<\/em><\/p>\n[\/dica_divi_carouselitem][dica_divi_carouselitem button_url_new_window=”1″ custom_padding=”||||false|true” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”|300|||||||” body_text_color=”#ffffff” body_font_size=”16px”]<\/p>\n
Loomseid toiduaineid ei pea tingimata iga p\u00e4ev s\u00f6\u00f6ma. Piisab ainult \u00fchest toidukorrast p\u00e4evas, kui laual on kala, liha, muna v\u00f5i piimatooted. M\u00f5ni p\u00e4ev v\u00f5ib j\u00e4\u00e4da loomsest toidust t\u00e4iesti vabaks. Samas on igati tervislik iga p\u00e4ev m\u00f5\u00f5dukates kogustes loomset toitu tarbida, t\u00e4htis on lihtsalt sellega mitte liialdada.<\/p>\n
Soots, A. Toiduainete tervistav toime. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused 2. osa, 2019, lk 232<\/em><\/p>\n[\/dica_divi_carouselitem][dica_divi_carouselitem button_url_new_window=”1″ custom_padding=”||||false|true” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”|300|||||||” body_text_color=”#ffffff” body_font_size=”16px”]<\/p>\n
Tervislik on tarbida p\u00e4evas 0 kuni 4 portsjonit kala, liha v\u00f5i muna ning 0 kuni 3 portsjonit piimatooteid, kusjuures 0 t\u00e4hendabki, et neid ei pea tarbima iga p\u00e4ev.16<\/p>\n
Soots, A. Toiduainete tervistav toime. Tervisliku ja tasakaalustatud toitumise alused 2. osa, 2019, lk 232<\/em><\/p>\n[\/dica_divi_carouselitem][\/dica_divi_carousel][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section]<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":"
[et_pb_section fb_built=”1″ disabled_on=”on|on|off” _builder_version=”4.0.6″ background_enable_color=”off” use_background_color_gradient=”on” background_color_gradient_start=”rgba(0,0,0,0.2)” background_color_gradient_end=”rgba(0,0,0,0.2)” background_color_gradient_overlays_image=”on” background_image=”https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/tervis_header_bg-min.jpg”][et_pb_row _builder_version=”3.26.6″][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”3.26.6″][et_pb_text _builder_version=”4.0.5″ text_font=”||||||||” header_font=”|300|||||||” header_text_color=”#ffffff” header_font_size=”72px”] Sealiha toekus tervisele [\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ disabled_on=”on|on|off” _builder_version=”3.26.6″ custom_padding=”0px||0px|||”][et_pb_row column_structure=”1_4,3_4″ make_equal=”on” _builder_version=”4.0.6″ width=”100%” max_width=”2560px” min_height=”25%” height=”25%” max_height=”25%” custom_margin=”0px|0px|0px|0px|true|true” custom_padding=”0px|0px|0px|0px|false|true”][et_pb_column type=”1_4″ _builder_version=”4.0.6″ background_image=”https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/fp_tervis-min.jpg” custom_padding=”||||false|false”][et_pb_text module_class=”double-column” _builder_version=”4.0.6″ background_enable_color=”off” text_orientation=”center” custom_margin=”||||false|false” custom_padding=”||||false|false” custom_css_main_element=”left:40px;”] [\/et_pb_text][\/et_pb_column][et_pb_column type=”3_4″ _builder_version=”4.0.6″ custom_padding=”7%|8%|7%|8%|true|true”][et_pb_text _builder_version=”4.0.5″ text_text_color=”#000000″ header_font=”|300|||||||” header_text_color=”#eb008b” […]<\/p>\n","protected":false},"author":1,"featured_media":0,"parent":0,"menu_order":0,"comment_status":"closed","ping_status":"closed","template":"","meta":{"_et_pb_use_builder":"on","_et_pb_old_content":"","footnotes":""},"class_list":["post-23","page","type-page","status-publish","hentry"],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-json\/wp\/v2\/pages"}],"about":[{"href":"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-json\/wp\/v2\/types\/page"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-json\/wp\/v2\/users\/1"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=23"}],"version-history":[{"count":37,"href":"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":49920,"href":"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-json\/wp\/v2\/pages\/23\/revisions\/49920"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=23"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}
![](\"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/minas\u00f6\u00f6n-m\u00e4rk.svg\")
<\/p>\n
RASVAD” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”||||” body_line_height=”2em” tab_font=”||||” tab_line_height=”2em” background_size=”initial” background_position=”top_left” background_repeat=”repeat” body_line_height_tablet=”2em” body_line_height_phone=”2em” tab_line_height_tablet=”2em” tab_line_height_phone=”2em” title__hover_enabled=”off|desktop”]<\/p>\n![](\"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/rasvad3.svg\")
Rasvad<\/h1>\n![](\"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/line.svg\")
<\/p>\n
VALGUD” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”||||” body_line_height=”2em” tab_font=”||||” tab_line_height=”2em” background_size=”initial” background_position=”top_left” background_repeat=”repeat” body_line_height_tablet=”2em” body_line_height_phone=”2em” tab_line_height_tablet=”2em” tab_line_height_phone=”2em” title__hover_enabled=”off|desktop”]<\/p>\n![](\"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/valgud3.svg\")
Valgud<\/h1>\n
MAGNEESIUM” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”||||” body_line_height=”2em” tab_font=”||||” tab_line_height=”2em” background_size=”initial” background_position=”top_left” background_repeat=”repeat” body_line_height_tablet=”2em” body_line_height_phone=”2em” tab_line_height_tablet=”2em” tab_line_height_phone=”2em” title__hover_enabled=”off|desktop”]<\/p>\n![](\"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/mg3.svg\")
\u00a0Magneesium<\/h1>\n
TSINK” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”||||” body_line_height=”2em” tab_font=”||||” tab_line_height=”2em” background_size=”initial” background_position=”top_left” background_repeat=”repeat” body_line_height_tablet=”2em” body_line_height_phone=”2em” tab_line_height_tablet=”2em” tab_line_height_phone=”2em” title__hover_enabled=”off|desktop”]<\/p>\n![](\"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/zn3.svg\")
\u00a0Tsink<\/h1>\n
RAUD” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”||||” body_line_height=”2em” tab_font=”||||” tab_line_height=”2em” background_size=”initial” background_position=”top_left” background_repeat=”repeat” body_line_height_tablet=”2em” body_line_height_phone=”2em” tab_line_height_tablet=”2em” tab_line_height_phone=”2em” title__hover_enabled=”off|desktop”]<\/p>\n![](\"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/fe3.svg\")
\u00a0Raud<\/h1>\n
VITAMIINID” _builder_version=”4.0.6″ body_font=”||||” body_line_height=”2em” tab_font=”||||” tab_line_height=”2em” background_size=”initial” background_position=”top_left” background_repeat=”repeat” body_line_height_tablet=”2em” body_line_height_phone=”2em” tab_line_height_tablet=”2em” tab_line_height_phone=”2em” title__hover_enabled=”off|desktop”]<\/p>\n![](\"https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/vitamin3.svg\")
\u00a0VITAMIINID<\/h1>\n