[et_pb_section fb_built=”1″ custom_padding_last_edited=”on|phone” _builder_version=”4.0.6″ background_enable_color=”off” background_image=”https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/11\/uudised.png” custom_padding_tablet=”100px||||false|false” custom_padding_phone=”100px||||false|false” z_index=”0″ overflow-x_tablet=”visible” overflow-x_phone=”visible” overflow-x_last_edited=”on|phone”][et_pb_row _builder_version=”4.0.6″][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”3.26.6″][et_pb_text admin_label=”Lehe pealkiri” _builder_version=”4.0.6″ text_font=”||||||||” header_font=”|300|||||||” header_text_color=”#ffffff” header_font_size=”72px” custom_padding=”30px||30px||true|false” header_font_size_tablet=”35px” header_font_size_phone=”35px” header_font_size_last_edited=”on|phone”]<\/p>\n
[\/et_pb_text][\/et_pb_column][\/et_pb_row][\/et_pb_section][et_pb_section fb_built=”1″ disabled_on=”off|off|off” module_class=”uudised-post-content” _builder_version=”4.0.6″ width=”100%” max_width=”2560px” overflow-x=”hidden” custom_margin=”||0px||false|false” custom_margin_tablet=”||0px||false|false” custom_margin_phone=”||0px||false|false” custom_margin_last_edited=”on|desktop” custom_padding=”0px||0px|||” z_index=”0″ overflow-x_tablet=”” overflow-x_phone=”visible” overflow-x_last_edited=”on|phone” overflow-y_tablet=”” overflow-y_phone=”visible” overflow-y_last_edited=”on|phone”][et_pb_row custom_padding_last_edited=”on|phone” disabled_on=”off|off|off” admin_label=”Uudis” module_class=”uudised-content” _builder_version=”4.0.6″ transform_scale_tablet=”” transform_scale_phone=”” transform_scale_last_edited=”on|phone” transform_translate_tablet=”” transform_translate_phone=”0px|-50px” transform_translate_last_edited=”on|phone” transform_translate_linked_phone=”off” transform_rotate_tablet=”” transform_rotate_phone=”” transform_rotate_last_edited=”on|phone” transform_skew_tablet=”” transform_skew_phone=”” transform_skew_last_edited=”on|phone” transform_origin_tablet=”” transform_origin_phone=”” transform_origin_last_edited=”on|phone” transform_styles_last_edited=”on|phone” width=”100%” width_tablet=”90%” width_phone=”” width_last_edited=”on|desktop” max_width=”2560px” module_alignment=”center” min_height=”25%” height=”25%” max_height=”25%” custom_margin=”||0px||false|true” custom_margin_tablet=”” custom_margin_phone=”||||false|true” custom_margin_last_edited=”on|desktop” custom_padding=”0px|150px|50px|150px|false|true” custom_padding_tablet=”|10px||10px|false|true” custom_padding_phone=”0px|0px|50px|0px|false|true” z_index=”10″ background_color_phone=”#ffffff” background_last_edited=”on|phone” background_enable_color_phone=”on” transform_styles_tablet=”” transform_styles_phone=”” overflow-x_tablet=”” overflow-x_phone=”” overflow-x_last_edited=”on|phone” custom_css_main_element=”z-index: 10;” border_radii=”on|5px|5px|5px|5px” box_shadow_style=”preset1″ box_shadow_color=”rgba(235,0,139,0)” box_shadow_color_tablet=”rgba(235,0,139,0.2)” box_shadow_color_phone=”rgba(235,0,139,0.2)” box_shadow_color_last_edited=”on|tablet” custom_margin__hover_enabled=”off|desktop”][et_pb_column type=”4_4″ _builder_version=”4.0.5″ custom_padding=”9%|9%|2%|9%|false|true”][et_pb_post_title author=”off” categories=”off” comments=”off” featured_image=”off” admin_label=”Uudise pealkiri” _builder_version=”4.0.6″ title_font=”|300|||||||” title_text_align=”left” title_text_color=”#333333″ title_font_size=”72px” meta_font=”|300|||||||” meta_text_color=”#333333″ title_font_tablet=”” title_font_phone=”|600|||||||” title_font_last_edited=”on|phone” title_font_size_tablet=”35px” title_font_size_phone=”25px” title_font_size_last_edited=”on|desktop”][\/et_pb_post_title][et_pb_divider color=”#EBEBEB” divider_weight=”3px” _builder_version=”4.0.6″ width=”20%” module_alignment=”left” custom_margin=”||||false” custom_padding=”30px||||false|false”][\/et_pb_divider][et_pb_image src=”https:\/\/toiduliit.ee\/sealiha\/wp-content\/uploads\/2019\/12\/gerd-kanter-88222177.jpg” align=”center” _builder_version=”4.0.6″][\/et_pb_image][et_pb_text _builder_version=”4.0.6″ text_font=”|300|||||||” text_orientation=”center”]Foto: STANISLAV MOSHKOV, \u00d5htuleht[\/et_pb_text][et_pb_text admin_label=”Uudise sisu” _builder_version=”4.0.6″ text_font=”|300|||||||” text_text_color=”#333333″ text_font_size=”18px” header_font=”|300|||||||” header_font_size=”40px” header_line_height=”1.4em” width=”100%” custom_margin=”20px||||false|false”]<\/p>\n
Kettaheitja, ol\u00fcmpiav\u00f5itja ja maailmameister Gerd Kanter r\u00e4\u00e4gib intervjuus, et sportlase eluviisi juures on mitmek\u00fclgne toitumine t\u00e4pselt sama t\u00e4htis kui regulaarne treening. R\u00e4\u00e4kisime Kanteriga, mis on tema jaoks tervislik toitumine ja kui palju levib sportlase seas toitumisega seotud m\u00fc\u00fcte.<\/strong><\/p>\n Kes on teie peres k\u00f5ige suurem kokk?<\/strong><\/p>\n Eks ikka abikaasa, aga eks ma mingis m\u00f5ttes otsin oma rolli, et asjad oleks natuke v\u00f5rdsemalt jaotatud. Lihtsamate toitudega saan ma hakkama ja t\u00e4nap\u00e4eval igasugused lihatooted on juba eelnevalt maitsestatud, seega tegelikult ainult ahjupanemise vaev, millega saan igal juhul hakkama.<\/p>\n Mis on Sinu enda lemmiktoit?<\/strong><\/p>\n Ma arvan, et ma olen selline t\u00fc\u00fcpiline eestlane. Liha ja kartuliga olen \u00fcles kasvanud ning ajapikku on v\u00f5ib-olla mingid eelistused muutunud, aga lihas\u00f6\u00f6ja olen ma kogu aeg olnud, heast steigist ma ei \u00fctle kunagi \u00e4ra. Abikaasa repertuaarist meeldib mulle v\u00e4ga kooreklopsi stiilis liha ehk prantsusep\u00e4rane sealiha n\u00e4iteks koos juustu v\u00f5i ananassiga.<\/p>\n Kas \u00fcldiselt teete koos perega s\u00fc\u00fca v\u00f5i eraldi?<\/strong><\/p>\n Me siin vaikselt harjutame, et aeg-ajalt koos s\u00fc\u00fca teha ja lapsele ka mingisugust kokakunstielamust pakkuda, aga ta tundub natukene minu t\u00fc\u00fcpi oma valikutes ja mingeid asju ta ei taha proovida. V\u00e4hemalt mingid teooriad v\u00e4idavad, et kui laps ise kokkab ja erinevaid asju proovib, siis ta v\u00f5ib hakata ka erinevaid asju rohkem s\u00f6\u00f6ma. Praegu \u00fcritame teha \u00fchiseid pingutusi, et tema toidusedel natukene laiemaks l\u00e4heks.<\/p>\n Mida Sinu jaoks t\u00e4hendab tervislik toitumine?<\/strong><\/p>\n Minu arvates on tervislik toitumine ikkagi eelk\u00f5ige teadlik toitumine. Peame teadma, mida me s\u00f6\u00f6me, kust see tooraine p\u00e4rineb ja mis on m\u00f5istlikud kogused. Ma ei ole ise mingisugune \u00e4\u00e4rmuse toetaja ja arvan, et k\u00f5ike peab olema m\u00f5\u00f5dukalt. Ma arvan, et tervislik toitumine seisneb ka selles, kui me ise teame, mis toiduained on meile kasulikud.<\/p>\n Kui palju Sa j\u00e4lgid oma toitumist?<\/strong><\/p>\n Ma olen \u00fcsnagi rutiinne toituja \u2014 minu jaoks ei ole probleem \u00fchte ja sama s\u00f6\u00f6ki p\u00f5him\u00f5tteliselt viis korda n\u00e4dalas s\u00fc\u00fca. Ma restoranigurmaan ei ole ja ma ei leia, et toitumine on tohutu elamus. Ma pigem tahaks seda, et k\u00f5ht oleks t\u00e4is ja selles m\u00f5ttes ma seda emotsiooni v\u00e4ga ei v\u00e4\u00e4rtusta. Ma arvan, et h\u00e4sti oluline l\u00e4bi minu sportlaskarj\u00e4\u00e4ri on olnud kindlad toitumiskorrad.<\/p>\n Millised need peamised toidukorrad on?<\/strong><\/p>\n Minu toitumist on paljuski m\u00f5jutanud ka Mihkel Zilmer, kes oli meie tiimi pikaajaline n\u00f5ustaja ja kui me kunagi koost\u00f6\u00f6d alustasime, siis selgus, et minu toidukordadest k\u00f5ige halvemini oli esindatud hommikus\u00f6\u00f6k, mis tegelikult on k\u00f5ige t\u00e4htsam s\u00f6\u00f6gikord. Seal oli liiga v\u00e4he s\u00fcsivesikuid ja energiat, sest just hommikus\u00f6\u00f6giga me oma p\u00e4evale energiavarud loome. Kui me hommikus\u00f6\u00f6ki ei s\u00f6\u00f6ks ja s\u00f6\u00f6ksime valesid asju, siis p\u00e4eva peale saab energia p\u00e4ris ruttu otsa ja arvatavasti \u00f5htuks oleme ka p\u00e4ris v\u00e4sinud. Seet\u00f5ttu hommikus\u00f6\u00f6gi t\u00e4htsus mingil hetkel minu jaoks muutus.<\/p>\n Mis Sinu men\u00fc\u00fcsse kuulub?<\/strong><\/p>\n Eks ma olen ikka lihas\u00f6\u00f6ja olnud lapsest saadik, tavap\u00e4rasemad on olnud ahjupraed, praeliha, samamoodi hakkliha ja kodused kotletid. Kui r\u00e4\u00e4kida ka sealihast, siis mind on m\u00f5jutanud paljuski lapsep\u00f5lv, sest eks meil p\u00e4ris pikal perioodil olid ka oma sead, mida me kasvatasime ja liha oli t\u00e4itsa oma talust p\u00e4rit.<\/p>\n Kui ma p\u00e4ris v\u00e4ike olin, siis ma ei olnud \u00fcldse suure isuga, aga tehes sellist spordiala, siis on lihavajadus suurem ja s\u00f6\u00f6gikord pidi igal juhul mingil m\u00e4\u00e4ral liha sisaldama. Ma kaldun uskuma seda teooriat, et inimesed on ikkagi s\u00fcndinud pigem lihas\u00f6\u00f6jatena. V\u00f5ib-olla tarbitakse kohati liiga palju, aga ma usun, et lihas on ained, mida meie keha vajab.<\/p>\n Kas lapsep\u00f5lves oli sealihal siis oluline roll?<\/strong><\/p>\n Jah, meil olid omad sead ja liha oli seega aastaringselt olemas. Sai ka sigade eest hoolitsetud, s\u00f5nnikuvedu ja k\u00f5ik see oli muidugi osa sellest ning olen isegi nii mitmeski rollis osalenud. Mina olen sealihaga \u00fcles kasvanud ja tarvitan liha igap\u00e4evaselt, aga kindlasti ei ole minu soov kellelegi oma eelistusi peale suruda ja ma kunagi ei \u00fctle, et keegi peaks t\u00e4pselt nii tegema nagu mina teen.<\/p>\n P\u00f5him\u00f5tteliselt on terve elu liha Sinu toitumise juurde kuulunud?<\/strong><\/p>\n Jah ja ma arvan, et peedikotlettide peale ma ennast \u00fcmber ei harjuta, kuid samas pole m\u00f5tet lihatooteid \u00fclearu ka tarbida. Pigem on oluline see, et toidulaud oleks tasakaalus.<\/p>\n Kui mitmek\u00fclgne toituja Sa ise oled?<\/p>\n Ma arvan, et see on j\u00e4lle koduse taustaga seotud, et kuna meie peres jahimehi ei olnud ja loomalihasid meil v\u00e4ga eriti tarbitud, siis kuidagi metsmetsloomalihast mingit vaimustust pole tekkinud. See kodune liha on alati olnud k\u00f5ige maitsvam. Teisel kohal on kindlasti olnud kanaliha ja kolmandal kala. S\u00f6\u00f6n ka kalkunit, aga spetsiaalselt seda ise ostma ei l\u00e4he. Muus osas arvan, et tarbimine on sealiha kasuks.<\/p>\n Kuidas erineb Sinu men\u00fc\u00fc sportlaskarj\u00e4\u00e4ri tippajast?<\/strong><\/p>\n Tippsporti tehes olid h\u00e4sti olulised toitumiskellaajad ja j\u00e4rjepidevus. Praegu v\u00f5ib kiiremal p\u00e4eval juhtuda, et l\u00f5unas\u00f6\u00f6k j\u00e4\u00e4b vahele. Kuna ma hetkel tippsporti ei tee, siis ma v\u00f5in sellest loobuda ja saan seda lubada, aga kui teha aktiivselt sporti, siis ma ei saa endale lubada seda, et ma j\u00e4tan l\u00f5unas\u00f6\u00f6gi vahele. Kuna praegu mul veel kehamassi on, siis ei ole muret, kui mul j\u00e4\u00e4bki \u00fcks s\u00f6\u00f6gikord vahele, sest otseselt midagi hullu ei juhtu. See on v\u00f5ib olla suurim vahe.<\/p>\n Kui palju levib sportlaste seas toitumise ja lihaga seotud m\u00fc\u00fcte?<\/strong><\/p>\n Ma arvan, et spordi valdkond on \u00fcldse v\u00e4ga m\u00fctoloogiline, sest r\u00e4\u00e4gitakse p\u00e4ris palju lugusid, kes ja kuidas midagi tegi v\u00f5i proovis ja s\u00f5i. M\u00e4letan, et \u00fcks naljakas lugu juhtus siis, kui olime \u00fckskord v\u00f5istlustel ja n\u00e4gime seal oma kolleege Venemaalt. Nende toitumise j\u00e4rjekord oli selline, et k\u00f5igepealt s\u00f5id nad kartulit, siis salatit ja peale seda liha. Me uurisime, et miks nad nii s\u00f6\u00f6vad ja saime vastuseks, et see on kihiline toitumine, mille kohaselt peab erinevaid asju s\u00f6\u00f6ma erinevas j\u00e4rjekorras, sest siis keha seedib seda t\u00e4pselt nii, kuidas sa ette annad ning saad k\u00f5ik vajalikud vitamiinid ja mineraalid \u00f5iges j\u00e4rjekorras k\u00e4tte. Kui me Mihkliga sellest r\u00e4\u00e4kisime, siis Mihkel naeris muidugi selle v\u00e4lja. See on v\u00f5ib olla v\u00e4rvikas n\u00e4ide sellest, et millised m\u00fc\u00fcdid spordis v\u00f5ivad liikuda.<\/p>\n Kas Sa ka ise treenerina r\u00f5hutad toitumise olulisust?<\/strong><\/p>\n Eks me sellistest asjadest ikka r\u00e4\u00e4gime. Ma ei anna otseseid soovitusi, mida s\u00f6\u00f6ma peab, aga ma silmanurgast natuke j\u00e4lgin. Sportlane peab olema energeetiliselt ikkagi h\u00e4sti laetud, sest kui see toidusedel on vale, siis kindlasti see \u00fchel hetkel kajastub ka mingites tagasil\u00f6\u00f6kides.<\/p>\n Seega toitumine peaks olema mitmek\u00fclgne?<\/strong><\/p>\n Jah, ma arvan, et mida rohkem asju me s\u00f6\u00f6me, seda tugevam meie organism on, kasv\u00f5i igasuguste viiruste m\u00f5ttes. Mitmek\u00fclgse toitumise \u00fcks eelis v\u00f5iks olla tugevam immuuns\u00fcsteem ja t\u00e4nu sellele v\u00f5iksime ju natukene sitkemad olla. Sportlaste vaatenurgast on k\u00fcll palju erinevaid toidulisandeid, aga tegelikult on k\u00f5ige kasulikum valgud, mineraalid ja vitamiinid tavatoidust k\u00e4tte saada.<\/p>\n [\/et_pb_text][et_pb_video _builder_version=”4.0.6″][\/et_pb_video][et_pb_divider color=”#EBEBEB” divider_weight=”3px” _builder_version=”4.0.5″ width=”20%” module_alignment=”left” height=”0px” custom_margin=”||||false” custom_padding=”30px||20px||false|false”][\/et_pb_divider][et_pb_text admin_label=”Allikas” _builder_version=”4.0.6″ text_font=”|300|||||||” text_text_color=”#333333″ text_font_size=”18px” link_text_color=”#eb008b”]<\/p>\n