Eesti Toiduliit
Pressiteade
09.11.2021

 

Sealiha on number üks lihavalik eestlaste toidulaual, moodustades üle poole kogu lihatarbmisest. Mõõdukas koguses sealiha on mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise osa.

Fotod: kampaania „Sealiha – hea liha“ avaüritus (fotod: Hendrik Osula)

 

„Kaasaegne seakasvatus toodab oluliselt väiksema rasvasisaldusega liha, kui võrrelda aastakümnete taguse ajaga. Sealihal on palju väärtuslikke omadusi – lihas sisalduvad loomsed valgud on organismile vajalikud ning aitavad hoida pikalt täiskõhutunnet. Retseptid on aastatega muutunud, kuid sealihast valminud toitudel on ka tänapäeval oluline roll mitmekesise ja tasakaalustatud toidulaua osana,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Taine sealiha on oma rasvasisalduse poolest täiesti võrreldav linnulihaga, sobides suurepäraselt toidulauale ka siis, kui eesmärk on tervislikult kaalu langetada. Samas on sealihal kõrgem vitamiinisisaldus ning selles on rohkem valku, tsinki ja magneesiumi. Sealiha abil saab keha omandada ka vajalikku rauda,“ lausus personaaltreener Siim Kelner.

„Koroonakriisi ja tarneraskuste ajastul ei saa alahinnata kodumaise toidukasvatuse ja -tööstuse tähtsust. Eesti suudab omatoodanguga katta muljet avaldava 85% kodumaise sealiha nõudlusest,“ lisas Sirje Potisepp.

Toiduliit tutvustab kampaaniaga „Sealiha – hea liha“ sealiha kasutusvõimalusi täisväärtusliku toitumise osana. Kampaaniat korraldab Eesti Toiduliit turuarendustoetuse abil ning koostöös Atria Eesti, HKScan Estonia, Nõo Lihatööstuse ja Saaremaa Lihatööstusega.

Statistikaameti eelmise aasta andmetel moodustab sealiha 51% Eesti lihatarbimisest, millele järgneb linnuliha (34%) ja veiseliha (12%). 2020. aastal söödi inimese kohta 40 kg sealiha. Sealiha moodustab üle poole Eesti lihatoodangust – eelmisel aastal 57%.

 

Teate edastas:

Marit Valge

Projektijuht

PR Partner

5664 5598

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

www.prpartner.ee

 

 

Paulig viis läbi uuringu, millest selgus, et veidi üle poole ettevõtetest ja eraisikutest on keskkonnateadlikud kohvisõbrad – taaskasutavad kohvipuru ning hoiavad teadlikult kokku kohvivalmistamise energiakulu. Selliste tulemusteni jõuti Kvark teadusteatriga koostöös valminud spetsiaalse kalkulaatori abil, kus kohvijoomise jalajälge hindasid aasta jooksul 3655 kohvisõpra ja 158 ettevõtet.

Pauligi ärikliendi suuna turundusjuhi Berit Branti sõnul on nad läbi aastate innustanud kohvisõpru tegema jätkusuutlikke valikuid ja seeläbi panustama kohvi helgemasse tulevikku. Kliimamuutuste tõttu võib kohv peagi olla defitsiit ja kohvikasvatajate elatusvahendid ohus. „Levinuim viis kohvijoomise jalajälje vähendamiseks on kohvipaksu taaskasutamine näiteks roheenergiaallikana, väetisena või kosmeetikatoodete koostisosana. Need pole aga ainsad võimalused – oluline on ka kohvivalmistamise viis,“ lausus Brant.

Ta lisas, et jätkusuutlik kohvivalmistamine võtab arvesse ka kohvi raiskamist, energia kokkuhoidu, kruuside ja kannude pesemist ning pakendi taaskasutust. „Kohvi valmista täpselt nii palju kui ära juuakse ja ülejäänud kohv tuleks panna termosesse või teha jääkuubikuteks. Elektri kokkuhoiu mõttes lülita kohvimasin sisse vaid kohvivalmistamise ajaks. Vett säästad, kui pesed kohvinõud nõudepesumasinas koos teiste nõudega. Pane tühi kohvipakend pakendikonteinerisse. Kohvipakendist saab meisterdada ka näiteks poekotte, ehteid ja leivakorve,“ loetles Brant keskkonnasäästlikke kohvivalmistamise viise.

Kõiki eelnimetatud tegevusi arvesse võttes näitavad uuringu tulemused, et keskkonnateadlike tarbijate ja ettevõtete osakaal on suur.

Aasta jooksul kasutatud kohvipuru kalkulaatori abil kohvitarbimise jalajälge mõõtnud ettevõtete tulemused näitavad, et 53% on oma tegevuse väga hoolikalt läbi mõelnud ja kohvitarbimise jalajälg on väike või väga väike. Arenguruumi on 46% ettevõtetest ja vaid 1% kalkulaatori täitnud ettevõtetest peaksid põhjalikult senised harjumused üle vaatama ning muudatusi tegema. Eraisikutest kohvisõprade hulgas on 55% neid, kes said hea või väga hea tulemuse. 40% eraisikutest said soovitusi selle kohta, mida veel ära teha, et jalajälge vähendada. Keskkonda koormavat tulemust ei saanud ükski kalkulaatori täitja.

Kasutatud kohvipuru kalkulaatori kasutajate nimel astus Paulig veel ühe sammu ökoloogilise jalajälje vähendamiseks ja Eesti metsade elurikkuse suurendamiseks ning istutas 100 kuni 12 aasta vanust laialehelist puud, mis hakkavad väikeste istikutega võrreldes varem süsinikku siduma. Keskmine täiskasvanud puu seob aastas 22 kg süsinikku.* Puud istutati koostöös sihtasutusega Koosloodus.

Keskkonda hoidev mõtteviis on Pauligile oluline, sest soovitakse, et ka järgmised põlvkonnad saaksid head kohvi nautida. Kahel varasemal aastal kogus Paulig koos keskkonnateadlike kohvisõpradega kokku üle 18 tonni kohvipuru, millest toodeti elektrienergiat. See näitas, kui oluline ressurss on kasutatud kohvipuru biojäätmena. Edukas koostöö kohvitarbijatega andis idee töötada koostöös Kvark teadusteatriga välja kasutatud kohvipuru kalkulaator. Lisaks kalkulaatorile leiab kohvipuru.ee lehelt nippe selle kohta, kuidas vajadusel oma harjumused ümber korraldada ja kohvitarbimise ökoloogilist jalajälge vähendada.

* www.eea.europa.eu/articles/forests-health-and-climate-change/key-facts

Kontakt: Aire Raud, kommunikatsioonijuht, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. ja +372 512 0115

Pauligist:   
Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid – For a life full of flavour.  
www.pauliggroup.com

 

 

 

Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.

 

Maaeluministeerium
Pressiteade
01.11.2021

Külasta Eesti toidutööstuste köögipoolt kodust lahkumata

Tänasest kuni 7. novembrini on võimalik Eesti toidu veebilehel näha, kuidas valmivad meile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 20 toidu- ja joogitootjat.

Osalevad tööstused on valmistanud külastajatele mõeldes kuni 3-minutilised tootmist tutvustavad videoklipid, mis annavad huvilistele hea ülevaate sellest, kuidas jõuab toit meie lauale. Klippidega tutvumiseks vaata Eesti toidu veebilehte.

 

Maaeluminister Urmas Kruuse sõnul lasub Eesti toidutööstustel suur vastutus – hoida ja kasvatada elanike usaldust kohaliku toidu vastu. „Rohelepe ja keskkonnaalgatused heidavad tööstustele järjest katsumusi, mille ületamise teid ja võimalusi alles otsitakse. Usun, et avatus ja koostöö ainult suurendavad usaldust nii kohaliku toidu tootja kui ka toidu enda suhtes,“ märkis maaeluminister Urmas Kruuse.

Toiduliidu juht Sirje Potisepa kutsub avatud toidutööstuse nädalal kõiki ühinema virtuaalsete toidutuuridega. „Tuuri külastaja saab teada, kuidas jõuab piim toidupoe külmletti ja kompvek advendikalendrisse, kui kaugele eksporditakse meie limonaadi, jogurtit ja mune ning millised on viimased uuendused pakendite vallas. Loodan, et ettevõtmine tuletab inimestele meelde, kuivõrd tugeval vundamendil seisab Eesti toiduainetööstus,“ ütles Potisepp.

 

„Uuringud kinnitavad, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas,“ lisas Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar. „Kui eelistame kodumaist kvaliteetset toitu, siis vähendame sellega nii oma keskkonnajalajälge kui ka toetame kohalike toidutootjate väärt tööd. Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda kutsub tarbijaid avatud toidutööstuste nädalal lähemalt tutvuma meie oma toidu saamislooga.“

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed A Le Coq AS, Santa Maria AS, Gustav Cafe OÜ, Chocolala OÜ, Valio Eesti AS, Dava Foods Estonia AS, Eesti Leivatööstus AS, Saaremaa Delifood OÜ, Saku Õlletehase AS, Lunden Food OÜ, Scanola Baltic AS, Premia Tallinna Külmhoone AS, Liviko AS, Salvest AS, Farmi Piimatööstus AS, Tartu Mill AS, Hiiumaa Köök ja Pagar OÜ, Orkla Eesti AS, Saidafarm OÜ ja Remedy Way OÜ.

Mullu sai virtuaalselt külastada 18 toidu- ja joogitootjat, kelle köögipoolega käis tutvumas üle 30 000 huvilise.

Kuuendat korda toimuvat avatud toidutööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

Kell 13 algaval avatud toidutööstuste nädala avaüritusel tutvustatakse muu hulgas värsket uuringut toidutööstuste konkurentsivõimest ja arenguperspektiividest. Avaüritusest  osa saamiseks suundu kell 13 Maainfo.ee kanalile YouTube’is.

Lugupidamisega,

Iiris Saluri

nõunik

avalike suhete osakond

Maaeluministeerium

 

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tel 6256108 või 5274539
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / www.agri.ee

 

Pressiteade, 2.11.2021

 

A. Le Coq sõlmis maailma suurima õlletootjaga AInBev koostöölepingu, mille alusel saab A. Le Coqist üle maailma populaarseCorona õlle müüja Eestis. Leping hakkab kehtima alates 1. jaanuarist 2022.

Corona on maailmas enim eksporditud Mehhiko klaaspudeliõlu, mis on müügil enam kui 180 riigis. Eestis on Corona suurim väljaspool Euroopat toodetud importõlle bränd. 

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobisõnul on ettevõte alati soovinud laiendada õllede tootevalikut kerge mehhikopärase õllega ning püüdnud ka ise selles segmendis turgu haarata. „Kui varem nägime Coronat tugeva konkurendina, siis nüüd on konkurentsist sündinud hoopis tugev koostöö, mis kindlasti rikastab ja mitmekesistab Eesti õlleturgu ja annab suure lisaväärtuse meie õlleportfellile,“ ütles Noop. „Samuti on tegemist Eestis väga populaarse restorani- ja baariõllega, mis kindlasti tugevdab meie positsiooni ka HoReCa sektoris.“ 

AB InBev on maailma suurim õlletootja, kes pruulib enam kui 25% kogu maailma õllemahust. Ettevõte müüs eelmisel aastal 53 miljardit liitrit õlut ning nende tooteportfellis on enam kui 500 brändi, sealhulgas Corona, Budweiser, Stella Artois, Leffe, Beck’s ja Hoegaarden. 

AB InBevi Baltikumi piirkonna juhi Ljuba Poutnikova sõnul on neil hea meel teha koostööd Eesti suurima ja vanima joogitootjaga, kes on tõestanud end rahvusvaheliste importõlle brändide esindajana Eestis. „A. Le Coq teab ja tunnetab kohalikku õlleturgu ning omab head müügivõrgustikku, mistõttu on see meie jaoks parim valik Corona õllebrändi arendamiseks Eestis, et teha sellest kõige edukam importõlu siinsel turul,“ sõnas Poutnikova.  

 

A. Le Coq on varem esindanud Eestis paljusid mainekaid õllebrände. Praegu kuuluvad ettevõtte tooteportfelli peale Corona ka rahvusvaheliselt tunnustatud Warsteineri ja König Ludvigi õllemargid. Eelmisel aastal oli A. Le Coqi müüdavate jookide kogumaht 109,4 miljonit liitrit, millest õlu moodustas ligi 50%.

 

Lisainformatsioon:

Tarmo Noop
AS A. Le Coq juhataja
See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Paulig ja Helsingi ülikooli jätkusuutlikkuse teaduse instituut HELSUS uurisid esimest korda, kui suur on toidukadu toidutarneahela alguses. Tuvastati, et esmatootmises tekkinud kadusid põhjustavad eelkõige saagi koristamise ja töötlemisega seotud tegurid. Arengumaades tekitavad muu hulgas raskusi ebapiisavad hoiustamisvõimalused, pikad transpordivahemaad ja turuhinna kõikumine. Ülemaailmselt läheb umbes 14% kogu toodetud toidust kaotsi toidutarneahela alguses.

Pauligi väärtusahel on pikk ja ulatub pea kõikjale üle maailma. Uuriti taimseid tooraineid: seemneid, õlisid ja maitsetaimi ning tera- ja köögivilju. Uuring aitab Pauligil saavutada seatud eesmärki - vähendada toidukadu 2030. aastaks poole võrra.

Kvaliteedinõuded võivad põhjustada söödava toidu eemaldamist toidutarneahelast

Toidukadu tähendab söödava toidu eemaldamist toidutarneahelast, kui seda ei kasutata söödana või mõne muu tootena, millel on kaubanduslik väärtus.

Kadu tekib toidu esmatootmises mitmel põhjusel. Saagikorje, hoiustamise ja transpordi käigus tooted kas eemaldatakse ahelast või saab nende kvaliteet kahjustada. Kvaliteedinõuete tõttu võib juhtuda, et toidutarneahelast eemaldatakse isegi söödav toit. Toidukao teine võimalik põhjus on turuolukord, eelkõige ületootmine.

„Selleks, et kadu vältida, on kohvi ja õlitaimede õigeaegne saagikoristus väga oluline,“ ütleb uuringu korraldaja Marja Roitto.

Paljud uuritud toorainetest transporditakse ladudesse ja sealt edasi tarneahelasse kuivade toodetena, mis tagab tavaliselt pika kõlblikkusaja. Taimsete toodete puhul on suur kõikumine saagi koguse ja kvaliteedi osas erinevate aastate saakide vahel tavaline.

„See ainulaadne uurimismaterjal aitab meil saada ülevaate sellest, kui suur on meie põhitoorainete võimalik kadu, mis on selle peamised põhjused ja kus on infolüngad. Nende tulemuste põhjal saame teha vajalikud uuringud ja kavandada meetmeid toidukao vähendamiseks Pauligi väärtusahelas,“ räägib Pauligi jätkusuutlikkuse direktor Lea Rankinen.

Vähe laiaulatuslikke toidukao uuringuid toidutarneahela varastes etappides riiklikul tasandil

„Laiaulatuslikke uuringuid toidukao kohta riiklikul tasandil on avaldatud vähe ja ei ole piisavalt infot kõigist toorainerühmadest,“ räägib Roitto.

„Nende rühmade hulka kuuluvad ka kohv, õlitaimed ning masinsõelutud kõrvitsaseemned.“

Teraviljade, taimeõlide ja teatud muude toorainete osas oli andmete geograafiline ulatus puudulik. Kao põhjused võivad olla seotud saagikorje ja töötlemisega, kuid arengumaades on probleeme ka näiteks puudulike hoiustamisvõimaluste, pikkade transpordivahemaade ja turuolukorraga. Tähtis on oskuste, tehniliste lahenduste ning kohaliku põllumajandustaristu arendamine.

„Väiketootjate toetamine ja koolitamine on põhiline meede esmatootmises tekkinud toidukao vähendamiseks,“ arvab Roitto.

Esmatootmises tekkinud kadude uurimises on ka väljakutseid. Roitto sõnul ei olnud alati selge, kas toidutarneahelast eemaldatud toit töödeldi jäätmetena või kasutati muul otstarbel.

Uuringutel põhinevaid teadmisi kadudest kohvitootmises on vähe

„Uuritud kohvioad ehk kohvimarjad on pärit Lõuna- ja Kesk-Ameerikast, Aafrikast ning Aasiast,“ ütleb Roitto.

Roheliste kohviubade aastane toodang on ligikaudu 10,5 miljonit tonni ja suure koguse tõttu oleks põhjust tegelikku kadu veelgi põhjalikumalt uurida. Suure osa kohvitootjatest moodustavad väikesed istandused, kus ka esmane saagitöötlemine toimub kohapeal.

„Isegi väike toorainekadu võib nendele istandustele olla arvestatav rahaline kaotus,“ märgib Roitto.

„Brasiilia teadlase Leônidas Carrijo Azevedo Melo hinnangul võib ligikaudu 10–30% kohvisaagist kohvitaimedelt maha kukkuda. Proovitakse korjata ka seda osa saagist, kuid nende ubade kvaliteet on kehvem,“ ütleb Riotto.

Enamasti saavad kohviuba katvatest marjaosadest jäätmed. Praegu otsitakse toitainerikastele kohvimarjadele ja oakestadele uusi kasutusvõimalusi näiteks jookides.

„Esmatootmise toidukao määratlus kohvimarju ja oakesti siiski ei hõlma, kuna neid ei peeta söödavaks toiduks.“

Tulemused avaldati Think Corneris 27. oktoobril 2021.

Lisateave:

Marja Roitto, +358 505 560 504, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.  

Lea Rankinen, jätkusuutlikkuse direktor, Paulig, +358 415 394 609, See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Pauligist:   
Paulig on toidu- ja joogivaldkonnas tegutsev pereettevõte, mis arendab jätkusuutlikku toidukultuuri – sellist, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. Paulig pakub maitseelamusi: kohvid ja joogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud. Ettevõtte kaubamärgid on Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold & Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu 2020. aastal oli 920 miljonit eurot. Ettevõttes on kokku üle 2000 töötaja 13 riigis, kes töötavad selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid – For a life full of flavour. www.pauliggroup.com