Eile käis Sirje Potisepp koos Õliliidu juhi Mart Raamatuga Riigikogu rahanduskomisjonis ettepanekut erimärgistatud diiselkütuse kasutamiseks tööstustes selgitamas ja kaitsmas. 

Septembris on kokku 10 ettevõtete esindusorganisatsiooni ja lisaks ka koduomanike ühendus esitanud riigile palve energiakriisi tingimustes laiendada erimärgistatud diislikütuse kasutusala. Erinevalt teistest regiooni riikidest on Eestis võimalik soodsama maksumääraga diislikütust kasutada vaid põlevkivisektoris ja põllumajanduses. Eile arutas antud pöördumisi riigikogu rahanduskomisjon, kuid esindusorganisatsioonide hinnangul pärsib riigi passiivsus ettevõtjate võimalusi talvel ellu jääda.

Kütusemüüjaid esindava Eesti Õliühingu tegevjuht Mart Raamat selgitas, et energiahindade  tõus on eriti valusalt löönud just maagaasi tarbijaid. „Isegi praegu, kui viimase 30 päeva jooksul on maagaasi hind langenud tipust umbes poole võrra, on gaas 6 korda kallim kui aasta tagasi. Sisuliselt oleks võrreldav olukord naftaturul, kui toornafta barreli hind oleks üle 300 dollari,“ võrdles Raamat kahe kütuse hindasid. „Kuigi riik teab, et vedelkütuse kasutamise soodustamine maagaasi asemel aitaks nii ettevõtjaid kui ka kodukütjaid, vajavad tarbijad täiendavat kindlust, et lühiperspektiivis teha investeeringud ja võtta kasutusele soodsam ning alternatiivsest põlevkiviõlist keskkonnale märksa vähem koormavam diislikütus,“ selgitas Raamat.

Eesti Toiduliidu juht Sirje Potisepp tõdes, et eilsel koosolekul riik mingeid konkreetseid sõnumeid välja ei käinud. „Toidutootjad ägavad elektri- ja kütuse hinnatõusu all ning tänases olukorras on sektori jätkusuutlikkus tõsise küsimärgi all. Riik on jätnud meie toidujulgeolekut tagavad tootjad sisuliselt tormi kätte,“ väljendas Potisepp muret toidutööstuse tuleviku osas. “Lisaks elektri- ja maagaasi hinnalae kehtestamine oleks erimärgistatud diislikütuse kasutamise võimaldamine riigile heaks ja lihtsaks võimaluseks tagada, et toidusektoril tekiks vähemalt väikegi kindlustunne energia sisendhindade suhtes,“ selgitas Potisepp toidusektori positsioone.

Turbaliidu juht Erki Niitlaan ütles, et eksportiva tööstusharuna on turbasektoril järjest keerulisem Euroopa turgudel konkureerida. „Meie sektori puhul on nii tootmise kui ka transpordi juures kütuse hindadel suur roll muutuvkuludele. Kui Soome võimaldab oma turbatööstusele soodusmääraga kütuse kasutamist, siis loomulikult suurendab see nende ettevõtete konkurentsivõimet.“ Üldiselt kallinenud kütuse hinnad nihutavad kõik eksportivad tööstused oma sihtturgude suhtes näiliselt kaugemale ja annavad suuremad eelised sihturgudele lähemal paiknevatele tootjatele. Turba puhul näiteks Lätile ja Leedule. Erimärgistatud diislikütuse kasutamine tootmises lubaks transpordikulude tõusu kompenseerida ning parandada paljude Eesti ettevõtete konkurentsivõimet,“ leidis Erki Niitlaan.

Rahanduskomisjonis arutati ka antud ettepanekute potentsiaalset mõju riigieelarvele ja Mart Raamatu sõnul oli meeldivaks üllatuseks, et rahandusministeerium hindas negatiivset eelarvemõju väikeseks. „Ka meie näeme olukorda sarnaselt – kuna valdavalt asendaks erimärgistatud diislikütuse kasutuselevõtt maagaasi tarbimist, siis kaotus riigieelarvele oleks minimaalne.“ Koosolekul väljendati ka muret, et kasutusala laienemisel suureneb kütuse väärkasutus. Mart Raamat selgitas, et varasemalt on rahandusministeerium koos maksu- ja tolliametiga hinnanud, et vaid 1,5% erimärgistatud diislikütuse hulgimüügi puhul võib kahtlustada väärkasutust. „Kuna kõik riigile laekunud pöördumised näevad ette erimärgistatud diislikütuse müüki ainult läbi hulgimüügi, siis on risk, et keegi hakkaks kütust ebaausalt kasutama, madal. Vähemalt riik on ise varasemalt olukorda selliselt hinnanud,“ selgitas Raamat riigi varasemaid seisukohti.

 

Lisainfo:
Sirje Potisepp 
E-kiri: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Telefon: +372 5046 547 

27. septembril toimub aga Tallinna ettevõtluspäev, mille raames korraldab Toiduliit seminari "Toidule ja tarbijale väärtust luues".

2022. aasta Tallinna ettevõtluspäeva läbiv teema on „Väärtust luues”. Ettevõtluspäeval püütakse üheskoos lahti mõtestada, mis on täna ettevõtluse edu tegurid, millist heaolu loome ja millele ressursse kulutame.

Toiduliidu seminaril räägivad toiduvaldkonna tegijad lisandväärtuse loomisest toidusektoris ja teadlastega koostööst: kuidas anda lisaväärtust toiduga tarbijale, kuidas tarbijad võtavad vastu lisandväärtusega tooteid ja milline on meie tuleviku toidulaud?

Seminar: "Toidule ja tarbijale väärtust luues"
Toimumisaeg: 27. september kell 12:30 – 13:30
Toimumiskoht: Viru Konverentsikeskus, Bolero 1 saal

Seminar AJAKAVA:
12:30 – 12:45 Teadlastega koostöö. Rain Kuldjärv TFTAK teadur
12:45 – 13:30 Diskussioonivoor: osalejad Liina Kimmel Nordicmilk OÜ tooteinnovatsiooni juht; Martin Raisma Värska Originaal AS äriarendusjuht; Lisli Pak Kadarbiku Köögivili OÜ projektijuht

Osalemine kõigil Tallinna Ettevõtluspäeva üritustel on TASUTA! Kohtade arv on piiratud.

Oluline on registreerimine lingi kaudu Ettevõtluspäeva kodulehelt https://ettevotluspaev.tallinn.ee/programm-2022/programm/eesti-toiduainetoostuse-liit-toidule-ja-tarbijale-vaartust-luues/.

 

Sirje Potisepp

Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja

 

EESTI TOIDUAINETÖÖSTUSE LIIT

EESTI PÕLLUMAJANDUS-KAUBANDUSKODA

 

Avalik pöördumine

  1. august 2022

 

Avalik pöördumine: Energiakriisis Eesti toidutööstuse püsima jäämine on ohus

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eesti Toiduainetööstuse Liit saatsid Vabariigi Valitsusele pöördumise, kus tegid ettepaneku piirata energiakandjate hindu lisaks tavatarbijatele ka toidutööstuste puhul.

 

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) tõid oma kirjas välja, et senine energiakandjate hüppeline hinnatõus on toidutööstustele laastavalt mõjunud. Toidutootjate tegevuse senises mahus toimimine on suuresti küsimärgi all, nendivad EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

 

Pöördumises märgiti, et turul tekkinud olukord on juba drastiliselt mõjutanud Eesti toidutootjate igapäevast hakkama saamist. Gaasi ja elektrihinna tõusust tingitud toiduainete ja põllumajandussaaduste hinnatõus, on vähendanud toidutootjate konkurentsivõimet oma tooteid müüa, samal ajal on tõusvas trendis odavamate hindadega doteeritud importtoiduainete müük kaubanduses.

 

„Arvestades praeguseks kujunenud väga keerulist olukorda tegime Põllumajandus-Kaubanduskoja ja Toiduliidu poolt uuesti ühiselt ettepaneku kehtestada sarnaselt eratarbijatele ka toidutööstustele ja -tootjatele kui kõigi inimeste eluks tähtsa teenuse osutajatele energiakandjate piirhinnad, millest kõrgem hind kompenseeritakse. Näeme, et toidutootjate tegevuse jätkamiseks võiks vastuvõetav kulupiir elektri puhul joosta ca 120 eurot/MWh ja gaasi puhul ca 90 eurot/MWh juures,“ sõnas Potisepp.

 

Lisaks kõrgele elektri hinnale teeb toidutootjatele jätkuvalt muret nii maagaasi ülikõrge hind kui selle kättesaadavus. Sõrmus selgitas, et toidutööstus kasutab ligi 30% tööstussektori poolt tarbitava gaasi mahust. „EPKK ja Toiduliit on korduvalt pööranud tähelepanu vajadusele tagada toidutootjatele gaasitarned ka juhul kui gaasivarustatust eeloleval kütteperioodil riigis täies mahus ei suudeta tagada. Kahjuks puudub meil siiani kindlus ka selles osas,“ juhtis  Sõrmus tähelepanu riskidele, mis vajavad samuti kiiremas korras maandamist.

 

Liidud möönavad, et piirhindade kehtestamine pole ainus võimalus toidutootjate olukorra leevendamiseks – erinevatest variantidest tuleb valida kõige tõhusamad meetmed, mida saab kiiresti rakendada. Kindlasti tasub alternatiividena elektrikulude alandamiseks kaaluda ka taastuvenergia- ja võrgutasu soodustusi.

 

Pöördumises tuuakse välja, et ettevõtluses kasutatava maagaasi aktsiisimäär Eestis on võrreldes ELi minimaalset määra rakendava Läti ja Leeduga ca 7 korda kõrgem, kuid samas möönavad liidud, et gaasi aktsiisimäära langetamisel oleks suhteliselt väike mõju toidutööstuste olukorra leevendamisel. Antud olukorras vajame tõhusaid meetmeid, mis aitavad energiakulude hüppelist kasvu leevendada, seisab pöördumises.

 

Mõlema organisatsiooni juhid toonitasid, et tootmiseks vajalike sisendite, sh energiakandjate maksud ja aktsiisid peaksid nii põllumajandus- kui toidutööstusettevõtetele alaliselt olema teiste konkureerivate riikidega sarnasel tasemel, mis tagaks nende konkurentsivõime nii sise- kui eksporditurgudel.

 

Potisepp ja Sõrmus tõdesid, et täna ootavad ettevõtjad riigi poolt meetmeid, mis leevendaksid sisendite hinnatõusu eelkõige valdkondades, mida riik saab mõjutada ning hoiaksid seeläbi Eesti toidutootjad konkurentsivõimelised nii kodu- kui eksportturgudel.

 

 Lisainfo:

Sirje Potisepp 
E-kiri: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud. 
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Telefon: +372 50 46 547 

 

Juuli Nemvalts

EPKK avalike suhete juht

+372 508 3285