Toidutööstuste 2020. aasta müügitulu jäi eelneva perioodiga võrreldes samale tasemele, kõige rohkem kasvas taimse õli tööstuse müügitulu (34%), suurim langus oli joogitööstuse müügitulus (-8%).
„Ettevõtete käekäik sõltus põhiliselt müügistruktuurist - kas see oli suunatud jaekaubandusele, HoReCa sektorile või ekspordile,“ ütles Toiduliidu volikogu esimees Veljo Ipits tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil „Tagasi normaalsusesse“.
HoReCa sektorist suuremas sõltuvuses olevaid tegevusalasid nagu pagaritööstus ja joogitööstus mõjutasid kehtestatud piirangud ka rohkem. Samas läks toiduainetööstusel keskmiselt 2020. aastal majanduslikult pisut paremini, kui töötleval tööstusel üldiselt, kus müügitulu langes aastaga 5%. (müügitulu langus -5% versus 2019). Toiduainetööstuse kulud vähenesid 0,8% seoses sisendhindade langusega. Tööjõukulud suurenesid aastases võrdluses vaid 1%. Toiduainetööstuse kogukasum 2020. aastal oli 79,6 mln eurot, mis võrreldes eelneva aastaga suurenes 9,6%. Tööviljakus kasvas 2019. aastaga võrreldes 7%, kuid on jätkuvalt madalam lähiriikide tasemest.
„Meie investeeringute tase ei ole olnud piisav tootlikkuse vajalikuks kasvuks. Covid-19 viiruse levikust tingitud piirangud vähendasid ettevõtjate kindlustunnet, mistõttu investeeringud vähenesid 17% võrreldes 2019. aastaga,“ tõdes Ipits.
„Väga palju räägitakse nii Eesti kui kogu Euroopa Liidu tasemel tootmise automatiseerimise ja samal ajal ka digitaliseerimise vajadusest,“ jätkas Ipits. „Need on protsessid, milleta meie tootmine ei ole maailmaturul konkurentsivõimeline. Kui siia lisada kõik rohepöörde meetmetega seonduv, siis on selge, et investeeringute maht elujõulise tootmise juhtimiseks peab oluliselt kasvama. Siin ootab sektor abi nii Eesti riigilt kui ka Euroopa Liidu toetusmeetmetelt.“
Ipits tõdes, et lähitulevikus mõjutab toidutööstust enim karmistuvad keskkonnanõuded. „Kui pakendid, eriti plastpudelid on kuulutatud üleöö halvaks, siis kiireid pakendivahetusi on raske teha, sest alternatiivid puuduvad, seda eriti lihatööstuses ja piimatööstuses. Riigis on laialdase arutluse all pakendite kogumise süsteem, koguda tuleb esmajoones neid pakendeid, mida saab ümber töödelda ja mille ümbertöötlemiseks on ka võimalused olemas. Oleme siin avatud diskussiooniks, et süsteemi rakendamise kulud oleksid mõistlikud ka toidutootjate poolt vaadatuna. Plasti osas on kindel siht, et 2030. aastaks peab plast olema ringulusse võetav ja taaskasutatav. Täna puudub aga ettevõtetel veel selgus, milline on ringulusse võetav pakend.“
Ipitsa sõnul tuleb kõigi Euroopa Liidu roheleppega seotud eesmärkide täitmisel silmas pidada, et me ei nõuaks oma toidutootjatelt lähiriikidest enam ega seaks sellega Eesti toitutootjaid konkurentsi mõttes ebasoodsasse olukorda. „Karmistuvate keskkonnanõuetega toime tulekuks vajavad ettevõtted võrdselt teiste liikmesriikide ettevõtetega toetusvõimalusi.“