Kõik uued maksud ja maksutõusud ning energiakandjate kasvavad hinnad jõuavad toiduainete lõpphinda. Tarbija aga ei suuda enam uusi hinnatõuse vastu võtta, ütles Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp täna Riigikogus oluliselt tähtsa riikliku küsimuse „Eesti majanduslanguses. Mida teha?“ arutelul.

„Toiduainete hinnad on tõusnud viimase kahe aastaga ca 40% eelkõige sisendhindade kiire tõusu tõttu nagu tooraine ja energia. Tarbijate kindlustunne on madal, inimesed on mures oma sissetulekute ja kasvavate kulude pärast,“ ütles Potisepp. „Toidutööstus on üks energiamahukamaid sektoreid. Toiduainete lõpphind kujuneb ahelas tootja, tööstus, kaubanduse juurdehindlus ja käibemaks. Kui teised Euroopa riigid toetavad oma ettevõtteid energiahindu leevendades või toetusi makstes, siis Eestis kipub see olema pigem vastupidi ja uppuja päästmine on tema enda asi – Eesti ettevõtetele kehtestatakse Euroopa Liidu miinimumnõuetest suuremaid kohustusi, mis eeldavad suuri investeeringuid, ja flirditakse uute täiendavate maksudega, mis kõik tõstavad toiduainete lõpphinda, vähendavad Eesti toiduainete ostmist ja seavad seeläbi ohtu Eesti toiduainetööstuste konkurentsivõime.“

Tarbijate valikud on viimase aastaga oluliselt muutunud allahindluste keskseks ja jaekaubanduses suureneb importtoodete ja teadmata päritolu private label  toodete osakaal. Nii on Eesti toodete osakaal kaubanduses langenud 59%ni. Tööstuste käibed on küll tõusnud hindade kallinemise tõttu, aga mahud on languses nii sise- kui välisturul, sest Eesti toidutootjad ei suuda kõrgete hindade tõttu välisturul enam konkureerida.

„Töötlev tööstus on kriisis, aga me ei ole kuulnud valitsuselt konkreetseid sõnumeid, kuidas kavatsetakse riigi valitsemiskulusid vähendada. Olukorras, kus ettevõtted peavad koondama kulude kokkuhoiu nimel paneb ettevõtjaid sügavalt nördima see, kuidas ministeeriumid võistlevad, kes suudab suuremaid lisatasusid või preemiaid maksta,“ lisas Potisepp. „Eesti inimeste toiduga varustatuse tagamine ei saa olla ainult eraettevõtete mure, vaid peab olema ka riigi mure. Toit on meie esmavajadus, kuid varsti oleme olukorras, kus tarbijad ei suuda enam toiduainete hinnatõusu kinni maksta.“

Potisepp pani Riigikogu erakondadele südamele, et ettevõtteid ei koormataks rohkem täiendavate kohustuste ja maksudega, ning rõhutas, et kavandatav rohepööre peab olema realistlik ja jõukohane. „Rohepööre on tulnud, et jääda, kuid me vajame selget lühi- ja pikaajalist plaani ja mõjuanalüüsi, millises mahus ja milliseid muudatusi ettevõtted peavad tegema ja kes selle kinni maksab. Täna seda arusaama pole. Toidutööstused ei ole rohepöörde vastu. Ettevõtted tegelevad igapäevaselt tootmisprotsessi keskkonnasõbralikumaks muutmisega, kuid meie ettevõtetelt ei tohi nõuda kliimanõuete täitmist ennaktempos võrreldes teiste Euroopa riikidega ega luua täiendavaid regulatsioone Euroopa Liidu nõuetele, mis ohustavad ettevõtete konkurentsivõimet nii sise- kui välisturul,“ rõhutas Potisepp.