Toiduliidu pressiteade

16. oktoober 2019

 

Toiduliit valis koos Eestimaa inimestega viiendat aastat sektori sädeinimest, kelleks sai Gustav Cafe loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson.

 

„Eesti toidutootjate töö on hindamatu väärtusega – tänu neile saame tarbida head kodumaist toitu. Selle eest soovime neid inimesi tänada ja tunnustada. Selle aasta Südamega Tegija nominendid paistavad kõik silma oma pikaajalise panuse ja erakordse pühendumisega,” ütles Toiduliidu volikogu ja juhtkogu esimees Veljo Ipits auhinda üle andes.

 

“Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Õie Pritson, kes on andnud meeletult suure panuse sellesse, et Eesti kondiitrisektor areneks ja õitseks. Tänu Õie sugustele visionääridele, kes oma töö kvaliteedis järeleandmisi ei tee, on Eesti toit konkurentsivõimeline üle maailma,“ sõnas Ipits.

 

Õie Pritson täidab Gustavi peakondiitri ja loovjuhi rolle, töötades iga päev selle nimel, et Gustavi toodete kvaliteet ja valik oleksid tipptasemel. Kolleegide sõnul on ta äärmiselt loominguline inimene, kes on kõigi Gustavi sortimendi retseptide loomise taga. Kuigi ta on oma ala täielik asjatundja, ei väsi ta end edasi arendamast ja käib igal aastal maailma kondiitrivaldkonna tippude juures erakursustel. Tänu sellele on Gustavis täna olemas kõik, mis kondiitrimaailmas moes on. Oma teadmisi jagab ta ka teistega, koolitades Tartu Rahvaülikoolis kondiitri erialast huvitatud inimesi.

 

„Õie on oma valdkonna tõeline professionaal, kes on alates esimesest päevast kuni tänaseni kaheteistkümnel aastal andnud ettevõtte üles ehitamisse ja pidevasse arengusse päev päeva järel endast kõik. Tema panust ettevõtte arengusse on võimatu üle hinnata – just tema käe alt on tulnud kõik Gustavi sortimendi retseptid. Soovime kõigi kolleegide poolt Õiele aina jätkuvat energiat ja loovust Eesti koogikunsti uutesse kõrgustesse viimisel,“ ütles Gustav Cafe asutaja ja juht Siim Liivamägi.  

 

„Südamega tegija“ konkursile esitati sel aastal rekordiliselt 16 kandidaati ning lõpphääletusele jõudsid neist lisaks Õie Pritsonile ka Lõuna Pagarite pagar Valve Hindrikson, Eesti Pagari müügi- ja tootejuht Maarika Toom, Valio Eesti juustumeister Villu Hinn ja A. Le Coqi õllemuuseumi juhataja Mart Haldma.

 

Südamega Tegija tiitli võitja selgus sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja Toiduliidu juhtkogu lõppotsuse tulemusel. Möödunud aastal sai selle tiitli Farmi juustutsehhi juhataja ja tehnoloog Mare Raja.

 

Fotode autor: Adam Illingworth.

Teate edastas:

Elina Kink

PR Strategies

+372 511 0033

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

AS A. Le Coq on taas konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte

 

3. oktoobril tunnustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Vabamu okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Eesti kõige konkurentsivõimelisemaid ettevõtteid. Kokku osales konkursil 1857 Eesti ettevõtet, millest nimetati 13 valdkonna parimad. Juba 13. korda pälvis konkurentsivõimelisima toidutööstusettevõtte tiitli AS A. Le Coq.


A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on joogitööstuse jaoks praegune aeg väljakutseterohke, kuid samas huvitav. „Sel aastal on eriti hea meel auhind vastu võtta, kuna joogiturg ja tarbijate eelistused on viimase viie aastaga päris tugevasti muutunud ning usun, et näeme muutusi ka edaspidi. Seda enam olen õnnelik, et oleme A. Le Coqis suutnud tarbijaga sammu pidada ja vahel ehk ka üllatada.“

 

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman sõnas konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid tunnustades: „Ettevõtjatel on riigi ja ühiskonna heaolu kasvatamisel hindamatu roll ning tehtud pingutuste märkamine on tähtis, sest tunnustus mitte ainult ei motiveeri, vaid aitab edendada ettevõtluskultuuri ja hoogustab Eesti majandust.“

 

Ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõusule ja koos sellega kogu Eesti majanduse kiiremale arengule. Edetabel toob esile kõige edukamad ettevõtted ja seab need eeskujuks teistele. Edukatele ettevõtetele on see heaks võimaluseks tutvustada end avalikkusele ja kindlustada seega oma edasist konkurentsipositsiooni.

 

Eesti kõige konkurentsivõimelisemate ettevõtete edetabelit koostades võetakse arvestuse aluseks ettevõtete kahe viimase aasta majandustegevuse näitajaid: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulu, omakapital ja töötajate arv. Tegemist on osaga Eesti suurimast ettevõtluskonkursist, mida veavad üheskoos Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tööandjate Keskliit. Andmeid analüüsis ja edetabeli koostas Eesti Konjunktuuriinstituut koostöös Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudiga. Esimest korda reastati konkurentsivõimelisi ettevõtteid aastal 2003.

 

2019. aasta konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkondade kaupa:

  • Cleveron AS, tööstus ja energeetika
  • A. Le Coq AS, toiduainetööstus
  • Silberauto AS, jaekaubandus
  • CM Tallinn AS, hulgikaubandus
  • Novatours OÜ, turism
  • Kapitel AS, kinnisvara
  • Tallink Grupp AS, transport ja logistika
  • Energiapartner OÜ, arhitektuur ja projekteerimine
  • Merko Ehitus AS, ehitus
  • Telia Eesti AS, side, kommunikatsioon ja IT
  • Tornator Eesti OÜ, põllu- ja metsamajandus
  • Swedbank AS, finantsvahendus
  • Ramirent Baltic AS, teenindus

 

26. september 2019
Pressiteade

Toiduliit: seadusandluse kitsaskoht tekitab tarbijates segadust

Toiduliit alustas mahlatoodete teavituskampaaniat, mille raames pannakse rõhku tarbijate teadlikkuse tõstmisele lisatud suhkrute teemal.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rõõmustab, et mahlaturu langus on möödanik ning turg on tõusus. „Mahlaturg on alates 2016. aastast stabiliseerunud ja sealt edasi olnud kerges tõusus, mahus on kasvanud 3,8% ja rahalises väärtuses 9%. Tarbijad on ka suhkruhirmust üle saamas ja mõistavad, et kõike tuleb tarbida mõõdukalt,“ märkis Potisepp. Ta lisas, et mahlaturu suurusjärk on ca 30 miljonit liitrit, mis jaotub omakorda segmentide vahel laiali 36,5% mahlajoogid, 31,7% nektarid ja 31,1% mahlad. Tõusujoones on kõik sektorid tervikuna.

Seadusandlus ütleb, et „Toidule ei tohi omistada omadusi või toimet, mida sellel ei ole, ega märkida eriomaduseks sellist omadust, mis on olemas kõigil sarnastel toitudel.“ Seetõttu ei ole ka 100% mahladel lubatud kasutada märgistust „ilma lisatud suhkruta“, kuigi nad seda on.

„See on kurioosne, sest tarbijad ei tea mahlaseadust ja nende teadlikkust tuleks just suhkrute osas tõsta. Praegu on pakenditele märgitud toitumisalases teabes süsivesikute hulk ning seejuures on eraldi välja toodud veel suhkrute hulk 100 g või 100 ml toote kohta. Tihti juhtub olukord, kus tarbijad arvavad, et kõik süsivesikud ongi suhkrud ning veelgi halvemal juhul arvatakse, et pakendil esitatud kogu suhkur on lisatud suhkur. Siinkohal on oluline rõhutada, et toitumisalases teabes on esitatud suhkru üldkogus ning selle hulka kuuluvad nii toorainest pärit suhkrud kui ka lisatud suhkur. Kuna täismahlade puhul pole lubatud suhkrut lisada, siis kõik pakendil esitatud suhkur on pärit toorainetest ning märgistus „ilma lisatud suhkruta“ aitaks tarbijatel teha teadlikumaid valikuid, kuid selline märgistus pole hetkel lubatud,“ selgitas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadur Rain Kuldjärv kummalist olukorda seadusandluses.

Sirje Potisepp kinnitas, et märgise „ilma lisatud suhkruta“ kasutamise lubamine 100% mahladel aitaks tõsta tarbijate teadlikkust täismahla suhkrute võrdväärsusest puuviljade, köögiviljade ja marjadega ning vähendaks valearusaamade levikut.

Toiduliit on mahlatoodete teavituskampaaniaid korraldanud alates 2005. aastast. Tänavune kampaania kestab kuni 13. oktoobrini.

Mahladest lähemalt saab lugeda siit: https://www.tunnetoitu.ee/100-mahl/

 

Lisainfo:
Sirje Potisepp

Toiduliidu juht

504 6547

 

Rain Kuldjärv

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadur

5803 9816

Toiduliit korraldab 26. septembrist kuni 13. oktoobrini mahlakampaaniat, mille raames pannakse eelkõige rõhku tarbijate teadlikkuse tõstmisele suhkrute osas.

Üldiselt mõeldakse suhkrust rääkides tavalist nn lauasuhkrut ehk sahharoosi. Puuviljadest, köögiviljadest või marjadest pressitud mahl sisaldab aga toorainele omaseid suhkruid toorainele omases vahekorras. Näiteks on 100% õunamahlas domineeriv suhkur fruktoos, kuid lisaks sisaldab õunamahl ka glükoosi ja sahharoosi.

Pakendi toitumisalases teabes on kohustuslik tuua välja suhkrusisaldus. Selle üldnimetaja alla kuuluvad kõik mono- ja disahhariidid ehk ka glükoos, fruktoos, galaktoos, maltoos jne. Tarbijad loevad vahel ekslikult seda infot kui lisatud lauasuhkru sisaldust, mõtlemata sellele, et tegemist on viljades ja marjades esineva loomuliku suhkruga. Toitumisalase teabe alusel ei ole võimalik eristada viljadest ja marjadest pärinevat suhkrut lisatud suhkrutest: seetõttu tuleb jälgida tootenimetust ja koostisosade loetelu, kas tegemist on mahla, nektari või mahlajoogiga. Mida suurem mahlaprotsent, seda suurem on viljadest ja marjadest pärit suhkrute osakaal.

  • 100% mahl on täismahl, mis on valmistatud ainult puuviljadest, köögiviljadest või marjadest ja sellesse pole lisatud suhkrut ega ühtegi säilitusainet. Vastavalt mahlaregulatsioonile on teatud lisaained lubatud, nt. apelsinimahlas askorbiinhape mahla värvi hoidmiseks.
  • Olenevalt valmistusviisist võib mahl olla:
  • mahl kontsentreeritud mahlast, mis saadakse kontsentreeritud mahla taastamisel joogiveega. Igal puuvilja/marja nimetusel on seadusega kehtestatud kuivaine näidud, milleni tuleb mahl taastada.
  • värske mahl, mis saadakse purustatud puuviljadest/marjadest esmase pressimise teel.
    • Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed sõltuvalt puuvilja happesusest 25–50%.
    • Mahlasisaldus ei ole mahlajoogi puhul õigusaktiga reguleeritud, ent tavaliselt sisaldavad Eestis müüdavad mahlajoogid mahla umbes 10–15%.

Täismahla võiks lugeda pigem toiduks kui lihtsalt janukustutajaks, sest 100% mahl sisaldab rikkalikult toorainest pärit toitaineid, vitamiine, mineraale jms. Mahla tarbimisel tuleb seega arvestada, et toitumise seisukohalt ei ole tegemist mitte lihtsalt joogiga, vaid asendatakse üks puuvilja- või marjaportsjon mahlaga.

PRESSITEADE 26.09.19

Toimub toiduohutuse konverents „Petuskeemid toidulaual – kuidas tagada toidu autentsus?“

Konverentsi eesmärgiks on anda toidukäitlejatele ja toiduga seotud erinevatele huvipooltele ülevaade toidu pettuse ja võltsimise olemusest ja hetkeolukorrast. Täpsemalt räägitakse toiduohutuspoliitikatest, toidu pettuse vältimise võimalustest ning kommunikatsioonist ja koostööst toidutarneahelas.

 

Aina enam jõuab avalikkuse ette infot selle kohta, et müüdav toidukaup ei ole see, mida ostjale lubatud. On esinenud juhtumeid, kus valetatakse värske puu- ja köögivilja päritolu või valmistoodete sisalduse kohta, hullematel juhtudel kaasneb toidupettusega aga ka oht inimeste tervisele. „See näitab kui oluline on toiduohutusega tegeleda - riigi võimekust selles vallas analüüse ja kontrolle tõhustada ning valdkonda rohkem raha suunata. Just ausate tootjate pärast tuleb rääkida ka pettustest. Toidusektori maine saab löögi, kuid rääkides asjadest nii nagu need on ja üheskoos lahendusi otsides saab olukord minna paremaks,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp konverentsi avakõnes.

Konverentsi esimene osa käsitleb toiduohutuspoliitikad. „Meil on olemas korrad ja seadused, aga turg meie ümber muutub ning on oluline, et riik sellega kohaneks. Meil on vaja tulla kokku ühise laua taha ning vaadata üle, millised on erinevate osapoolte rollid ja kohustused, vastutus. Kas tänased nii ennetava kui ka reageeriva järelevalve ning rikkujate karistamise meetmed on piisavad ja tõhusad?“ tõstatas Potisepp terava küsimuse.

Teemat avavad lisaks Eesti esinejatele kaks väliskülalist - Euroopa Komisjoni toidu ja sööda kiirhoiatussüsteemi (RASFF) ning toidupettustega tegeleva üksuse inspektor Eva Siegener ning Soome Toiduameti Laboratooriumi keemia üksuse juht Annikki Welling. Nad räägivad, kuhu toidupettuste maailm globaalses võtmes suundumas on, millised on olnud senini ulatuslikumad ja tõsisemad petturlusjuhtumid, millised on võimalused ja väljakutsed nii ettevõtjatele, kontrolliasutustele, laboratooriumidele kui teadlastele.

Konverentsi teises osas räägitakse toidu pettuse ja võltsimise ärahoidmisest ja vähendamisest Eestis.Eesti erinevad ametiasutused teevad iga päev tööd, et pettusi ära hoida ning eksijaid õigele teele suunata. On juhtumeid, kus viga protsessis hakkab peale kaugemalt – näiteks toorainest, ning töötleja on seda heauskselt kasutanud ja saanud samuti petta. Paraku on ka neid, kes petavad teadlikult ja nendega tuleb olla karm ning kompromissitu,“ ütles Potisepp.

Kolmas osa puudutab kommunikatsiooni ja koostööd toidutarneahelas. „Ühelt poolt oleme väike riik, aga tegutseme tegelikult oluliselt suuremal turul, kui on meie riigipiirid. Me konkureerime iga päev nii tooraine, töötajate kui klientide pärast. On oluline, et teeksime oma riigisiseselt koostööd ja kaasaksime eri osapooli, kel kõigil on turul oma roll. Ma olen veendunud, et Eestis on väga kõrgel tasemel oskusteave nii ülikoolides, riigiasutustes, ettevõtetes,“ sõnas Potisepp.

Kolmandat korda toimuvat konverentsi korraldab Toiduliit koostöös riigi- ja erasektori organisatsioonidega. Üritust rahastatakse EL programmist MAK 2014-2020 "Teadmussiirde pikaajaline programm toiduohutuse valdkonnas".

 

Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja
Tel: +372 6 484 621
Mob: +372 50 46 547