7.05.2021

 

Galerii: https://www.dropbox.com/sh/cpd74jp4ytqia8n/AAB5rJ4hLxCcypwaikarJiFha?dl=0

Selgitavad pildiallkirjad pressiteate lõpus

 

Soome üks vanemaid praeguseni tegutsevaid perefirmasid Paulig tähistab 8. mail 145. sünnipäeva. 1876. aastal asutatud ettevõte kuulub praegugi Pauligi perele. Ettevõte tegutseb 13 riigis ja pakub tööd rohkem kui 2000 inimesele. Kohvitootjana tuntuks saanud ettevõte tegutseb nüüd toidu- ja joogivaldkonnas ning tootevalikusse kuuluvad peale kohvi veel kohvijoogid, Tex Mex ja vürtsid, suupisted ja taimsed valikud ning kaubamärgid Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold&Green ja Poco Loco. 

Pereettevõttena austatakse Pauligis endiselt ajaloolisi traditsioone, aga vaadatakse ka julgelt tulevikku. Fookuses on jätkusuutliku toidukultuuri arendamine, mis on hea nii inimestele kui ka planeedile. „Kestlik tegevus on osa Pauligi DNA-st ja hea maitse on parema maailma loomise võti. See, mida täna taldrikule paneme või tassi valame, on homse kujundamisel oluline,“ põhjendab jätkusuutlikke valikuid Pauligi Baltikumi Out-of-Home kommertsdirektor Marta Piigli.

Pauligi asutamise taga on Lübecki aedniku poeg Gustav Paulig, kes astus 21-aastasena aurulaevale, et sõita Soome ja asuda kontoritööle vast rajatud ettevõttes Nokia. Ta paistis silma töökuse ja kohusetundlikkuse poolest, tänu millele töötas ta seal mitmel vastutusrikkal positsioonil. Gustav elas säästlikult ning õppis tundma Soome kombeid ja kultuuri. 1876. aastal asutas ta Helsingis ettevõtte, mis tegeles koloniaalkaupade impordi ja hulgimüügiga. Valikus olid toorkohv, maitseained, suhkur, riis, rosinad, kuivatatud puuviljad, portvein ja konjak. Pauligis on alati tegutsetud selle nimel, et elu oleks tulvil maitseid, mida kinnitab ka lubadus – For a life full of flavour.

Eestisse jõudis Paulig mõni aasta enne teist maailmasõda, mil Rataskaevu tänaval avati ettevõtte müügikontor ja ladu. Just sealt liikus uut tüüpi aromaatne ja maitsev kohv Tallinna ning Tartu parimatesse kohvikutesse. Sõja tõttu kontor suleti ja Eestisse naasti 50 aastat hiljem, 1990. aastate alguses.

Eesti jaoks sümboliseerib Paulig justkui uue ajajärgu algust. Tegemist on ühe esimese ettevõttega, kes otsustas investeerida taasiseseisvunud Eestisse ning rajas 1990. aastate alguses Sauele moodsa kohvi- ja maitseainetehase. Mõni tol ajal tööle asunud inimene töötab Pauligi tehases ja kontoris veel praegugi.

Turunduseski tegi Paulig endale Eestis teed justkui sahk läbi esimese lume. 1990. aastatel rakendati ideid, mida ükski teine firma polnud siin veel kasutanud. Näiteks tõi Paulig turule Olümpia kohvi, mis oli Eestis esimene tarbijaid kaasav turundustoode, andes iga kohvikilo müügist ühe krooni Eesti olümpialiikumise toetuseks ning ostjad võisid pakendilt välja lõigatava loosikupongiga võita reisi olümpiale.

Olümpia kohv tuli Eestis müügile 1993. aasta juulis. Tallinnas, Riias ja Vilniuses võis näha rööbastel tuhisemas Pauligi värvides tramme.

 

Vaata retrogaleriid Pauligi ajaloolistest hetkedest siin: https://www.dropbox.com/sh/cpd74jp4ytqia8n/AAB5rJ4hLxCcypwaikarJiFha?dl=0

 

Pauligi kontsern on 1876. aastal asutatud toiduainetööstuse valdkonnas tegutsev rahvusvaheline perefirma, mis on tuntud tugevate kaubamärkide poolest: Paulig, Santa Maria, Risenta, Gold&Green ja Poco Loco. Pauligi müügitulu oli 2020. aastal 920 miljonit eurot. Ettevõttes on üle 2000 töötaja 13 riigis.

Pauligi Helsingi kohvitehases toodetakse igal aastal umbes 100 miljonit pakki ehk ligikaudu 45 miljonit kilogrammi kohvi. Pauligi kohv on turuliider Soomes ja Baltimaades. Paulig pakub tooteid ja teenuseid jaekaubandusele, HoReCa sektorile ning kontoritele.

Santa Maria kaubamärgi all pakub Paulig laia valikut maitseaineid ja ürte, Tex Mexi, Aasia, India ja BBQ-tooteid. Santa Maria maitseainetehas Sauel tegutseb alates 1993. aastast. Saue tehases toodetakse enam kui 500 erinevat valmistoodet, mida turustatakse üle Euroopa: maitseained, maitseainesegud ja maailmaköögi tooted. Santa Maria on Eestis turuliider.

 

Lisainfo:

Aire Raud

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

 

Pildiallkirjad:

 

01_Gustav Paulig

Pauligi rajaja Gustav Paulig (1850–1907)

 

02_Bertha Paulig ja 03_Katajanokka

Gustav Pauligi abikaasa, teadaolevalt esimesi naisjuhte Põhjamaades. 

Bertha ja Gustavi perre sündis kolm poega ja neli tütart. Bertha oli tarmukas naine, keda abikaasa usaldas nii pereasjus kui ka ettevõttega seotud küsimustes. Kui Gustav Paulig 1907. aastal suri, ei kartnud Bertha vastutusrikast rolli enda kanda võtta. Ta ostis kasvavale ettevõttele maatüki Helsingi Katajanokka linnajaos Satamakatu ja Laivastokatu nurgal. Seal asusid nii kontoriruumid kui ka röstikoda ja ladu. Linnas hakkas levima kohvi, tee ja vürtside ahvatlev lõhn.

 

Kohvipidudest sai Helsingis uus moekas seltskonnaajaviide. Peale kohvi toodi lauale võileivad, puuviljad ja maiustused. Kujunesid uued käitumisreeglid: enam ei tohtinud teed või kohvi puhudes jahutada ja kindlasti ei olnud viisakas seda alustassile valada. 1909. aastal laiendas Bertha Paulig ettevõtet märkimisväärselt. Ta ostis kolm kohvipoodi ja populaarset kohvikut Taani päritolu Julius Nissenilt, kes oli majandusraskustesse sattunud. Nissenile kuulunud ärid hakkasid loomulikult müüma Pauligi kohvi. Hiljem kohvikukett kasvas, kuni sellesse kuulus juba 25 kohvikut ja üks pagariäri.

 

04_Kahvipensas

Pildil on Bertha ja Gustavi poeg Eduard Paulig, kes oli ettevõtte tegevjuht aastatel 1919–1947. Tema ajal oli Pauligil ka Tallinnas müügikontor ja ladu.

Eduard Paulig käis esimest korda kohvi päritolumaades Lõuna-Ameerikas juba 1920. aastatel uurimas, kuidas kohv kasvab, ja loomas suhteid kohvikasvatajatega.

 

05_maistajat

Kogu saabuv toorkohv läbib Pauligis kvaliteedikontrolli. 1935. aastast pärit pilt kohvi degusteerimisest: (vasakult) Vilho Liestalo, Hugo Riska, Eduard Paulig ja Lennart Hellman.

 

06_maistelu

Kohvi teekonnal oast (istandusest) kohvitassi hinnatakse selle maitset kaheksa korda. Pildil degusteerib kohvi Pauligi maitsete nõukogu 1960. aastatel: (vasakult) Börje Uunila, Henrik Paulig, Gunnar Winqvist ja Kurt Richter.

 

07_Paula ja 08_Paula

Paula-tüdrukut tutvustati soomlastele 1920. aastatel, kui Pauligi kohvipakkidele ja plakatitele ilmus pilt Sääksmäki rahvarõivaid kandvast tüdrukust, kes sai tuntuks Paula nime all.

Legend räägib, et kui Gustav Paulig 1870. aastatel poissmehena suvesid Soomes veetis, võlusid teda kaunid Sääksmäki rahvarõivad ja võib-olla ka neiu, kes neid kandis. Ettevõtte teada oli tegemist mööduva kiindumusega, mis jättis Soome turunduse ajalukku aga sügava jälje.

 

09_Sampoandoiva

Helsingi lõunaosas vedasid Pauligi kohvi laiali hobused Oiva ja Sampo. Pilt aastast 1900.

 

10_Rataskaevu

Teadaolevalt paiknesid just selles hoones enne teist maailmasõda Pauligi Tallinna esimene ladu ja kontor.

 

11_PauligtehasSauel

Eesti jaoks sümboliseerib Paulig justkui uue ajajärgu algust. Tegemist on ühe esimese ettevõttega, kes otsustas investeerida taasiseseisvunud Eestisse ja rajas 1990. aastate alguses Sauele moodsa kohvi- ja maitseainetehase. Mõni tol ajal tööle asunud inimene töötab Pauligi tehases ja kontoris veel praegugi.

 

12_Pauligtramm ja 13_PauligiOlümpia kohv

Turunduseski tegi Paulig endale Eestis teed justkui sahk läbi esimese lume. 1990. aastatel rakendati ideid, mida ükski teine firma polnud siin veel kasutanud. Näiteks tõi Paulig turule Olümpia kohvi, mis oli Eestis esimene tarbijaid kaasav turundustoode, andes iga kohvikilo müügist ühe krooni Eesti olümpialiikumise toetuseks ning ostjad võisid pakendilt välja lõigatava loosikupongiga võita reisi olümpiale. 

Olümpia kohv tuli Eestis müügile 1993. aasta juulis. Tallinnas, Riias ja Vilniuses võis näha rööbastel tuhisemas Pauligi värvides tramme.

 

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

28.04.2021

 

Toidutootjate ja toidutööstuste hea koostöö loob paremat homset

 

Maaeluminister Urmas Kruuse tõi tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil “Tagasi normaalsusesse” oma ettekandes välja vajaduse saavutada parem tasakaal toidu tootmise ja tarbimise vahel.

 

„Täna tegeleme aktiivselt Euroopa rohelise kokkuleppe keskmes olev strateegiaga „Talust taldrikule“, mis pöörab tähelepanu sobiliku toidusüsteemi ülesehitamisel tarbijatele, kliimale ja keskkonnale. Edu aluseks selle strateegia elluviimisel on hea koostöö põllumeeste ja toidutööstuste vahel, innovatsioon nii toidu tootmise kui töötlemise etapis ning panustamine uuringutesse ja seireprogrammidesse, mis aitavad tagada toidu kvaliteeti ja ohutust,“ tõi välja maaeluminister.

 

„Eestis võime uhkusega tõdeda, et meil on toidutootmiseks vajalikku väärtuslikku põllumaad inimese kohta ligi kaks korda rohkem kui Euroopa Liidus keskmiselt, mis on eelduseks toiduga isevarustuse tagamiseks. Toiduga isevarustatuse olulisus ei vaja enam üle rääkimist, see on keerulistel aegadel saanud selgeks. Sama selge peaks olema väärtusliku põllumaa kaitse tähtsus,“ sõnas Kruuse.  

 

Maaeluministri hinnangul on üheks lahendamist vajavaks küsimuseks toidu raiskamise vähendamine. „Suurusjärgus kolmandik kogu maailmas toodetud toidust läheb raisku, kas toidukao või toidujäätmete tõttu. See on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda nii arengumaades, kus suurem toidukadu tekib saagikoristusel ja toidutöötlemise protsessis, kui ka arenenud riikides, kus 40 protsenti toidujäätmeid tekib jaemüügi ja tarbija tasandil,“ tõdes Urmas Kruuse.

 

Toidukadude vähendamise kõrval seisame silmitsi vajadusega toota toitu järjest suurenevale maailma rahvastikule, püüdes samal ajal tekitada võimalikult väikese jalajälje keskkonnale.  

 

„Ministeeriumi vaates pingutame selle nimel, et Eesti toit oleks hinnatud ja maal oleks hea elada,“ lõpetas minister.

 

Lugupidamisega,

 

Iiris Saluri

nõunik

avalike suhete osakond

Maaeluministeerium

 

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

Tel 6256108 või 5274539
Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn / www.agri.ee

 

COVID19 levikust tingitud majanduskriis pole vähendanud survet palkadele, mis on kasvanud isegi nendes sektorites, kus on tulnud tööjõudu vähendada.

 

„Keskmised palgad on inimestel kasvanud hoolimata koondamistest ja tööpuuduse kasvust, erandiks on toitlustus ja majutus, kus käibe langu on olnud nii suur, et inimesed on pidanud leppima madalama keskmise palgaga,“ ütles Eesti Panga president Madis Müller tänasel toidutööstuste aastakonverentsil „Tagasi normaalsusesse“. Majanduses keskmiselt on palgakasv olnud u 5% ja hõive langus 3%.

 

Kuigi paljud sektorid on pidanud tööjõudu vähendama on siiski näha tööandjate optimismi värbamise osas teisel poolaastal lähtuvalt vaktsineerimise kiirenemisest. „Tervikuna sel aastal hõive pisut väheneb, aga taastumine 1,6% hõive kogumahust võiks aste leida järgmisel aastal. Tööpuudus ilmselt väheneb teisel poolaastal, kuid jääb Eestis 8% tasemele aasta lõikes ning stabiliseerub järgmisel aastal,“ lisas Müller.

 

„Kriisi ajal on järsult kasvanud inimeste hoiused ja säästud – kriis on muutnud inimesed ettevaatlikumaks ning piirangud pole võimaldanud kulutada reisimisele ja meelelahutusele. Kui nüüd piirangud leevenevad ning see raha jõuab tarbimisse, siis see annab majanduskasvule lühiajaliselt hoogu. Pensionireformist ja säästudest tuleva raha toel tuleb tarbimise kasv teisel poolaastal ilmselt päris kiire. Siin meie prognoos erineb mõnevõrra rahandusministeeriumi prognoosist, mis on konservatiivsem, et tarbimise kasv pole nii kiire,“ ütles Müller.

 

Madis Mülleri ettekanne graafikutega siin 

Eesti elanikud muretsevad Skandinaavia ja Baltimaade elanikest enim toidu- ja tarbekaupade ülepakendamise pärast, selgus Orkla Eesti tellimusel läbiviidud uuringust.

 

35% Eesti elanikest näeb probleemi tarbekaupade ülepakendamises, kõige vähem rootslased ja soomlased (18% mõlemas riigis). „Ühtpidi ollakse mures, aga teistpidi ei jõua eelistused keskkonnasõbralikemate pakendite osas ostukäitumisse,“ tõdes Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare tänasel toiduainetööstuse aastakonverentsil. Uuringu järgi hoiduvad plastikpakendistest kõige vähem Eesti elanikud (9%), kõige enam rootslased (29%).

 

Samuti tegelevad kõige vähem toiduraiskamise vähendamisega Eesti elanikud (60%), kõige enam taanlased (72%). Seitsme Skandinaavia ja Balti riigi võrdluses ostavad kõige vähem täitepakendeid Eesti elanikud (16%) ja enim rootslased (44%). Kõige vähem sorteerivad pakendeid lätlased (42%), nende järel on tagantpoolt teised eestlased (46%), kõige enam sorteerivad pakendeid rootslased (79%). „On märgiline, et kolmandik eestlastest ei usu üldse, et kliimakriis eksisteerib,“ ütles Kaare.

 

„Me uurisime ka seda, kui mures ollakse pakendite keskkonnamõju üle, mis pole valmistatud ringlusse võetud materjalidest või mida ei taaskasutata, siis eestlased on oluliselt rohkem mures, kui lätlased või leedukad. Siin on ilmselt oluliseks argumendiks Eestis kasutusel olev pandipakendisüsteem, mis võimaldab pakendiprobleemi teatud osas lahendada. Lätis ja Leedus sellist süsteemi minu teada veel ei ole,“ lisas Kaare.

 

Uuring viidi läbi möödunud aasta oktoobris seitsmes riigis: Eestis, Lätis, Leedus, Norras, Rootsis, Taanis, Soomes. Igas riigis oli valimis 1000 elanikku.

 

Ettekande uuringu tulemustega leiab

Valitsuse otsused piirangute osas on olnud ebaselged ning vaktsineerimise korraldamine konarlik, tõdesid toidutööstuste juhid toidutööstuse aastakonverentsil „Tagasi normaalsuesse.“

 

Kui näiteks ettevõttes on kriis, siis on kaks kõige olulisemat sammu – tee olukord enda jaoks selgeks ja saada inimestele selge sõnum. Ettevõtted ootavad valitsuselt hetkel sõnumite selgust ja konkreetsust, et millised on meetmed, piirangud ja tähtajad. Ettevõtte juhina ei saa ma kindlasti rahul olla senise kriisikommunikatsiooni korraldusega valitsuse tasandil ja siin on palju arenguruumi,“ ütles Orkla Eesti juhatuse esimees Kaido Kaare.

 

Tööstuste juhid tõdesid, et on olnud palju ebaselgust nii piirangute ulatuse kui kuupäevade osas, mis hetkest üks või teine piirang kehtima hakkab ja mis teeb ettevõtte juhtimise väga keeruliseks.

 

„Minu jaoks on arusaamatu olnud ka toetuste sihtimine, mis on olnud võrdne nii neile, kelle käive kukub nulli, kui neile, kes kaotavad 30%,“ tõdes Carmen Cateringi juht Argo Coppa.

 

Tööstuste juhtide sõnul on äärmiselt oluline, et vaktsineerimine saaks selguse ja hoo sisse. Samas on pidevalt muutuv kommunikatsioon muutnud inimesed kõhklevaks vaktsineerimise osas.

 

„Kord räägitakse, et üle 60 eluaasta, siis alla 50 eluaasta. Kui me täna ka saaksime täies mahus kõik vaktsineerida, siis vähemasti meie ettevõttes on rohkem kõhklejaid, kui kindlaid vaktsineerijaid. Samuti on tekkinud nö klassid, kes eelistab ühte ja kes teist vaktsiini,“ tõdes Lunden Foodi juht Ülo Rekkaro.

 

Oluliseks murekohaks pidasid tööstuste juhid inimeste vaimse tervise halvenemist. „Ma ei räägi inimeste vaimsest tervisest ainult koroonaga seoses. Kriis on toonud väga palju kurjust kaasa ja mitmed väljaütlemised tipp-poliitikute poolt halvavad tegevust. See peab lõppema. Me ei tea mis meid ootab ja see tekitab kurjust,“ tõdes Rekkaro.