EESTI TOIDUTÖÖSTUSTE LIIT
Pressiteade
16.10.2020

Eesti toidu Südamega Tegija on Saaremaa Lihatööstuse tootmismeister Ave Kuusk

  

Toiduliit tunnustab juba kuuendat aastat sektori silmapaistvat sädeinimest, kelleks sel aastal valiti Saaremaa Lihatööstuse tootmismeister Ave Kuusk.

„Eesti toidutööstus annab tööd pea 15 000 inimesele, kelle hulgas on palju neid, kes on kohaliku toidu tootmisele pühendanud kogu oma tööelu. Sellised inimesed väärivad igati ka laiemat tunnustust, mitte ainult kolleegide tänu ja toetust,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp auhinda üle andes.

Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Ave Kuusk. „Ave on tõeline näide inimesest, kes innustub uudsetest mõtetest ja ihkab areneda valdkonnas ja ettevõttes, millesse ta on juba mitukümmend aastat panustanud. Just tänu sellistele pühendunud inimestele saame kindlad olla, et Eesti toidutööstused on samavõrd innovaatilised, tugevad ja toimivad ka kümnete aastate pärast,“ ütles Potisepp.

Ave Kuusk on Saarema Lihatööstuste tootmisosakonna tööd korraldanud viimased 23 aastat, kuid lihatööstuses on Ave olnud juba alates 1986. aastast. Kolleegide sõnul innustab rahuliku ja sõbraliku Ave positiivsus ka teisi, samuti on Ave alati valmis kolleege abistama ning on jalad-maas suhtumisega kiire probleemide lahendaja. Ave on hea meelega nõus nooremate kolleegidega jagama oma pikaajalist teadmiste pagasit, olgu selleks siis nii teoreetilised teadmised kui praktilised töövõtted, mida tal 34 lihatööstuses veedetud aasta ja arvukate täienduskoolituste jooksul on kogunenud.

„Oleme alati teadnud, et Ave on meie tootmise raudvara, kuid eriti hästi tõestas seda kevadine koroonakriis, mis paiskas tootmise igapäevaelu pea peale ja nõudis töötajatelt suuremat panust, kaasamõtlemist ja kiiret reageerimist. Seega oleme tõeliselt rõõmsad, et Ave pühendumus ja pingutused saavad ka laiemat tunnustust,“ sõnas Saaremaa Lihatööstuse juhatuse liige Kaie Rõõm-Laanet. 

 „Öeldakse, et parimad ettevõtte soovitajad on oma töötajad. Ave on selles osas tõeline Saaremaa Lihatööstuse visiitkaart – tema eeskujul on ettevõttes tööl olnud ka tema abikaasa, lapsed ja vennad,“ ütles Tuule Grupp personalijuht Maila Luks.

„Südamega tegija“ konkursile esitati sel aastal 16 kandidaati ning lõpphääletusele jõudsid neist lisaks Ave Kuusele ka Valio tootearendusspetsialist Tiina Korjus, Tere piimatööstuse Põlva tootmisüksuse tootevalmistaja Kadri Arjukese, Lunden Food arendusdirektor Vambola Moores ning Scanola Baltic kontorijuhataja Janne Birk.

 

Südamega Tegija tiitli võitja selgus sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja Toiduliidu juhtkogu lõppotsuse tulemusel. Möödunud aastal sai selle tiitli Gustav Café loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson. 

 

LISAINFO:

Sirje Potisepp

_________________________

juhataja

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Estonian Food Industry Association

Tel: +372 6 484 621

Mob: +372 50 46 547

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee

 

Maaeluministeerium

PRESSITEADE

05.10.2020

 

Vaata, kuidas valmib Eesti toit – virtuaaltuurid toidutööstustes

 

Tänasest kuni 18. oktoobrini on võimalik Eesti toidu veebilehel eestitoit.ee näha, kuidas valmivad meile kõigile tuntud tooted Eesti toidutööstusettevõtetes. Virtuaalselt avavad oma uksed 18 ettevõtet.

 

Avatud toidutööstuste nädal toimub juba viiendat aastat järjest ja kui seni said tööstused vastu võtta vaid piiratud arvu külalisi, siis seekord on võimalik toidutootmise köögipoolest osa saada kõigil huvilistel. Kuna toidutööstus on ühiskonna ellujäämise seisukohalt strateegiliselt olulise tähtsusega, siis on alates veebruarikuust rakendatud toidutööstustes väga rangeid hügieenireegleid ning ettevõtete territooriumile on võõraste sisenemine keelatud. Seetõttu valmistasid 18 ettevõtet oma tootmisest videoklipid, mida saab vaadata veebilehel eestitoit.ee kahe järgneva nädala vältel.

 

„Aasta alguses tutvustatud tarbijaeelistuste uuring kinnitas, et Eesti on maitsva ja kvaliteetse toidu maa ning kohalik toit on tarbijate silmis hinnatud. Mul on hea meel, et meie toidutootjad ei ole jäänud sellele teadmisele liugu laskma, vaid on valmis pingutama hea taseme hoidmise nimel. Veelgi enam, usaldusväärsuse suurendamiseks kutsuvad nad huvilised oma köögipoolega tutvuma. Loodan, et kutsel on väärilist vastukaja ja virtuaalkülastajate hulk suurendab kohaliku toidu armastajate armeed veelgi,“ avaldas arvamust maaeluminister Arvo Aller.

 

„Nii mõnelegi võib tulla üllatusena, et tööstustes valmib toit täpselt samamoodi nagu koduköögis, ainult kogused on meeletult suured ning hügieeninõuded kordades rangemad. Lisaks läbib nii tooraine kui ka valmistoodang karmi kontrolli laboritingimustes, et tagada toidu ohutus ja kvaliteet,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp

 

„Kuigi tänavu toimub avatud toidutööstuste nädal virtuaalselt, siis see annab tarbijatele isegi avaramad võimalused Eesti toidutootmise köögipoolega tutvumiseks. Lühikese ajaga saab pildi ette erinevatest tööstustest ja tootmissuundadest. Sööma peame iga päev, mistõttu kutsumegi kõiki üles oma silmaga uudistama, kuidas meie igapäevane toit toidulauale jõuab,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse liige Meeli Lindsaar

 

Tänavu avavad oma virtuaalsed uksed Santa Maria, Dava Foods, Valio Eesti, Farmi Piimatööstus, Öun Drinks, Gustav Cafe, Eesti Leivatööstus, Saarioinen Eesti, Tartu Mill, Lunden Food, Chaga, Chocolala, Heimon Kala, Saidafarm, Saaremaa Lihatööstus, Salvest, Scanola Baltic ja Balbiino.

 

  1. aastal külastas avatud toidutööstusi pea 10 000 inimest ning oma uksed avas 28 tööstust. Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest.  

 

Viiendat korda toimuvat avatud toiduainetööstuste nädalat korraldab Maaeluministeerium koos Eesti Toiduainetööstuse Liidu ja Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojaga.

 

Otselink videotele: https://eestitoit.ee/et/kategooriad/avatud-toidutoostused

 

Teate edastas

 

Andres Kärssin

nõunik

avalike suhete osakond

Maaeluministeerium

______________________________

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

625 6152

Lai tn 39 // Lai tn 41 / 15056 Tallinn/ www.agri.ee

PRESSITEADE
29.09.2020

 

Toiduliit: toidu raiskamist saab vähendada tootjate, kaubanduse ja tarbijate koostöös

 

Uuringute järgi raisatakse ühe Eesti elaniku kohta aastas ligi 36 kilogrammi toitu. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul saab toidukadusid vähendada sektorite koostöös.

„Toidukadude vähendamiseks peavad toidutööstused süvendama koostööd kaubandusettevõtetega, et paremini prognoosida vajadust ja vähendada seda toidukogust, mis lihtsalt jääb poodides müümata,“ ütleb Potisepp.

Stockholmi Keskkonnainstituudi (SEI) 2014. ja 2015. aastal läbi viidud uuringute kohaselt on toidutööstuste panus Eestis tekkivate toidujäätmete hulka küll vaid 3%, kuid Potisepa sõnul mängivad toidutööstused olulist rolli ka tarbijate harjumuste kujundamisel ning tarbijate harimisel.

„Suur osa toitu läheb majapidamistes raisku, sest ostetakse liiga suuri pakendeid, avatud pakendid jäävad seisma või ostetakse lihtsalt rohkem, kui reaalselt jõutakse ära tarbida,“ ütleb ta. Toidutööstused saavad seega väiksematele majapidamistele pakkuda ka väiksemates pakendites tooteid ning arendada välja taassuletavaid pakendeid, et toit ka pärast avamist koduses külmkapis kauem värskena püsiks.

Kui praegu läheb igas kodumajapidamistes SEI andmetel raisku ligi 25 tuhat tonni tarbitavat toitu aastas, siis Potisepp loodab, et 2050. aastaks on eri sektorite – toidutootjate, jaemüüjate ja tarbijate – koostöös on see number vähenenud vähemalt veerandi võrra.

Toidutööstuste osakaalu toidukadude vähendamisel saab innustada ka koostööd heategevusorganisatsioonidega, leides rakenduse nö kaubanduslikult ebasobivatele toodetele, näiteks sellistele, mille pakendid on saanud kahjustada.

Toidukadude vähendamine on arengusuunana kokku lepitud ka toidutootjate ühises eneseregulatsioonis. „Kuigi paljud Eesti toidutootjad peavad jätkusuutliku arengu vaates silmas ka toidukadude vähendamist, on oluline ka eesmärgid paberil kirja panna ja üheskoos kokku leppida arengusuunad, mille poole püüelda,“ sõnab Potisepp.

 

LISAINFO:

Sirje Potisepp

_________________________

juhataja

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Estonian Food Industry Association

Tel: +372 6 484 621

Mob: +372 50 46 547

E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
www.toiduliit.ee

 

Jätkuv tööjõupuudus põllumajanduses raskendab kodumaise toidutoorme kättesaadavust, ütles tänasel toidutööstuse aastakonverentsil „Regulatsioonide tuules“ Toiduliidu volikogu esimees ja Salvesti nõukogu esimees Veljo Ipits.

 

„Meile teeb muret tööjõuturul toimuv. Koondamised COVID-19 kriisist laastatud majandussektoritest on küll andnud meile võimaluse leida töötajaid seni täitmata töökohtadesse ja kiirendada oma tööjõuressursi puudusi. Samas raskendab jätkuv tööjõupuudus toidu esmatootmise tasandil ehk põllumajanduses, mida on hakatud võõrtööjõu kriisiks nimetama, kodumaise toidutoorme kättesaadavust. Võin enda ettevõtte näitel kinnitada, et sel aastal kurgi- ja kohati ka köögiviljakasvatajad oma lepingulisi kohustusi täita ei suuda, sest ei ole tööjõudu. Nõustun, et vähemalt mingi osa sellest tööjõu puudujäägist on võimalik palkade olulise tõstmisega katta, aga see kajastub kohe ka toodangu hinnas ja tuleb lõppkokkuvõttes meie tarbijatel kinni maksta. Hinnatõusu ei taha keegi,“ tõdes Ipits.

 

Ipits tõdes, et üldiselt on toidutööstusel tänavu läinud paremini, kui töötleval tööstusel tervikuna. Tootmismahud on küll kasvanud 3,1%, kuid müügitulu vaid 0,5%. See viitab müügihindade alanemisele ja odavamate kaupade müügiostu eelistamistele tarbijate poolt.

 

Sektori siseselt on olnud kasvus õli-, liha-, jahu- ja piimatööstused. Müügitulu on 2019. aasta esimese poolaastaga võrreldes vähenenud kala-, pagari-, kuid ka puu- ja köögiviljatööstustel. Sektori kogutulu vähenes 20% võrreldes 2019. aasta esimese poolaastaga. Investeeringuid materiaalsesse põhivarasse on küll tehtud, kuid ettevõtted on väga ettevaatlikud ja majandusprognoosidest lähtuvalt suuri riske võtta ei julge, mida omakorda võimendab kasumimarginaalide vähenemine juba tänavu esimesel poolaastal.                                              

 

„Toiduainetööstuse eksportmahud on seitsme kuuga kasvanud 8%, kuid arvestades asjaolu, et see näitaja sisaldab ka hinnatõusu komponenti, on soovid tegelikkusest kindlasti suuremad. Väga tähtis on kaupade vaba liikuvuse säilimine. Omajagu on ekspordi suurendamise võimalusi hakanud pärssima inimeste liikumispiirangud ja paljude erialamesside ärajäämised,“ lisas Ipits.

 

Ipits tunnustas valitsuse ja riigiasutuste esindajaid sektori probleemide lahendamisel kriisiolukorras. „Sektori esindajaid püüti igati kaasata üleskerkinud probleemide lahendamistele ja meiega peeti ka pidevalt nõu, kuidas tagada sektori toimimine eriolukorras. Samas häiris mõningate ametnike ja ametkondade omavahelise töö koordineerimatus ning ilmselt kodukontorites töötamisest tingitud otsustusjulguse puudumine.“

 

Tuleviku osas tõdes Ipits, et rohe-, innovatsiooni- ja digipöörde elluviimine tervikuna, kus toetatakse keskkonna ja digiüleminekuid hõlmavat kaksikpööret ja seda toetavat innovatsiooni, on kulukas. „Eesti toidutootjad on valmis omalt poolt panustama, kuid vajavad siin kindlasti ka riigi ja Euroopa Liidu toetusmeetmete abi. Meie ettevõtete võimekus vajalikul määral investeeringuid teha ei ole piisav. Vaja on toetada investeeringuid tehnoloogilise taseme tõstmiseks, automatiseerimist, digitaliseerimist, investeeringuid ringmajanduse põhimõtete rakendamiseks, innovatsioonitegevusi teadus- ja arengutegevuses, tootearendust, koostööd teadus- ja arendusasutustega jne. Tõhusad investeerimistoetuse meetmed on need, mida meie sektor ootab nii maaeluministeeriumilt, keskkonnaministeeriumilt kui majandusministeeriumilt ehk EAS-ilt. Kui riik sektorit ei toeta, on hinnatõus tarbijale rängem, kui oskame arvata, sest  keskkonda säästev tootmine ja tarbimine on kulukamad, kui me senini oleme harjunud. Samuti peavad tarbijad ka oma tarbimisharjumusi muutma, seda nii tarbimises kui jäätmekäitluses,“ toonitas Ipits.

 

Toiduliit koostöös toidutööstusettevõtetega sõnastas kestliku tootmise eneseregulatsiooni, et tõsta nii tootjate, kaubandusettevõtete, tarbijate kui poliitikakujundajate teadlikkust vastutustundlikust toidutootmisest, tasakaalustatud toitumise olulisusest ning sektori keskkonnakoormuse vähendamisest.

 

“Vastutustundlik ja kestlik tootmine on toidutööstuste jaoks muutunud ja muutumas üha olulisemaks,“ rõhutas Sirje Potisepp. „Toidutööstusettevõtted tegelevad tegelikult iga päev sellega, kuidas pakkuda tarbijale tasakaalustatud ja tervislikke toiduvalikuid, kuidas tagada toidu ja tootmise ohutus, kuidas viia tootmine ressursitõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks, kuidas vähendada pakendite hulka jne. Nüüd on need põhimõtted ka valminud eneseregulatsiooni kirja pandud, millest kõik toidutööstused saavad ning peaksid juhinduma.“

 

Eneseregulatsioon hõlmab laia spektrit põhimõtetest alates mitmekesise toitumise olulisusest kuni toidukadude ja -raiskamise vähendamiseni.

 

Peatükk „Inimene ja tervis“ käsitleb toidutööstuste panust tasakaalustatud ja mitmekesise toiduvaliku pakkumisel ning suhkru, soola, transrasvhapete ja sünteetiliste lisaainete vähendamist toodetes.  Samuti ohutu toidutootmise põhimõtteid, mis hõlmab lisaks seaduses kehtestatud nõuetele ka täiendavate kontrollide ja analüüside läbiviimist nii tootmises kui tarnijate puhul. Näiteks HKScanis on käimas juba kolmas soolavähendamise programm, mis hõlmab kõiki lihatoodete kategooriaid, kus vähendatakse soolasisaldust 15-20%. Salvest võttis Põnni lastetoodetest 2013. aastal välja soola ja suhkru ning kõik säilitusained. Põnni sari on ka ökoloogilisest toorainest ja koostis välja töötatud koostöös lastearstidega. Põltsamaa on näiteks mulgipudrus ja hartšoo supis vähendanud soola kogust alates 2015. aastast  veerandi võrra. Mesikäpa pakenditele on lisatud soovitused, kui palju füüsilist koormust nõuab toote tarbimisest saadavate kalorite põletamine. „Tööstused ei saa toodete maitset muuta sh soola ja suhkru osakaalu vähendada üleöö, sest tarbija ei võtaks seda vastu,“ lisas Potisepp.

 

Toidukadude ja -raiskamise vähendamiseks peavad toidutööstused oluliseks koostöö süvendamist kaubandusega, et osata täpsemani müügimahte planeerida. Kuid sama oluline on ka tarbija teadlikkuse tõstmine ja võimaluse pakkumine osta toiduaineid oma vajadustele vastavas koguses ning taassuletavas pakendis. Samuti teevad mitmed ettevõtted koostööd erinevate heategevusorganisatsioonidega, et suunata ülejääk abivajajateni.

Keskkonnakoormuse vähendamiseks otsivad toidutööstused järjest enam võimalusi ülejääkide ja jääkproduktide väärindamiseks. Näiteks HKScani Rakvere tootmisüksuse soojavajadusest neljandik tuleb loomsete jäätmete põletamisest saadavast energiast.

 

Samuti võtavad tööstused järjest enam kasutusele keskkonnasäästlikumaid pakendimaterjale ning suurendavad taastuvate ja taaskasutatavate või monomaterjalide osakaalu, pidades samas silmas, et ei kannataks toidu ohutus.

Toidutööstus on suhteliselt tööjõumahukas sektor, andes tööd pea 14 000 inimesele, ning seetõttu on eneseregulatsiooni oluline osa ka töötajatele tervist säästva ning füüsilist, vaimset ja sotsiaalset heaolu pakkuva töökeskkonna tagamine, mis on toidutööstustes märkimisväärselt keerulisem, kui näiteks IT-sektoris.

 

Ühtlasi deklareerivad toidutööstused, et hindavad laiapõhjalist kaasavat koostööd erinevate poliitikate loomisel ning on valmis  aktiivselt kaasa rääkima toiduainete tööstuslikku tootmist otseselt ja kaudselt puudutavatel teemadel. Samuti edendavad koostööd teadus- ja uurimisasutustega, et luua ja rakendada töösse erinevaid innovatiivseid tehnoloogiaid ning arendada uudseid tervislikke eluviise toetavaid tooteid, ja teevad koostööd õppeasutustega, et tuua sektorisse vajalike oskuste ja teadmistega tööjõudu.