Toiduliidu pressiteade
18. oktoober 2019

 

Eesti toidutootjad: globaalne turg mõjutab meid rohkem, kui arvata oskame

 

Eesti toidusektori 2019. aasta esimese poole tulemused näitavad mahtude kasvu, kuid samavõrra on tõusnud ka kulud, nenditi toidutööstuste sügisesel pressikonverentsil. Piima-, liha-, joogi, leiva- ja kalatööstused hindavad koduturgu kõrgelt, kuid suurt arengupotentsiaali näevad nad eelkõige ekspordis ning toorainele suurema lisandväärtuse andmises.

 

„Esimene poolaasta on olnud toidutootjatele pigem hea,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp. Tema sõnul on tootmismahud kasvanud, aga paraku ei ole samavõrra tõusnud müügitulu, sest kulud kipuvad eest ära jooksma. „Positiivne on, et me toodame aina suurema lisandväärtusega tooteid. Eelmise aasta sama perioodiga võrreldes on lisandväärtuse kasv 14%, mis on pool Euroopa Liidu keskmisest,“ sõnas Potisepp.


Kokku tootsid Eesti toidutööstused kuue kuuga ligi 800 miljoni euro eest, sellest kolmandik eksporditi. Suurim toodangu maht on jätkuvalt piima- ja lihatööstuses, vähenesid joogi- ja õlitööstuse mahud.

Statistikaameti andmetel kasvas toidutööstuste müügitulu 6% ning moodustas 15% kogu töötleva tööstuse tulust. Suurim osakaal selles on piima- (21%) ja lihatööstusel (17%). Joogitööstus andis 12% toiduainetööstuse müügitulust.

Toiduainetööstuse 2019. aasta I poolaasta kulud olid 964,2 miljonit eurot, mis on 4% rohkem kui eelmisel aastal samal ajal. Kulude kasvu on soodustanud sisendite hinnatõus, mida peegeldab ka toiduainete tootjahinna kasv. Endiselt on kulude kasvatajaks tööjõupuudusest tulenev palgasurve. Tööjõukulud, mis moodustavad peaaegu neljandiku kuludest, suurenesid aastases võrdluses 6%. Samal ajal annab sektor 13% töötleva tööstuse toodangust ning otseselt tööd ligi 15 000 inimesele.

Toiduliidu juhi sõnul on võrreldes eelmise aasta esimese poolaastaga vähenenud investeeringud. See  võib olla tingitud ebastabiilsest maksukeskkonnast, aga ka globaalsel turul toimuvast.  „Loodan, et  teisel poolaastal investeeringute osakaal kasvab, sest sektorisse on vaja investeerida,“ sõnas Potisepp. Ettevõtted investeerisid selle aasta kuue kuuga 34 miljonit eurot. Enim investeeringuid on teinud joogitööstus (6,5 miljonit), järgnesid piima- ja lihatööstus mõlemad 5,7 miljoni euroga.

Poliitikakujundajatelt ootavad tööandjad eelkõige stabiilsust. „Tootjad teevad oma plaane pikemaks ajaks ning iga suur kannapööre mõjutab neid veel kaua. Valitsuse otsus langetada alkoholiaktsiise turgutas veidi joogisektorit, aga juba terendavad uued väljaminekud, mis on seotud pakendite ja plasti kasutamisega. Me teame, et 2021. aastaks on riik võtnud ambitsioonikad eesmärgid, aga plaani, kuidas seda lahendada, ei ole. Me peaksime neile teemadele juba täna mõtlema,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.

„Esmatarbekaupade tarbimisele avaldavad mõju kõik riigi maksuotsused – kuni maamaksuni, mis tõstab inimeste kulusid ning paneb neid tegema pragmaatilisi valikuid ka toidupoes,“ tõi Potisepp välja suure pildi.

 

„Toidutootjate jaoks on koduturg oluline, aga lõviosa käibest tuleb siiski ekspordist. Globaalses majandusruumis toimuv mõjutab meid tugevalt ja selleks, et keerulistes oludes ja tihedas konkurentsis püsima jääda, on vaja tõsta mitte ainult mahte, vaid toota suurema lisandväärtusega tooteid,“ ütles Tere AS juhatuse esimees Ülo Kivine. Lisaks ärile Euroopas on ettevõte võtnud suuna ka Jaapani, Korea ja Vietnami turgudele. Kivise sõnul on tootearenduses oluline koostöö teadusasutustega, mida tänaseks teeb 23% Eesti toidutootjatest.

 

„Lihatoodangu maht on suurenenud - see on märk, et oleme toibumas seakatkust,“ ütles Saaremaa Lihatööstus OÜ turundusjuht Siret Läets. Samas kasvavad kulud ka lihatööstuses. Konkreetse näitena tõi Läets uuel aastal kehtima hakkava vabatahtliku päritolumärgise nõude pakenditel. „Kõik sellised muudatused on seotud suurte kuludega. Sageli jõuad pakendid ära teha ja siis tuleb uus määrus. Tulevik on nagu maa, mida ei ole kaardil,“ sõnas ta. Ta tõi välja ka tööjõuga seotud kitsaskoha: „Spetsialistidest on suur puudus ja järelkasvu ei ole, sest töö tootmises nõuab füüsilist vastupidavust ja kohusetunnet, mida tänapäeva noortel napib. Eriti suur vajadus on lihatehnoloogide järgi,“ ütles Läets.

 

Pagaritööstus on kerges tõusus, mis on olnud stabiilne läbi aastate. „Eestlane tootjaid rikkaks ei söö, meil tuleb leida pidevalt uusi turge,“ ütles Eesti Leivatööstus AS juhatuse liige Mai Linnas, kelle sõnul kolmandik toodangust eksporditakse. Olulised turud on Soome ja Rootsi, kuhu müüakse palju ka külmutatud tooteid. „Pagaritoodete valik on väga suur ning teadlik tarbija ootab aina enam personaalsust, uusi huvitavaid maitseid ning koostisosi, mis lisavad tootele funktsionaalsust,“ sõnas Linnas. Tulevik toob leivatootja sõnul näiteks nutikad QR koodiga pakendid. Samuti sellised, mis annavad teada külmaahela katkemisest või sisaldavad toote tarneahelaga seotud infot.

 

„Joogitootmisele andis hoogu kuum suvi, mis kasvatas hüppeliselt mittealkohoolsete jookide, sh pudelivee müüki,“ ütles Saku Õlletehase AS juhatuse liige Jaan Härms. Teise positiivse näitena tõi Härms piirikaubanduse languse. „Aktsiisilangus on toonud tagasi Soome turistid, kes kulutavad siia tulles märkimisväärselt raha ja seda mitte ainult alkoholile ehk valitsuse otsuse mõju on Eesti majandusele tervikuna positiivne,“ ütles Härms. Tema sõnul kasvasid tänu aktsiisilangusele riigile laekuvad tulud ning otsusest võidavad ka Eesti tarbijad, sest see kajastub juba ka jaehindades.

 

Ainukese Eesti toidutootjana siinsel börsil noteeritud ettevõtte PRFoods AS juhatuse liikme Indrek Kasela sõnul on nende  peamiseks tooraineks lõhe ja vikerforell ja enamus forellist kasvatatakse nende enda farmides Eestis, Soomes ja Rootsis ning tooteid müüakse 37 riigis üle kogu maailma. „Kalasektor ajalooliselt olnud ekspordile suunatud äri, millel on ka Eesti jaoks suur potentsiaal. Meil võiks olla rohkem väikesi, ühistulisi kalakasvatajaid rannaaladel, sest keskkond on selleks sobiv,“  ütles Kasela. „Viimaste juhtumite taustal on kriitilise tähtsusega, et kalatööstus ei baseeruks ainult importkalal. Nii tööstuse jätkusuutlikkuse, toiduohutuse kui tarbija eelistuse seisukohalt, on oluline, et me kasutaks rohkem kohalikku toorainet. Hea meel on teatada, et esimest korda on võimalik COOP poodidest saada PRFoodsi Saaremaal meres kasvatatud forelli,“ selgitas ta.

 

Pressikonverentsi ettekanded leiab Toiduliidu veebilehelt.

 

Eesti toidutootjate igasügisene pressikonverents toimus neljandat aastat ning sel korral oli esmakordselt esindatud ka kalasektor. Üritust korraldab Toiduliit, mis koondab enda alla ligi 70 eri suurusega eestimaist toidutootjat.

 

 

Teate edastas:

 

Elina Kink

Vanemkonsultant

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

+372 5110033

PR Strategies OÜ

Toiduliidu pressiteade

16. oktoober 2019

 

Toiduliit valis koos Eestimaa inimestega viiendat aastat sektori sädeinimest, kelleks sai Gustav Cafe loovjuht ja peakondiiter Õie Pritson.

 

„Eesti toidutootjate töö on hindamatu väärtusega – tänu neile saame tarbida head kodumaist toitu. Selle eest soovime neid inimesi tänada ja tunnustada. Selle aasta Südamega Tegija nominendid paistavad kõik silma oma pikaajalise panuse ja erakordse pühendumisega,” ütles Toiduliidu volikogu ja juhtkogu esimees Veljo Ipits auhinda üle andes.

 

“Südamega Tegija tiitli pälvis tänavu Õie Pritson, kes on andnud meeletult suure panuse sellesse, et Eesti kondiitrisektor areneks ja õitseks. Tänu Õie sugustele visionääridele, kes oma töö kvaliteedis järeleandmisi ei tee, on Eesti toit konkurentsivõimeline üle maailma,“ sõnas Ipits.

 

Õie Pritson täidab Gustavi peakondiitri ja loovjuhi rolle, töötades iga päev selle nimel, et Gustavi toodete kvaliteet ja valik oleksid tipptasemel. Kolleegide sõnul on ta äärmiselt loominguline inimene, kes on kõigi Gustavi sortimendi retseptide loomise taga. Kuigi ta on oma ala täielik asjatundja, ei väsi ta end edasi arendamast ja käib igal aastal maailma kondiitrivaldkonna tippude juures erakursustel. Tänu sellele on Gustavis täna olemas kõik, mis kondiitrimaailmas moes on. Oma teadmisi jagab ta ka teistega, koolitades Tartu Rahvaülikoolis kondiitri erialast huvitatud inimesi.

 

„Õie on oma valdkonna tõeline professionaal, kes on alates esimesest päevast kuni tänaseni kaheteistkümnel aastal andnud ettevõtte üles ehitamisse ja pidevasse arengusse päev päeva järel endast kõik. Tema panust ettevõtte arengusse on võimatu üle hinnata – just tema käe alt on tulnud kõik Gustavi sortimendi retseptid. Soovime kõigi kolleegide poolt Õiele aina jätkuvat energiat ja loovust Eesti koogikunsti uutesse kõrgustesse viimisel,“ ütles Gustav Cafe asutaja ja juht Siim Liivamägi.  

 

„Südamega tegija“ konkursile esitati sel aastal rekordiliselt 16 kandidaati ning lõpphääletusele jõudsid neist lisaks Õie Pritsonile ka Lõuna Pagarite pagar Valve Hindrikson, Eesti Pagari müügi- ja tootejuht Maarika Toom, Valio Eesti juustumeister Villu Hinn ja A. Le Coqi õllemuuseumi juhataja Mart Haldma.

 

Südamega Tegija tiitli võitja selgus sotsiaalmeedias toimunud hääletuse ja Toiduliidu juhtkogu lõppotsuse tulemusel. Möödunud aastal sai selle tiitli Farmi juustutsehhi juhataja ja tehnoloog Mare Raja.

 

Fotode autor: Adam Illingworth.

Teate edastas:

Elina Kink

PR Strategies

+372 511 0033

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

 

Toiduliit korraldab 26. septembrist kuni 13. oktoobrini mahlakampaaniat, mille raames pannakse eelkõige rõhku tarbijate teadlikkuse tõstmisele suhkrute osas.

Üldiselt mõeldakse suhkrust rääkides tavalist nn lauasuhkrut ehk sahharoosi. Puuviljadest, köögiviljadest või marjadest pressitud mahl sisaldab aga toorainele omaseid suhkruid toorainele omases vahekorras. Näiteks on 100% õunamahlas domineeriv suhkur fruktoos, kuid lisaks sisaldab õunamahl ka glükoosi ja sahharoosi.

Pakendi toitumisalases teabes on kohustuslik tuua välja suhkrusisaldus. Selle üldnimetaja alla kuuluvad kõik mono- ja disahhariidid ehk ka glükoos, fruktoos, galaktoos, maltoos jne. Tarbijad loevad vahel ekslikult seda infot kui lisatud lauasuhkru sisaldust, mõtlemata sellele, et tegemist on viljades ja marjades esineva loomuliku suhkruga. Toitumisalase teabe alusel ei ole võimalik eristada viljadest ja marjadest pärinevat suhkrut lisatud suhkrutest: seetõttu tuleb jälgida tootenimetust ja koostisosade loetelu, kas tegemist on mahla, nektari või mahlajoogiga. Mida suurem mahlaprotsent, seda suurem on viljadest ja marjadest pärit suhkrute osakaal.

  • 100% mahl on täismahl, mis on valmistatud ainult puuviljadest, köögiviljadest või marjadest ja sellesse pole lisatud suhkrut ega ühtegi säilitusainet. Vastavalt mahlaregulatsioonile on teatud lisaained lubatud, nt. apelsinimahlas askorbiinhape mahla värvi hoidmiseks.
  • Olenevalt valmistusviisist võib mahl olla:
  • mahl kontsentreeritud mahlast, mis saadakse kontsentreeritud mahla taastamisel joogiveega. Igal puuvilja/marja nimetusel on seadusega kehtestatud kuivaine näidud, milleni tuleb mahl taastada.
  • värske mahl, mis saadakse purustatud puuviljadest/marjadest esmase pressimise teel.
    • Nektar erineb mahlast väiksema mahlasisalduse poolest, sisaldades mahla ja/või püreed sõltuvalt puuvilja happesusest 25–50%.
    • Mahlasisaldus ei ole mahlajoogi puhul õigusaktiga reguleeritud, ent tavaliselt sisaldavad Eestis müüdavad mahlajoogid mahla umbes 10–15%.

Täismahla võiks lugeda pigem toiduks kui lihtsalt janukustutajaks, sest 100% mahl sisaldab rikkalikult toorainest pärit toitaineid, vitamiine, mineraale jms. Mahla tarbimisel tuleb seega arvestada, et toitumise seisukohalt ei ole tegemist mitte lihtsalt joogiga, vaid asendatakse üks puuvilja- või marjaportsjon mahlaga.

AS A. Le Coq on taas konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte

 

3. oktoobril tunnustas Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Vabamu okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Eesti kõige konkurentsivõimelisemaid ettevõtteid. Kokku osales konkursil 1857 Eesti ettevõtet, millest nimetati 13 valdkonna parimad. Juba 13. korda pälvis konkurentsivõimelisima toidutööstusettevõtte tiitli AS A. Le Coq.


A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on joogitööstuse jaoks praegune aeg väljakutseterohke, kuid samas huvitav. „Sel aastal on eriti hea meel auhind vastu võtta, kuna joogiturg ja tarbijate eelistused on viimase viie aastaga päris tugevasti muutunud ning usun, et näeme muutusi ka edaspidi. Seda enam olen õnnelik, et oleme A. Le Coqis suutnud tarbijaga sammu pidada ja vahel ehk ka üllatada.“

 

Kaubandus-tööstuskoja juhatuse esimees Toomas Luman sõnas konkurentsivõimelisimaid ettevõtteid tunnustades: „Ettevõtjatel on riigi ja ühiskonna heaolu kasvatamisel hindamatu roll ning tehtud pingutuste märkamine on tähtis, sest tunnustus mitte ainult ei motiveeri, vaid aitab edendada ettevõtluskultuuri ja hoogustab Eesti majandust.“

 

Ettevõtete konkurentsivõime edetabeli koostamise eesmärgiks on aidata kaasa Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõusule ja koos sellega kogu Eesti majanduse kiiremale arengule. Edetabel toob esile kõige edukamad ettevõtted ja seab need eeskujuks teistele. Edukatele ettevõtetele on see heaks võimaluseks tutvustada end avalikkusele ja kindlustada seega oma edasist konkurentsipositsiooni.

 

Eesti kõige konkurentsivõimelisemate ettevõtete edetabelit koostades võetakse arvestuse aluseks ettevõtete kahe viimase aasta majandustegevuse näitajaid: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulu, omakapital ja töötajate arv. Tegemist on osaga Eesti suurimast ettevõtluskonkursist, mida veavad üheskoos Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) ja Tööandjate Keskliit. Andmeid analüüsis ja edetabeli koostas Eesti Konjunktuuriinstituut koostöös Lausanne’i Juhtimise Arendamise Instituudiga. Esimest korda reastati konkurentsivõimelisi ettevõtteid aastal 2003.

 

2019. aasta konkurentsivõimelisimad ettevõtted tegevusvaldkondade kaupa:

  • Cleveron AS, tööstus ja energeetika
  • A. Le Coq AS, toiduainetööstus
  • Silberauto AS, jaekaubandus
  • CM Tallinn AS, hulgikaubandus
  • Novatours OÜ, turism
  • Kapitel AS, kinnisvara
  • Tallink Grupp AS, transport ja logistika
  • Energiapartner OÜ, arhitektuur ja projekteerimine
  • Merko Ehitus AS, ehitus
  • Telia Eesti AS, side, kommunikatsioon ja IT
  • Tornator Eesti OÜ, põllu- ja metsamajandus
  • Swedbank AS, finantsvahendus
  • Ramirent Baltic AS, teenindus

 

26. september 2019
Pressiteade

Toiduliit: seadusandluse kitsaskoht tekitab tarbijates segadust

Toiduliit alustas mahlatoodete teavituskampaaniat, mille raames pannakse rõhku tarbijate teadlikkuse tõstmisele lisatud suhkrute teemal.

Toiduliidu juht Sirje Potisepp rõõmustab, et mahlaturu langus on möödanik ning turg on tõusus. „Mahlaturg on alates 2016. aastast stabiliseerunud ja sealt edasi olnud kerges tõusus, mahus on kasvanud 3,8% ja rahalises väärtuses 9%. Tarbijad on ka suhkruhirmust üle saamas ja mõistavad, et kõike tuleb tarbida mõõdukalt,“ märkis Potisepp. Ta lisas, et mahlaturu suurusjärk on ca 30 miljonit liitrit, mis jaotub omakorda segmentide vahel laiali 36,5% mahlajoogid, 31,7% nektarid ja 31,1% mahlad. Tõusujoones on kõik sektorid tervikuna.

Seadusandlus ütleb, et „Toidule ei tohi omistada omadusi või toimet, mida sellel ei ole, ega märkida eriomaduseks sellist omadust, mis on olemas kõigil sarnastel toitudel.“ Seetõttu ei ole ka 100% mahladel lubatud kasutada märgistust „ilma lisatud suhkruta“, kuigi nad seda on.

„See on kurioosne, sest tarbijad ei tea mahlaseadust ja nende teadlikkust tuleks just suhkrute osas tõsta. Praegu on pakenditele märgitud toitumisalases teabes süsivesikute hulk ning seejuures on eraldi välja toodud veel suhkrute hulk 100 g või 100 ml toote kohta. Tihti juhtub olukord, kus tarbijad arvavad, et kõik süsivesikud ongi suhkrud ning veelgi halvemal juhul arvatakse, et pakendil esitatud kogu suhkur on lisatud suhkur. Siinkohal on oluline rõhutada, et toitumisalases teabes on esitatud suhkru üldkogus ning selle hulka kuuluvad nii toorainest pärit suhkrud kui ka lisatud suhkur. Kuna täismahlade puhul pole lubatud suhkrut lisada, siis kõik pakendil esitatud suhkur on pärit toorainetest ning märgistus „ilma lisatud suhkruta“ aitaks tarbijatel teha teadlikumaid valikuid, kuid selline märgistus pole hetkel lubatud,“ selgitas Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadur Rain Kuldjärv kummalist olukorda seadusandluses.

Sirje Potisepp kinnitas, et märgise „ilma lisatud suhkruta“ kasutamise lubamine 100% mahladel aitaks tõsta tarbijate teadlikkust täismahla suhkrute võrdväärsusest puuviljade, köögiviljade ja marjadega ning vähendaks valearusaamade levikut.

Toiduliit on mahlatoodete teavituskampaaniaid korraldanud alates 2005. aastast. Tänavune kampaania kestab kuni 13. oktoobrini.

Mahladest lähemalt saab lugeda siit: https://www.tunnetoitu.ee/100-mahl/

 

Lisainfo:
Sirje Potisepp

Toiduliidu juht

504 6547

 

Rain Kuldjärv

Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadur

5803 9816