PRESSITEADE    

  1. juuni 2022

 

Toiduohutuse päev: Eesti toit on Euroopa üks puhtamaid

 

Täna tähistatakse rahvusvahelist toiduohutuse päeva ning Eesti Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul kinnitavad uuringud, et Eesti toit troonib Euroopas oma puhtuse ja kvaliteedi poolest ning Eesti põllumajandus on maailmas kõige keskkonnahoidlikumate seas.

 

„Eesti toit paistab Euroopas väga positiivselt silma, sest on Euroopa Toiduohutusameti uuringute järgi üks maailma puhtamaid, kuna Eesti põllumajanduses kasutatakse suhteliselt vähe taimekaitsevahendeid. Eurostati viimaste andmete järgi on Eesti viie kõige vähem taimekaitsevahendeid kasutava riigi hulgas Euroopas,“ ütles Potisepp. Põllumajandus- ja Toiduameti poolt võetud proovide põhjal ka eestlaste toidulauale jõudev loomne toit vastab kõikidele nõuetele.

 

„Aga meil on veelgi rohkem häid uudiseid tarbijale – Eesti toiduainetööstused panustavad ohutuse tagamisse palju rohkem, kui seadused ette näevad ning Eesti toit on kõikjal Euroopas ja kaugemalgi tuntud oma kõrge kvaliteedi poolest,“ lisas Potisepp.

 

Eesti toidutootjad tegutsevad nende initsiatiivil vastu võetud kestliku tootmise eneseregulatsiooni alusel: rakendavad toiduohutuse tagamisel enesekontrollisüsteeme, viivad lisaks seaduses kehtestatud nõuetele läbi täiendavaid kontrolle ja analüüse ning teevad järjepidevat ja sisukat koostööd järelevalveasutustega.

 

„Toiduohutus on meie sektori üks suurimaid prioriteete ning tootjad investeerivad pidevalt nii tehnoloogia arengusse, kui ka töötajate koolitamisse ja kõrghügieeni tagamisse kõikides tootmisahela etappides. Meile lasub suur vastutus ja siinjuures on meile headeks partneriteks Põllumajandus- ja Toiduamet ja Terviseamet,“ nentis Potisepp.

 

Potisepa sõnul on toiduohutuse tagamisel suur roll ka tarbijatel endil: koduköökides peab alati pöörama tähelepanu sellele, et erinevad toidud oleksid vastavatel tingimustel hoiustatud ja õigesti valmistatud.

 

„Väga oluline jälgida nii säilitamise temperatuure kui ka küpsusastmete kuumutamistaset. Ka pakendilugemisoskus on tähtis, sest pakend annab põhjaliku teabe toote omadustest ja säilitamistingimustest,“ lisas Potisepp. „Kas teadsite näiteks, et toidu hoidmisel soojas hakkavad juba 1-2 tunni jooksul bakterid kiiresti paljunema?“ 

 

Potisepa sõnul aitab toidu õige käsitlemine kodudes mitte üksnes toidumürgituste vastu, vaid vähendab oluliselt ka toidu raiskamist, mis on Eestis jätkuvalt üsna suureks probleemiks. Aastas visatakse Eestis ära ligikaudu 84 000 tonni toitu, mille maksumus on üle 160 miljonit eurot. Üle 70% kogu Eesti toidujäätmete tekkest tekitatakse just kodumajapidamistes.

 

Toidu hoiustamisel ja valmistamisel on oluline jälgida toiduohutuse nõudeid. Kõige olulisemad nõuandeid, kuidas seda teha, saab lugeda PTA veebist: https://pta.agri.ee/toit

         

PRESSITEADE

7.06.2022

EASi ja KredExi ühendasutus, Swedbank & Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

 

Ekspordikonverentsil “Made in Estonia” arutleti, milline on eksportivate ettevõtete tulevik

 

Täna, 7. juunil toimus ekspordikonverents “Made in Estonia”, kus tutvustati maailma majanduse trende ning arutleti Eesti ettevõtete väljakutsete ja võimaluste üle globaalsel turul.

 

Konverentsi avas Eesti Vabariigi president Alar Karis, kes sõnas, et eksport ja ettevõtjate paindlikkus uute turgude leidmisel erinevates kriisides on see, mis meid uuele edule viib, kuid lisas, et Euroopas toimuva sõja kõrval ei tohi unustada eksportiva sektori pikaajalisi väljakutseid. “Ajal, mil gaasi kallinemine on muutnud põlevkivielektri väga konkurentsivõimeliseks ja puitmaterjali saamiseks suurendas riik raiemahte, võib jääda mulje, et rohepööre lükkub edasi. Vastupidi: viimase aja kõrged energiahinnad demonstreerivad jätkuvat vajadust rohepöörde ja Venemaast sõltumatu energia järele,” ütles Karis. “Tahaksin aga meenutada, et rohepööre ei tähenda vaid ilusaid vaateid, päikesepaneele ja tuulikuid. Rohepööre tähendab väga suuri muutuseid majanduses, see suurendab vajadust uute materjalide ja tootmise järele ning loob palju võimalusi ka Eesti eksportijatele: on need siis keemiatööstuses või digitaalseid lahendusi pakkuvates IT firmades.”

 

EASi ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse juht Mihkel Tammo rõhutas, et mida rohkem teeme riigisiseselt koostööd, seda tugevamad oleme ka oma eksporditegevuses. “Peame leidma koostöövõimalusi, kuidas meie ekspordivõimekusele jõudu juurde anda. Näiteks on oluline kasvatada ettevõtete teadmusmahukust, et meil oleks ka rohkem konkurentsivõimelisi tooteid, mida eksportida,” ütles Tammo. “Samuti saame koos võimendada Eesti puhta looduse ja kestlike lahenduste kuvandit, mis on maailmas aina kõrgemalt hinnatud.” 

 

Majanduse globaalsetele trendidele ja Eesti ettevõtete väljakutsetele keskendunud Swedbanki ettevõtete panganduse juht Liisi Himma tõi välja, et eesootav sügistalvine periood ei saa ettevõtjatele olema lihtne, kuna probleemid tarneahelates jätkuvad, energiakriis seab kahtluse alla maagaasi varustuskindluse ja väliskaubanduses varitsevad ohtlikud sanktsioonikarid. “Suve tuleks kasutada, et läbi mängida kõikide võimalike ja võimatute kriiside lahendamine,“ ütles Himma. „Aga julgete ja nutikate Eesti ettevõtete päralt on tulevik! Kindlasti tekib ka arvukalt uusi võimalusi, näiteks Aasiast tagasi pöörduva tootmise Eestisse võitmiseks ja ilmselt muutub Ukraina sõja tõttu lihtsamaks ka välisomanikelt ettevõtete välja ostmine ja kohalike ettevõtete laienemine.“

 

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majandusarengu asekantsler Sille Kraami sõnul on iga kriis ka võimalus ning riigi roll on nendega kaasnevate väljakutsete ja võimaluste realiseerimiseks vajalikku tuge pakkuda. „Digitaliseerimine ja robotiseerimine ei aita ainult kasvatada ettevõtete efektiivsust, vaid võimaldab ka kliendile pakkuda paremaid tooteid ja teenuseid ning ettevõtetel paremaid äriotsuseid teha,“ ütles Kraam. „Ettevõtetel tuleb rahvusvahelises konkurentsis püsimiseks kindlasti tegeleda ka kestlikkuse küsimustega. Eesti peamised ekspordipartnerid on meist ettevõtete innovatsiooni- ja digipöörde osas veidi ees, kuid rohepöörde osas oleme võrdsemal stardipositsioonil, mis omakorda võib targalt tegutsedes pakkuda Eesti ettevõtetele eksporditurgudel täiesti uusi võimalusi,“ lõpetas Kraam.

 

Ettevõtete ja erialaliitude aruteludes tõid mitmed ettevõtjad esile kõrge esindajaga välisvisiidi kasulikkust uute kontaktide leidmisel, eriti just väiksemate ettevõtete puhul. “Ettevõtetele on väga kasulik, kui riik võtab neid välisvisiidile kaasa. Üks meie ettevõtte esindaja käis peaministri visiidiga välismaal ja saime sealt palju häid lepinguid,” ütles Jaan Hendrik Murumets ettevõttest Krakul.  

 

Lisaks toodi positiivsena välja ka Eesti puhta looduse ja tooraine ning neile ehitatud kestlike ärimudelite kasvavat potentsiaali välismaal. “Meil on mahe ja puhas tooraine ning zero-waste tootmine. Peaksime selliseid lugusid ja konkurentsieeliseid rohkem ühiselt ekspordis ära kasutama,” tõi Puljong OÜ asutaja Helgor Markov näiteid. 

 

Nordic Milk juhatuse liige Ülo Kivine lisas samuti, et Eesti fookus peab üha rohkem olema ka süsiniku jalajäljel ja laiemalt rohepöördel. “Näiteks on meil võimekus suurtes farmides toota toidutööstuse kõrval ka biogaasi. Seeläbi saaksime märgistada oma toiduained väga väikese jalajäljega,” tõi Kivine esile Eesti toidutootjate potentsiaali. 

 

Ühiseks murekohaks üle sektorite peetakse kvalifitseeritud tööjõu vähesust ning inseneride puudust, kellega saaks uusi asju ellu viia. Ettevõtjate sõnul tuleks probleemi lahendamist alustada haridusmaastikust ja populariseerida inseneriharidust.

 

Konverentsi lõpetavad Andres Kask Expo 2020 Dubai Eesti Esindus Sihtasutusest ning Ege Devon, EASi ja KredExi ühendasutuse ekspordinõunik AÜEs, kes räägivad Eesti Expo 2020 Dubai kogemustest, võitudest ja õppekohtadest.  

 

Paralleelselt laval toimunud esitlustega leidsid ürituse jooksul aset ka enam kui sada personaalset kohtumist ettevõtjate ja EASi 14 eri riigi ekspordinõuniku vahel, kes jagasid sihtturu-spetsiifilist nõu ja teadmisi.

 

Ekspordikonverentsi “Made In Estonia” korraldasid Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Swedbank.

 

Galerii konverentsi esimeste piltidega leiab siit (fotograaf Rauno Liivand): 

https://flic.kr/s/aHBqjzTk4r

 

 

Lisainfo:

 

Mattias Kaiv

kommunikatsioonispetsialist

kommunikatsiooniüksus

EASi ja KredExi ühendasutus

 

+372 5650 3609

See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.

1.PAKENDIKONVERENTS

PRESSITEADE

  1. mai 2022

 

 

Tänasel Toiduliidu Pakendikonverentsil tutvustas maailma juhtiva toiduainete pakendilahenduste tarnija Multivac Saksamaa innovatsioonikeskuse projektijuht Marina Dodel viite ülemaailmset trendi, mida toidutootjad on toiduainete pakendamisel kasutusele võtnud.

 

Selle aasta suurima trendina tõi Dodel välja toidu säilitamiseks mõeldud pakendi innovatsioonid nagu vaakumpakendid, taassuletavad pakendid või antimikroobsed pakendid. „Toidujäätmetel on tohutu süsiniku jalajälg. See on tegelikult nii suur, et kui toidujäätmed oleks riik, oleks see Hiina ja USA järel suuruselt kolmas süsinikdioksiidi tekitaja,“ ütles Dodel. „Selle trendi peamine eesmärk on vähendada pakenditega toidu raiskamist.“

 

Teiseks suundumuseks on monomaterjalide kasutuselevõtt ringmajanduse tugevdamiseks. „See tähendab liikumist monomaterjalpakendite poole ehk keskendutakse materjalikomponentide lihtsustamisele. ELi plastistrateegia nõuab, et kõik pakendid oleksid 2030. aastaks taas- või korduvkasutatavad,“ lisas Dodel.

 

Kolmas suur trend on bioplast. See suundumus puudutab kasvavat nõudlust bioplasti järele, et vähendada tavapäraste naftast valmistatud plastide kasutamist. „Bioplasti mõiste hõlmab laia valikut erinevaid materjale. Need võivad, aga ei pea olema biolagunevad. Need võivad olla biopõhised, aga ka fossiilpõhised. European Bioplastics arvutuste kohaselt kasvab globaalse bioplasti tootmine järgmise viie aasta jooksul enam kui kolm korda. Selle üheks põhjuseks võib olla see, et biolagunevust peetakse kõige keskkonnasäästlikumaks pakendite kõrvaldamise meetodiks kasutusea lõppemisel,“ märkis ta.

 

Neljas trend ühendab ühelt poolt suurt digitaliseerumistrendi ja teiselt poolt suurt jätkusuutlikkuse trendi. Märgised ja etiketid on tülikad ja ajale jalgu jäänud pakendielemendid, kuna need on sageli valmistatud erinevast materjalist kui toote põhipakendid, raskendades sageli pakendi sorteerimist. „Nihe kergesti eraldatavate etikettide ja taaskasutatavate või taastuvate märgistusmaterjalide poole on äratuntav ja muutub aina tugevamaks,“ ütles Dodel.

 

Märgiseid ja etikette paraku toidutoodetelt täielikult eemaldada pole võimalik, sest need annavad tarbijale olulist sorteerimise ja toitumisalast informatsiooni. Üheks võimalikuks lahenduseks sellele on toidupakendile kuvatud QR-kood, mis annab lisateavet ilma pakendil palju ruumi kasutamata. Veidi hilisema innovatsioonina saab esile tuua ka nähtamatu vöötkoodi, mis lisaks muule parandab plastijäätmete automatiseeritud sorteerimist – tänu koodidele suudavad plastikjäätmete sorteerimistehase skännerid materjale väga lihtsalt tuvastada ja seega õiges suunas välja sorteerida.

 

Viiendaks trendiks on korkide taaskasutatavuse parandamine, eelkõige joogiturul. On saabumas EL-i seadusandlus, mis näeb ette, et korgid peavad jääma pudelite või topside külge. Nende juhiste järgi tehakse juba uuendusi korkide, sulgurite ja tilade osas.

 

1.PAKENDIKONVERENTS

PRESSITEADE

  1. mai 2022

 

Täna toimuval Eesti Toiduainetööstuse Liidu esimesel Pakendikonverentsil „Jätkusuutlik pakendamine ja pakend kui ressurss“ arutleti puidu biomassil põhinevate pakkematerjalide arendamist kui tõsiselt võetavat alternatiivi plastile, mis aitaks saavutada kliimaneutraalsuse eesmärgid kiiremini.

 

„Materjali vähendamisel, materjalile uute omaduste ja lisafunktsioonide andmisel on lisaks ringlussevõtule ja taaskasutusele suur roll pakendi keskkonnamõjude vähendamisel,“ ütles Eesti Trüki- ja Pakenditööstuse Liidu juhatuse liige Katre Savi. Ta märkis, et puidupõhise pakendi ringlussevõtu tase on kõrge ning uute materjalide ja tootmistehnoloogiate abil suudetakse puidupõhistele pakenditele pakkuda funktsioone, mis seni on nõudnud plastikut, klaasi või alumiiniumi.

 

Savi tõi välja jätkusuutlikkusele ja ressursistrateegiale spetsialiseerunud konsultatsioonifirma Material Economics uuringu, mille kohaselt jätkates plastpakendi kasutamist ent rakendades tööstuste tegevuskavades Euroopa Liidu eesmärke, plastpakendi keskkonnajälg küll väheneb ning aastaks 2050 suudame kärpida CO2 emissiooni 20% võrra. Kuid samas näitavad uuringu arvutused, et samadel tingimustel saavutame puidupõhise pakendi puhul koguni 65-protsendilise emissioonide vähendamise. „Peame kasutama vähem ressursse ja samaaegselt tootma vähemast rohkem!“ resümeeris Savi.

 

Toiduliidu ringmajanduse valdkonna nõunik Üllar Huik lisas, et igal pool maailmas arenduslaborid töötavad selle nimel ning paralleelselt on töös mitmeid huvitavad ühekordse plasti ja selle keskkonnamõju vähendamise projekte, nagu näiteks katsetused arendada pabertopsi jaoks tselluloosi põhine vedelikukindel sisesein või Itaalias välja arendatud biolagunev plastpakend, mis laguneb tavatingimustel ja seejuures mikroplasti eraldamata. Arendatakse ka uusi pakkematerjale nanotselluloosist ja keemiliselt modifitseeritud tselluloosist.

 

Tallinna Tehnikaülikooli materjali- ja keskkonnatehnoloogia instituudi polümeeride ja tekstiilitehnoloogia labori professor Andres Krumme rääkis samuti puidu biomassil põhinevate uute pakkematerjalide arendamisest               ning tselluloosist kui pakkematerjalide toorainest. Krumme toonitas, et pakkematerjalide tootmine tselluloosist ei konkureeri toiduressursiga ning võimaldab kasutada tselluloosi allikana ära ka põllumajanduse jääke.

 

Euroopa Komisjoni andmetel varutakse Eestis aastas ligikaudu 7,1 Mt puidupõhist biomassi, 33% sellest eksporditakse väärindamata, 29% kulub puittoodete valmistamiseks ja ainult 5% kasutatakse kiudmassina, peamiselt läbi mehaanilise töötluse. Soomes ja Rootsis väärindatakse vastavalt 40 ja 36% kiumassist.

 

„Eesti plastinõudlus aastas on alla 200 Kt. Võiks seada hüpoteesi, et 2,8% Eestis puidust lähtuva biomassi termoplastseks materjaliks muutmine kataks kogu aastase plastivajaduse, asendades valdavalt mittetaastuvatel maavaradel põhineva plasti biopõhise ja süsiniku neutraalse materjaliga,“ arvutas Krumme. Kiudmass on 100% biopõhine toode, ringlusse võetav, bioloogiliselt lagunev ja komposteeritav, põletatav. Tootmiseks võib kasutada nii primaarset kiudu kui ka paberi- ja kartongi jäätmeid.

 

1.PAKENDIKONVERENTS

PRESSITEADE

  1. mai 2022

 

Neljapäeval, 12. mail korraldab Eesti Toiduainetööstuse Liit esimest korda suurt Pakendikonverentsi „Jätkusuutlik pakendamine ja pakend kui ressurss“. Konverentsi eel arutleb Toiduliidu ringmajanduse valdkonna nõunik Üllar Huik ühekordse plasti direktiivi üle võtmise ja selle nõuete täitmise raskustest.

 

Eesti toiduainetööstuse ettevõtted seisavad uute keskknonnahoiu algatuste valguses silmitsi olukorraga, kus ühekordse plastpakendi vähendamise eesmärki on keeruline, et mitte öelda võimatu täita: tööstustele sobivat korduskasutuspakendit ei ole ja sellist arendust ei toimu mitte ühegi pakendite tootja poolt, seega pole pakendeid ega pakendamisliine. Kui isegi keegi arendusega alustaks, siis tulemuse saavutamine võtab tagasihoidlikult hinnates aastaid.

 

SUP-direktiiv tegelikult ei nõuagi korduskasutuspakendile üleminekut, vaid pakub seda välja ühe võimalusena. Liikmesriikidel aga on teatavasti võimalus direktiividesse omapoolseid täiendusi teha ja nii soovis Keskkonnaministeerium lisada seadusse sätet, et kolme aasta pärast oleksid eranditult kõik  müügil olevad pakendid korduvalt kasutatavad. Sõltumata toote päritolumaast või sellest mis toote ja pakendimaterjaliga parajasti tegemist on.

 

Tehnoloogiaid pole olemas ning toiduohutust on keeruline tagada

Eestis on toidutootjana end määratlenud üle 700 ettevõtte. Üks suuremat sorti ettevõte arvutas hiljuti välja, et korduskasutuspakendile ülemineku hinnaks ainuüksi ühe tema tootegrupi mõnede villimismasinate vahetusel oleks umbes miljon eurot. Pluss teadmata suuruses kulud ettevõtte tootmise ja logistika ümberkorralduseks, täiendavaks kvaliteedikontrolliks, tootearenduseks ja kõigiks muudeks tegevusteks, mis vältimatult pakendite vahetusega kaasnevad.

 

Maailma praktikast ei ole teada ühtegi näidet, kus toiduainetööstus oleks ühekordselt pakendilt üle läinud korduskasutatavale plastpakendile – selliseid tehnoloogiad lihtsalt pole olemas. Võrdluse puudumisel pole teada ka võimalike korduskasutuslahenduste hind ega see, kas ja kui palju on taolised lahendused keskkonnasäästlikumad.

Tööstuste jaoks on probleemiks ka kindluse puudumine, kas toiduohutuse ja hügieeni nõudeid suudetakse uudsete pakendilahenduste puhul korrektselt järgida. Korduskasutusega plastpakend saab elutsükli jooksul olema palju kordi tarbijate valduses. Tarbija käes olevate pakendite puhul pole võimalik ei jälgitavust ega hea tootmistava järgimist mitte kuidagi teostada. Tarbija võib plastkarpi näiteks kuumutada, see võib olla kokku puutunud toksiliste või keemiliselt aktiivsete kemikaalidega, seda võib olla hoiustatud ebasobivates tingimustes. Tagastatava pakendi füüsikalised ja keemilised omadused võivad seega oluliselt muutuda. Korduskasutatava plastpakendi puhul on tööstustel sisuliselt võimatu tagada selle toiduhügieeni ja -ohutust.

Vajame uusi sortimise ning ringlussevõtu tehaseid

Ühekordse plasti keskkonnamõju vähendamise töökindlaimaks  lahenduseks on tänase kogemuse põhjal pakendijäätmete liigiti kogumise tõhustamine ja plasti ringlussevõtu võimaluste arendamine. Praktikas tähendab see praeguse tootjavastutuse süsteemi tõhustamist ja uute sortimise ning ringlussevõtu tehaste rajamist.

 

Lahendusi on teisigi, näiteks on Itaalias välja arendatud biolagunev plastpakend, mis laguneb tavatingimustel ja seejuures mikroplasti eraldamata. Teada on ka katsetustest arendada pabertopsi jaoks tselluloosi põhine vedelikukindel sisesein. Nii et arenduslaborid töötavad ja paralleelselt on töös mitmeid huvitavad ühekordse plasti ja selle keskkonnamõju vähendamise projekte.

 

Ambitsioonile lisaks vajame ka analüüse

Keskkonnapoliitika hea tava eeldab suure mõjuga tegevuste puhul, nagu üleminek korduskasutuspakendile vaieldamatult on, korraliku mõjuanalüüsi koostamist. Analüüsis peaks absoluutselt kõik eesmärgiks vajalikud tegevused olema kaardistatud ning mõjud hinnatud. Kas näiteks lisanduv ringluslogistika ning suurenev pesuainete kasutus ei muuda selle keskkonnamõju hoopis negatiivseks? Meie probleemiks ongi tihti see, et lennukad ja ambitsioonikad ideed on küll toredad, kuid nad käiakse välja toorelt, ilma analüüsita ja asjasse puutuvaid osapooli kaasamata.

 

Sarnases olukorras oleme paraku ka teise pakendiseaduse eelnõusse lisatud sättega, mis puudutab pakendite jäätmevoost tagasivõttu. Sarnaselt eelmisele see punkt ei tulene direktiivist, ei ole vastavuses tootjavastutuse kohustustega, kohustuse täitmise mehhanism on absoluutselt ebaselge, pole teada seonduvad kulud ning suure tõenäosusega ei aita see üldse kaasa ringmajanduse tõhustamisele.

 

Seadusloome kvaliteet saaks oluliselt parem kui otsustele eelneks analüüsi faas, mis näitaks eesmärkide teostatavust ja nende poolt tekitatud koormust ühiskonnale. Kutsume keskkonnapoliitika kujundajad üles eriti just suure mõjuga otsuste puhul koostama teemakohaseid uuringuid koos majandus- ja keskkonnamõjude analüüsiga. Uuringu materjalidele toetudes on otsuste langetamine kõigile osapooltele lihtsam ja selgem.

 

Vähem tähtis pole ka sotsiaalne pool – mis see kõik tarbijatele maksma läheb. Toiduainetele ja jookidele hinnatõus on hetkel drastiline ja tarbijate taluvuse lagi on paljude elanikkonna gruppide jaoks juba kätte jõudnud.