Valmistoiduga on seotud mitmeid eksiarvamusi ja müüte. Arvatakse, et valmistoidud on ebatervislikud ja täis kunstlikke lisaaineid. Lükkame aga ümber mõned neist:
Valmistoit on eelnevalt kuumutatud ja seepärast on suur hulk vitamiine hävinenud
Valmistoidu tööstuslikul valmistamisel kasutatakse samu võtteid, mida koduski: keetmine, küpsetamine, soolamine jne. Kuumutamisel teatud hulk vitamiine hävib, hoolimata sellest, kas roog on tehtud tehase- või koduköögis. Samas ei saa kõiki toiduaineid, nagu tangained või liha, ka kuumutamata tarbida, ja seega osad vitamiini hävinevad. Vitamiinide säilitamiseks on oluline teada, kuidas üht või teist toiduainet õigesti töödelda, seda nii kodus kui ka tehaseköögis. Seega ei ole õige, et kauplusest ostetavas pakendatud valmistoidus oleks vitamiine vähem kui kodutoidus.
Valmistoitu lisatakse rohkesti kahjulikke lisaaineid (E-aineid)
Valmistoidu pikem säilivusaeg võrreldes kodutoiduga tagatakse enamjaolt õigete ja kontrollitud tehnoloogiliste võtete ja range toiduohutuse jälgimisega: kvaliteetse tooraine kasutamine, õige temperatuurini kuumutamine, kiire mahajahutamine, õhukindlalt sulgemine, tootmishügieeni jälgimine jms. Näiteks erinevad lisaained satuvad valmistoitu põhiliselt läbi tooraine (sink, vorst, konserveeritud kurgid jne). Täiendavalt kasutatakse lisaaineid vaid äärmise vajaduse korral, et tagada toidu maitse, konsistents ja säilimine.
Valmistoit on tervisele kahjulik, eriti lastele
Inimorganism vajab igapäevaselt erinevaid toitaineid, seega tuleb süüa erinevatesse toidugruppidesse kuuluvaid toite. Lisaks tuleb arvestada nii tervisliku toitumise nõuandeid kui ka iga inimese eripära ja tervislikku seisundit (allergiad, toidutalumatus, kroonilised haigused nagu diabeet jm). Laste õigete toitumisharjumuste kujundajateks on eelkõige vanemad, kes saavad pakkuda mitmekesist toidulauda. Kui täiskasvanud suunavad lapse juba varakult sööma mitmekesiselt, juurdub ka tervisliku toitumise harjumus. Valmistoit ise pole kindlasti tervisele kahjulik, vaid oluline on süüa tasakaalustatult.
Valmistoidud on enamasti soolasemad kui kodutoidud
Tootepakendil on alati kirjas, millistest toorainetest roog on valmistatud. Valmistoidu tegemisel kasutatakse koostisosadena tihtipeale komponente nagu vorsti, sink ja juust, milles on maitse- ja lõhnaaineid ning sool juba olemas.
Juba see mõjutab reeglina roa maitset ning seetõttu lisatakse valmistoidule soola selle võrra vähem. Samuti on pakendil kirjas soolasisaldus, mis on kas matemaatiliselt arvutatud, võttes arvesse kõikide komponentide soolasisaldust või siis laboratooriumis mõõdetud.
Kodutoidu puhul saame soola välistada kasutades ürte ja muid ehedaid maitseaineid (nt pipar, jahvatatud paprika, sibulapulber), aga maitseainesegude ja puljongipulbrite lisamisel tuleb arvestada, et ka nendes sisaldub tavaliselt sool ja seega on raske arvestada, kui palju me kodutoidule soola tegelikult lisame.
Valmistoitu lisatakse meeldiva lõhna tarvis suures koguses rasva
Kindlasti ei lisata rasva valmistoidule meeldiva lõhna saavutamiseks. Igal rasvainel on oma spetsiifiline lõhn ja maitse, mis suures koguses toitu meeldivamaks ei muuda. Rasvainet lisatakse nii palju, kui on vaja teatud toiduvalmistamise protseduuride läbiviimiseks (nt sibula kuumutamiseks). Teisalt on paljudes koostiskomponentides rasv juba eelnevalt olemas (nt hakkliha, juust, koor), mis kandub ka lõpptootesse.