Pressiteade

20. oktoober 2021


Toidutootjad: sisendid kallinevad, kasumid kahanevad

 
Eesti toiduainetööstuse sektori käekäiku tutvustaval pressikonverentsilt nentisid tootjad, et tootmiseks vajalike sisendite nagu kütus, elekter, teravili ja pakendite hinnad tõusevad ning ka tööjõukulud suurenevad. Samas on jäänud toodangu maht eelmise aasta tasemele, kuid ettevõtete kasumid kahanenud kolmandiku võrra.
 
Toiduliidu juht Sirje Potisepp ütles, et toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta majandusnäitajate kasvukiirus jäi töötleva tööstuse tegevusalade keskmisele alla — müügitulu ja lisandväärtust suudeti küll veidi suurendada, kuid ettevõtete kasumlikkus vähenes. Toidusektori toodangu kogumaht jäi eelmise aasta mahu ehk ca 840 miljoni euro tasemele.
 
„Rekordilised elektrihinnad ja ka muude sisendite hinnatõus kiirendab kulude kasvu. Toiduainetööstuse kulude, sh tööjõukulude kasv ületas tänavu esimese kuue kuuga käibe ja tootlikkuse kasvu,“ ütles Potisepp ning lisas, et statistikaameti andmetel oli toiduainetööstuse 2021. aasta esimese poolaasta kogukasum 24,6 miljonit eurot, mis võrreldes eelneva aastaga vähenes peaaegu kolmandiku võrra. „Kasum on ettevõtte vereringe, kui seda pole, siis ei toimu arengut – ei saa investeerida, tegeleda tootearendusega ega töötajate palkasid tõsta.“ 
 
Joogitööstusest ülevaate andnud A. Le Coqi juht Tarmo Noop ütles, et alkoholivabadus ja tervislikkus on moes, ainus erand on energiajoogid, kuigi ka selles segmendis tulevad peale uute valikutena tervislikumad tooted. „Lähiajal on sektori suurimateks väljakutseteks tööjõu saadavus ning jätkuvad investeeringud ettevõtete keskkonnamõjude vähendamisesse. Üha olulisemaks on muutunud n-ö tähenduse andmine oma toodetele ja rohepööre selle kõige sees on uus pilet turule,“ lausus Noop.
 
Nordic Milk juhatuse liikme Ülo Kivine sõnul on elektri- ja gaasihindade hüppeline tõus ja kaubanduskettide konkurentsist tingitud toodete kunstlik hinnapoliitika tekitanud turul palju ebakindlust. „Olukorras, kus pakipiima hind on täna poes allpool toote omahinda, ei saa põllumehed ega tootjad varsti enam hakkama. Tegemist on väga keerulise olukorraga ning kui me tahame, et põllumajanduses elu jätkuks, peab hakkama rohkem maksma,“ tõdes Ülo Kivine.
 
Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük märkis, et sisendhindade kasv, mida ei ole olnud võimalik jaekaubandusse üle kanda, on viinud lihatööstuse sektori tänavu esimesel poolaastal kahjumisse. „Investeeringute maht on langenud kaks korda, tööjõu puudus on sektoris karm ja inimeste palgaootus kasvab. Samal ajal on Eestis eelmise aasta seisuga ligi 50 ettevõtet, kelle põhitegevusala on liha tootmine või töötlemine. Kardetavasti ei saa selline olukord jätkuda, mistõttu on oodata sektoris kas pankrotte või konsolideerumist,“ lausus Kruustük, kelle sõnul on vaja välistööjõule selgemaid reegleid, mis aitaks paremini lappida kodumaisest tööjõust tekkivaid auke.
 
Fazer Bakery juht Anne Mere märkis, et pagaritööstus ei ole jäänud eelpool toodud trendidest puutumata. „Lisaks käivad inimesed harvemini poes, uued põlvkonnad ei soovi enam süüa traditsioonilisi leibu, saiu, vaid eelistavad röst- ja palaleibu. Pandeemiast tingituna eelistavad inimesed enim tervisele kasulikumaid tooteid, mis on head seedimisele, vaimule ja immuunsüsteemile,“ ütles Anne Mere tunnustades meie tarbijaid nende avatuse osas uutele maitsetele ja toodetele.
 
Toiduliit andis koos toidu- ja joogitootjatega ülevaate Eesti toidutööstuse käekäigust. Eesti toiduainetööstuse tulemustest, trendidest ning edasistest ootustest andsid ülevaate A. Le Coqi juht Tarmo Noop, Nordic Milk juhatuse liige Ülo Kivine, Nõo Lihatööstuse Nõukogu esimees Simmo Kruustük, Fazer Bakery juht Anne Mere ning Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
 
Pressiürituse fotod: https://bit.ly/3AWOB9M (fotograaf: Raul Mee).

 

Vasakult: Tarmo Noop, Anne Mere, Sirje Potisepp, Ülo Kivine, Simmo Kruustük. 

Toiduliit, maaeluminister ja Nõo Lihatööstus tunnustasid täna ettevõtte peatehnoloogi Anne Värät, kes pälvis oma 24 aasta pikkuse töö ja panuse eest Eesti toidutööstusesse 2021. aasta „Südamega Tegija“ tiitli.
 

Fotol Anne Värä. 

 

„Tänan ka ise südamest sellise tähelepanu eest! Olen toidutehnoloogia põnevas maailmas tegutsenud 34 aastat – seega juba pika elu. Algul olid ajad, kui riiulil oli kokku ehk ainult kümme erinevat maitseainet ja mõelge, kui palju on võimalusi nüüd,” ütles Värä Südamega Tegija tiitlit vastu võttes.

 

"Olen loomult üsna uudishimulik, mulle meeldib katsetada ja uusi maitseid välja pakkuda. Nõo Lihatööstuse valikus on 400 erinevat toodet, igal aastal toome turule 100 uut toodet, olles oma tiimiga teinud väga põhjaliku eeltöö. Peame oma tootearenduses eriti oluliseks suunata inimesi tervislikke tooteid tarbima. Kui kiiresti esile tuua mõne mu enda lemmiktoote, siis kindlasti näiteks Maamehe sink või Joosepi verivorstid,” lisas Värä. 

 
„Pea veerandsada aastat pühendumist ja tublit tööd on teinud Annest kodumaise toidusektori suure eeskuju. Nii nagu erakordsed inimesed ikka, oskab ka Anne nakatada oma positiivse ellusuhtumise ja pühendumisega kõiki, keda kohtab. Annan tänavuse südamega tegija tiitli Annele üle suure kindlusega ja usuga, et ta jõuab inspireerida veel mitut põlvkonda Nõo töökaid kollektiive,“ ütles Toiduliidu juht Sirje Potisepp.
 
Kolleegide sõnul on Anne andnud peatehnoloogina hindamatu panuse Nõo Lihatööstuse tootearendusse, pakkudes välja uusi lahendusi, juurutades nutikamaid tööprotsesse ning muutes ettevõtte tootmist veelgi efektiivsemaks. Suurepärase meeskonnamängijana on Anne loonud enda ümber hästi toimiva töökollektiivi, keda oskab õigel ajal kiita ja motiveerida.
 
„Südamega Tegija“ tiitliga tunnustab Toiduliit iga-aastaselt Eesti toidutööstuse kõige silmapaistvamaid inimesi, kes teevad oma tööd suure hoole ja südamega. Tänavuse „Südamega tegija“ tiitlile kandideerisid lõppvoorus nominentidena lisaks Annele Saaremaa Piimatööstuse tehnoloog Aime Paas, Gustav Cafe tootmisjuht Tea Mey, Valio Eesti Võru Juustutööstuse tehnoloog Lea Jürgenson ja Premia Tallinna Külmhoone jäätisevabriku vahetuse juht Erika Tuulik.
 
„Soovin omalt poolt tänada kõiki tänavusi südamega tegija kandidaate pikaaegse panuse ja silmapaistva töö eest Eesti toidusektorisse. Tänu teile sündiski seitse aastat tagasi mõte vastava tunnustuse loomiseks,“ lisas Potisepp.
 

Toiduliidu “Südamega Tegija” 2021. aasta konkursile esitati kokku 12 tugevat kandidaati, kelle hulgast valiti juhtkogu hääletuse tulemusel välja 5 nominenti. Südamega Tegijana selgitati välja hindamiskomisjoni liikmete ja Toiduliidu Facebooki rahvahääletusel tulemusel. 2020. aasta Südamega Tegijaks valiti Saaremaa Lihatööstuse tootmismeister Ave Kuusk.

Fotod auhinna üleandmisest leiab siit: https://bit.ly/3lIhWjG (fotograaf: Vallo Kruuser).

 

 

 

  1. oktoobri õhtul tunnustati „Eesti parimad ettevõtted 2021“ auhindamisüritusel meie kõige tublimaid ettevõtteid.

Aasta ettevõte valiti Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind“ ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja konkursi „Konkurentsivõime edetabel“ parimate seast.

On hea meel, et EASi ja Eesti Tööandjate Keskliidu konkursi „Ettevõtluse auhind 2021“ võitjaks osutus Aasta pereettevõttena Nõo Lihatööstus OÜ

ning Eesti konkurentsivõimelisim toiduainetööstuse ettevõte 2021 on Liviko AS. Palju õnne!

ÄP poolt korraldatav Aasta Töösturi konkurss toimub juba neljandat korda. Tänavuse aasta konkursile  esitati 8 kandidaati, kellest toidutööstust esindab Janek Kalvi AS Liviko juhatuse esimees.

Janek töötab Livikos alates 1999. aastast ning Liviko tegevjuhina alustas ta 2005. aastal. Liviko on viimastel aastatel teinud tugevat tööd, et turustada Eesti toiduaineid üle terve maailma. Oma džinne ekspordib Liviko 50 riiki üle maailma ning need on leitavad erinevates Duty Free sortimentides. Samuti võideti 2020. aastal ülemaailmsel reisikaubanduse konkursil „Frontier Awards 2020“ pärjati Crafter’s London Dry džinn CSR-i ehk jätkusuutlikkuse initsiatiivi kuldmärgiga. Sellega tunnustati Livikos välja mõeldud kadakamarjade taaskasutuse innovatsiooni. Kuigi meelelahutus-, toitlustus- ja külalislahkuse ning duty free ja travel retail-sektorid kukkusid pandeemia tingimustes oluliselt, tuli Liviko hästi toime ja eksport säilitas 62% eelmise aasta müügitulust. Samuti lisandusid uued eksporditurud ning kasvasid ka sensed. AS Liviko kontsern andis 2020. aastal tööd 264 inimesele. 2020. aasta müügitulu oli 84 303 937€.

Aasta Tööstur kuulutatakse välja 17. novembril 2021 toimuval konverentsil "Tööstuse äriplaan 2022".

Hoiame Janekule pöialt!

Kalvi Liviokost! Hoiame pöialt!

 

 

Orkla Eesti teatab suure kurbusega, et 22. septembril lahkus ootamatult meie armastatud kolleeg Otto Kubo. Ta oli teel Maiasmoka kohvikusse, kus peale pikemat pausi taas palju töist tegemist on, kui tema elu lõppes.

Otto oli justkui telg, mille ümber Kalevi magusamaailm pöörles ja kes oli eeskujuks ja inspiratsiooniks igaühele, kes temaga kokku puutus. Kalevis töötas ta kokku 66 aastat mitmes eri ametis, neist kõige silmapaistvam, mida ta ka ise kõige enam nautis, oli diplomaaditöö Eesti magusatööstuse esindamisel. Otto on vastu võtnud delegatsioone 147 välisriigist ja kuuelt territooriumilt, kusjuures lisaks Kalevi tootmise, šokolaadimuuseumi või Maiasmoka matsipanitoa tutvustamisele on ta olnud külaliste saatja ja asjatundlik giid nii Tallinnas kui üle kogu Eesti. Otto diplomaadiandest annab tunnistust ka see, et ta töötas koos 17 erineva peadirektoriga ning igaühega neist suutis ühise keele leida.

Otto Kubo karjäär magusatööstuses algas 1955 ja ta töötas Kalevi ning selle eelkäijate tehases mitmes eri ametis:

1955-1957 keemik

1957-1988 kesklaboratooriumi juhataja

1988-2000 peadirektori abi välissidemete küsimustes

2000-2021 teadur

Otto Kubo suurimad autasud

  • Eesti Muinsuskaitse Seltsi Teenete medal 18. 04. 2006
  • Põllumajandusministeeriumi Hõbedane Teenetemärk 20 02. 2007
  • Toiduliidu konkursi Südamega Tegija võitja 2015
  • Vabariigi Presidendi Valgetähe V klassi teenetemärk 04. 02. 2016

Ottost jäetud tühja kohta on võimatu täita, sest elava entsüklopeedia, tõelise härrasmehe ja šarmantse kaaslasena on ta asendamatu. Oleme väga tänulikud, et selline inimene meiega koos töötas. Tänu tema suurele pühendumisele ja võrreldamatule korrektsusele on Eesti magusatootmise ja Kalevi ajalugu põhjalikult dokumenteeritud ja arhiveeritud. Otto ise on aga meie ajaloo üks suurejoonelisemaid tegelasi, keda unustada ei ole võimalik.

Orkla Eesti pere