Toiduainetööstus valitsusele: sügis on käes, kus on kriisiplaan?
Hommikuste jahmatavate gaasihinna kahekordistumise uudiste valguses toimunud toiduainetööstuste erakorralisel koosolekul otsustati, et katastroofilise hinnatõusu lõpptarbijale aitab ära hoida energiahindade piirmäära kehtestamine tööstustele.
„Energiahindade tõusust tingitud metsik inflatsioon nullib juba täna riigi sisemajanduse kogutoodangu kasvu ning vähendab Eesti inimeste ostujõudu, millele oma hoogu lisab ka intressimäärade kasv. Me siseneme majanduslanguse tsükli, kuid seni ei ole meil arusaamu, kuidas kavatseb valitsus tarbijaid kaitsta ohjeldamatute lõpphindade eest?“ kommenteeris Toidulidu juhataja Sirje Potisepp.
Potisepa sõnul, ainuüksi eratarbijatele energiahinna kasvu kompenseerimine olukorda ei päästa, sest muude kaupade ja teenuste hinnad, ning eelkõige toiduhinnad, süstivad lähiajal stratosfääri.
„Sügis on saabunud seekord vist väga ootamatult, kuna seni ei näe me riigipoolset kriisijuhtimise ja kriisist väljumise plaani. Meie ettepanek on lihtne – toiduainetööstus, kui üks riigi julgeoleku alustala, vajab viivitamatul korral energiahindade piirmäära kehtestamist. Vastasel juhul ei jõua varsti Eesti elanikud lihtsamaidki toite kinni maksta ning jõulud tulevad mustad,“ on tööstused seisukohal.
Toiduainetööstused on valitsusele oma kriisiettepanekud korduvalt edastanud, kuid seni pole tuleviku osas selgust tekkinud. “Ootame vlitsuselt konkreetset kriisist väljumise abimeetmete paketti ja kiiret otsustamist. Aega ei ole rohkem jäänud,” lisas Potisepp.
Eesti toidu kuu avati ühise moosikeetmisega
Täna, 30. augustil avati Põhjaka mõisas Eesti toidu kuu ühise moosikeetmisega. Moositeost võtsid osa maaeluminister Urmas Kruuse, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus, Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepp ja Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatuse liige Kerli Ats.
Kohale tulnud toidutootjate esindajad leidsid ühiselt, et sügis passib Eesti toidu kuu tähistamiseks hästi, sest siis on kõige rikkalikumalt varustatud meie toidulaud.
Vestlusringis arutleti teemadel, kui palju geopoliitiline olukord mõjutab meie toidulauda ja millised on Eesti toidu võimalused eeloleval talvel.
Maaeluminister sõnas, et viimased kaks aastat on toonud toidumaastikul täiendavalt esiplaanile julgeoleku dimensiooni. „Toidu varustuskindlus ja tarneahelate toimimine on praeguses olukorras osa meie julgeolekust. Samas pole toidujulgeolek ainult põllumeeste või riigi teha, vaid siin saab suures osas kaasa aidata ka kohalik tarbija. See on meie kõigi ühine asi,“ pani ta kuulajatele südamele.
Taluliidu juht Kerli Ats lisas, et toidutööstuses on suurtootjate kõrval oma kindel koht kodumaise toidulaua katmisel talutootjatel, kes rikastavad ja mitmekesistavad meie toiduvalikut. „Lühikesed tarneahelad on Eesti põllumajanduse uus väljavaade ja võimalus, mida tuleb toetada ja arendada,“ kinnitas Ats. „Lokaalne toidu tootmine ja tarbimine aitavad kaasa jätkusuutliku toidusüsteemi rakendamisele,“ osutas Ats kestlikule toimimisele.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul on toidutootjad elutähtsa teenuse osutajad, mistõttu on väga positiivne, et juba traditsiooniks saanud Eesti toidu kuu toob toidutootmise fookusesse. „Suurem tähelepanu kodumaisele toidutööstusele on tähtis just nüüd, kus toidutootjate igapäevast tööd pingestavad energiakandjate hinnad ja kättesaadavus. Usun, et toidutootjate, riigi ja tarbijate tõhusas koostöös suudame praegusest kriisist üle saada,“ osutas Potisepp.
Roomet Sõrmus tõi välja, et tootmiskulude kiire kasv on põllumajanduses ja toidutootmises riske oluliselt kasvatanud ja muutnud kodumaise toidutootmise haavatavamaks. „Samas meie toidutootjad suudavad pakkuda rikkalikkus valikus toidukaupu, tagades seejuures usaldusväärse kvaliteedi, toiduohutuse kõrge taseme ja hoides ümbritsevat keskkonda,“ lausus ta. „Praeguses ebakindlas olukorras peame üheskoos pingutama, et tulla toime energiakriisiga ning tagada kodumaise toidu taskukohasus tarbijatele,“ nõustus Sõrmus toiduliidu juhiga.
Kogu septembri toimub üle Eesti palju toidule pühendatud üritusi: toidufestivale, sügislaatasid, toiduteemalisi töötubasid ning konverentse. Sündmuste programm avab tarbijale Eesti toidu lugu alates metsaandide kasutamisest, hoidiste tegemise propageerimisest ja lõpetades konverentsidega, kus arutletakse toidutootmise tulevikuteemadel. Eesti toidu kuu sündmused on nähtaval kodulehel eestitoit.ee.
5. Tasakaalustatud toitumise konverents
Ettekanded
Eha Nurk Tervise Arengu Instituudi juhtivteadur
Erlend Villems uuringufirma NielsenIQ Eesti ärijuht
Hanna Alajõe Tervise Arengu Instituudi toitumise ja liikumise valdkonna vanemspetsialist
Aaro Lode Baltic Restaurants Estonia AS-i tegevjuht
Kristian Koll meediaagentuuri Mediabroker strateeg
Anu Aaspõllu Tervisearengu Instituudi toitumisuuringute osakonna vanemteadur
- Toodete reformuleerimisest toidutööstuste näidetel - Meelis Laande Atria Eesti AS müügi- ja turundusdirektor
- Toodete reformuleerimisest toidutööstuste näidetel - Siiri Vare Orkla Eesti AS turundusjuht
5. Tasakaalustatud Toitumise Konverentsil osalemiseks registreeruge SIIN
Palume konverentsile regstreeruda hiljemalt 8. juuni 2022.
Pakendikonverents 12. mail 2022
Täpsem info, pakendikonverentsi päevakava ja registreerumine https://toiduteave.ee/pakendikonverents-12-05-2022-tallinnas-ja-veebis/
Palume konverentsile regstreeruda hiljemalt 8. mail 2022.
Eesti parimaks toiduaineks valiti esmakordselt lastetoit
Pressiteade
20. aprill 2022
Eesti parimaks toiduaineks valiti esmakordselt lastetoit
Toiduliit tunnustas täna Tallinnas, Olümpia hotellis toimunud aastakonverentsil Eesti parimaid toiduaineid. 2022. aasta Eesti Parima Toiduaine tiitli viis koju Salvesti Ökoloogiline toortatraroog veiselihaga sarjast Põnn, mis on valminud kodumaisest mahe toortatrast, mahe veiselihast ning ökoloogilistest köögiviljadest ja maitsetaimedest. Põnni ainulaadne toode püstitas ka omamoodi verstaposti – kunagi varem pole lastetoit pälvinud „Eesti Parima Toiduaine“ konkursi parima tiitlit.
Lisaks parimale toiduainele ja piirkondlikele võitjatele kuulutas Toiduliit välja veel kolm kuldmärgi saajat: 2022. aasta Eesti Parima Mittealkohoolse Joogi tiitli pälvis Värska Naturaal Plus Goji+jõhvikas Värska Originaalilt, Parima Alkohoolse Joogi tiitli Vana Tallinn Toffee Caramel Livikolt ja Parima Lisandväärtusega Toiduaine tiitli Tere virsiku-kurkumi laktoosivaba HI!Fiber kiudainetega jogurt.
„Kuigi elame endiselt väljakutsete rohkel ajal, siis tootearendus oli möödunud aastal Eesti toidusektoris väga intensiivne – turule toodi hulgaliselt uusi ja põnevaid tooteid. Suurtootjad näitasid konkursil oma kõrget taset esitledes nii põnevaid maitsekooslusi, kvaliteetset toorainet kui ka üha enam keskkonnasõbralikke pakendeid. Ka piirkondlike toodete valik oli tänavu väga eriilmemeline ja parimate valimine osutus hindajatele parajaks pähkliks,“ rääkis Toiduliidu juht Sirje Potisepp autasustamistseremoonial.
Aasta parimaid toiduaineid tunnustasid konverentsil toimunud auhinnatseremoonial Toiduliidu juht Sirje Potisepp, president Kersti Kaljulaid ja maaeluminister Urmas Kruuse.
„Toidutööstus tegutseb tiheda konkurentsi tingimustes nii kodu- kui välisturul, mis sunnib olema nutikas, keskenduma pidevale tootearendusele ning arvestama erinevate väliste mõjudega – see ei ole lihtne töö. Seetõttu on väga oluline tunnustada siinseid toidutootjaid nende pühendumuse eest selles vastutusrikkas rollis. Omamaise puhta toidu tootmine on oluline ning saavutab ajas üha suurema tähenduse,“ ütles maaeluminister Urmas Kruuse.
Juba 28. korda Eesti Toiduainetööstuse Liidu eestvedamisel toimunud „Eesti Parima Toiduaine” konkursil osales tänavu 66 ettevõtet 161 tootega. Konkursi eesmärk on selgitada välja möödunud aastal turule jõudnud ja Eestis toodetud parimad toidutooted.
Kõige tihedam konkurents oli lihatoodete kategoorias (17 toodet), järgnesid magustoidud (14 toodet) ja kondiitritooted (11 toodet). Väikeettevõtetest oli enim esindatud Lõuna-Eesti 18 tootega. Ka lisandväärtusega toodete kategoorias oli tänavu rohkem tooteid kui varasematel aastatel.
Võidutoodete pildid: https://www.dropbox.com/sh/b0dwltq7gtsgj7w/AACCuxQlMNyXaNl8pmqPJhOsa?dl=0
KULDMÄRGID:
Eesti Parim Mittealkohoolne Jook 2022 – Värska Naturaal Plus Goji+jõhvikas, tootja: Värska Originaal AS. Värska Naturaal Plus on Eestis esimene maitsevee tooteperekond, mis on loodud loodusliku mineraalvee baasil. Koostöös Eesti toiduteadlastega valminud maitsevesi on vähese suhkrusisaldusega ning sisaldab kasulikke vitamiine ja mineraalained.
Eesti Parim Alkohoolne Jook 2022 – Vana Tallinn Toffee Caramel, tootja: Liviko AS. Vana Tallinn Toffee Caramel on legendaarse Vana Tallinna likööri iiriskaramelline versioon, mis on loodud Jamaica rummist, hoolikalt valitud vürtsidest ja käsitööna valminud kaneeli- ja vanillitõmmistest.
Eesti Parim Lisandväärtusega Toiduaine 2022 – HI!Fiber kiudainetega jogurt virsiku-kurkumi, tootja: Tere AS. Jogurt pälvis tänavusel konkursil ka Eesti Parima Piimatoote 2022 tiitli ja hõbemärgi. Laktoosivaba jogurt on valminud koostöös Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskuse teadlastega. Tänavune parim piimatoode ja parim lisandväärtusega toode sisaldab ohtralt kiudaineid, mis toetavad kõhutervist ja seedimist. Jogurt on ilma lisatud suhkruta ja rikastatud D-vitamiiniga. Toote välja töötamiseks viidi läbi terviseuuring, et saada aru, kuidas ja mil viisil mõjub kiudainete kompleksi ja D-vitamiiniga rikastatud piimatoode eestimaalaste organismile.
Eesti Parim Toiduaine 2022 – PÕNN Ökoloogiline toortatraroog veiselihaga, tootja: AS Salvest. Uus ökoloogiline toortatraroog veiselihaga on valminud kodumaisest mahedalt kasvanud toortatrast ja veiselihast. Sellele on lisatud ka ökoloogilisi köögivilju ning maitsetaimi. Toortatra kasutus lastetoidus on Eesti turul esmakordne ning ainulaadne. Toortatar sisaldab elutähtsaid mineraalaineid ja vitamiine, karotenoide, ensüüme, kiudained ja mikroelemente ning on lisaks ka gluteenivaba. Põnni ökoloogiline toortatraroog veiselihaga tunnistati tänavu hõbemärgiga ka Parimakas Lastetoiduks.
PIIRKONDLIKUD KULDMÄRGID:
Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Dirhami Balyk Nori, tootja: Derhamn OÜ. Pöögipuuga suitsutatud ja vinnutatud õrna ning pehme maitsega lõhe kaetud merevetika kattega. Toode on valminud kasutades ainult värsket ning naturaalset toorainet.
Parim Jook Lääne-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – TOHI Aronia Infused Gin, tootja: TOHI Distellery OÜ. Aroonia on tuntud vitamiinirikas supermari, mis annab džinnile ainulaadse, tummise ja sügava maitse. Arooniad on kogutud Eestimaa aedadest, mahl välja tambitud jalgadega täpselt nagu vanasti väikestes veinimajades Euroopas. Tohi Aronia Infused Gin valmib üks kord aastas ja piiratud koguses.
Parim Toode Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Andre Crafter`s Juniper Andre, tootja: Juustufarm OÜ. Andre juustufarmi ja Liviko koostöös valmivas juustus Crafter’s Juniper kasutatakse džinni destilleerimisest järele jäävaid kadakamarju. Juust Andre Crafter’s Juniper valmistatakse oma karja lehmade ehk Mummukeste täispiimast. Juust laagerdub vähemalt 3 kuud. Tulemuseks on koorene, puiduse noodiga ja pika järelmaitsega juust, kus struktuuri lisavad kadakamarjad.
Parim Jook Lõuna-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Kuslapuuvein Ukulele, tootja: Murimäe Vein OÜ. Ukulele on poolmagus punane marjavein, mis on valminud Lõuna-Eestis kasvanud söödava kuslapuu Honeybe marjadest. See on esimene söödavast kuslapuust valminud vein Eestis.
Parim Toiduaine Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – FoodStudio Demi-glace kaste; tootja: Puljong OÜ. Demi-glace on rohumaa veise kontidest kokku keedetud rikkalik ja konsentreeritud kastmepõhi, mis on prantsuse köögi lahutamutks osaks. Lisades ürte, võid, koort, seeni, konjakit, punast veini jmt sobib kaste suurepäraselt erinevate lihatoitude kõrvale. Kastmepõhja saab kasutada pruuni kastmena või erinevate kastmete ja liharoogade valmistamiseks, ka grillimisel.
Parim Jook Põhja-Eesti Väikeettevõttelt 2022 – Nudist Spritz rabarberi-mündi, tootja: Peenjoogivabrik Nudist OÜ. Suviselt kerge veinikokteil rabarberiveinist, maasikamahlast ja piparmündi-rohelise tee tõmmisest.
Eesti Parim Toode Virumaa Väikettevõttelt 2022 – Kikerikii Mahebroileri filee, tootja: Äntu Mõis OÜ. Kikerikii brändi valikus olev mahebroileriliha on esimene omataoline toode Eesti poelettidel – keegi teine Eestis mahebroileriliha ei tooda. Äntu Mõisa kanadel on pestitsiidivaba ja GMO-vaba toit ning nad kasvavad antibiootikumivabalt.
Lisaks valiti tänavu konkursi raames pressi lemmik ja rahva lemmik. Pressi lemmikuks nimetas ajakirjanikest koosnev žürii Valio Eesti Alma Kreeka stiilis DIP! Tzatziki kastme, mis pälvis tänavusel konkursil ka Parima Kastme auhinna. Rahva lemmikut valiti rahvahääletusega „Eesti Parima Toiduaine“ Facebooki lehel ning enim hääli kogus Vinkymoni Ebaküdoonia limonaad C-vitamiini ja tsingiga.
Tootepõhiste alagruppide võitjatele jagati märtsis hõbemärke järgmistes kategooriates: Parim Lihatoode, Parim Kalatoode, Parim Piimatoode, Parim Pagaritoode, Parim Köögiviljatoode, Parim Valmistoode, Parim Kaste, Parim Kondiitritoode, Parim Magustoit ja Parim Lastetoit. Hõbemärkidega saab tutvuda siin.
Konkursi žüriiliikmete hulka kuuluvad toiduteadlased, toitumisnõustajad, toiduajakirjanikud ning kaupmehed, kes kõik läbivad enne hindamist sensoorika-alase koolituse.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
https://toiduliit.ee/tegevused/parim
Toiduainetööstuse Aastakonverents “Teel homsesse” tuleb taas, seekord juba 16 korda! - registreerimine avatud
Konverentsil osalemine on tasuline,
huvitatutel on vajalik registreeruda SIIT lingilt.
Aastakonverentsi hind 110 EUR (km-ga 132 EUR)
Toiduliidu liikmetele 80 EUR (km-ga 96 EUR)
TL erialaliitude liikmetele 95 EUR (km-ga 114 EUR)
Veebikonverentsi hind 70 EUR (km–ga 84 EUR)
Veebikonverentsi hind Toiduliidu liikmetele 50 EUR (km-ga 60 EUR)
Veebikonverentsi hind TL erialaliidu liikmetele 60 EUR (km-ga 72 EUR)
Täpsem info ja registreerimine www.toiduliit.ee või telefonil +3726484621
Eesti toiduainetööstus on valmis asendama poelettidelt kõrvaldatud kaubad
PRESSITEADE
17. märts 2022
Eesti Toiduainetööstuse Liidu kinnitusel on kohalikud tootjad valmis asendama suurt osa poelettidelt kõrvaldatud Venemaa ja Valgevene kaupu ning ostupaanikaks põhjust ei ole.
„Kaubanduskettide otsus lõpetada Venemaa ja Valgevene toodete müüki kihutas tarbijad ostma kokku mitte ainult soola ja soodat, vaid defitsiidi ja hinnatõusu kartuses ka muid kaupu, millega koduvarusid täita,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp.
„Praegu ei ole haruldus näha poodides tühje riiuleid. Tekkinud olukorras soovime kinnitada, et ostupaanikaks põhjust ei ole ja Eesti toiduainetööstus on võimeline kadunud kaupu asendama,“ lisas Potisepp.
Toiduliit saatis jaekaubanduskettidele ja Eesti kaupmeeste Liidule pöördumise, milles kinnitatakse, et Eesti oma toidutootjad on valmis asendama nii poelettidelt kõrvaldatud Venemaa ja Valgevene tooteid kui pakkuma Eestis toodetud toiduainetele ja jookidele sortimendilaiendusi.
„Oleme puuduolevad tooted kaardistanud ning kinnitame, et nende asendamine suures osas on võimalik. Samuti soovime vältida olukorda, kus poelettidel laiutav tühjus tekitaks tarbijas ostupaanikat. Väga loodan, et kaupmehed ja poeketid on Eesti tootjatelt asenduskaupade pakkumistele avatud ning suudavad kiirelt sõlmida tarnelepingud, et Eestis toodetud kaupade sortiment kauplustes kasvaks,“ ütles Potisepp.
Viimase Eesti Konjunktuuriinstituudi poolt 2021.aasta sügisel läbi viidud sortimendi- ja hinnavaatluse andmetel moodustas kodumaiste tavatoodete osakaal poekettide sortimentides kokku vaid 58%. „Siin on kõvasti arenguruumi. Toit on strateegiline kaup ja toidu kättesaadavus on praegu selge prioriteet. Meie tugevuseks on kohaliku toiduainetööstuse olemasolu, peame aga tagama ka selle konkurentsivõime ja Eesti kaupade osakaalu suurendamine poelettidel on selleks üks hea võimalus,“ lisas Potisepp.
Lisainfo:
Sirje Potisepp
Eesti Toiduainetööstuse Liit
Juhataja
Tel: 50 46 547
E-mail: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Suured tänud Eesti Toidutootjad!
Suured tänud Eesti toidutootjad! Oleme jälle suure asjaga valmis saanud. Neli toidurekat on Ukrainasse saadetud, täna läks viimane. Teadaolevalt on need ühed esimesed toiduabisaadetised Eestist, mis otse ka Ukrainasse on viidud. Megatänud Eesti Toidupangale ja eriti Kerttule korralduse ja dokumentide eest ning Omnivale transpordiabi eest.
Toiduliitu aidanud Ingvar Piirsalu transpordifirmast Alpi Eesti ja Hannes Hamburg kommunikatsioonibüroost Hamburg ja Partnerid, keskel autojuht Arkadi, kes sõidab Lvivi ja annab saadetise Ukraina toidupangale üle.