AJALUGU

Igal taimel ja toidul on oma ajalugu ja nii ka šokolaadil. Sõna šokolaad tuleneb sõnast „xocolatl”, mis tähendab kibedat vett. Algselt kasutatigi šokolaadi joogina - kakaooad kuivatati ja purustati ning lisati vett. Kuigi jook oli mõru, värskendas see keha, ilma et oleks mürgistusnähte esinenud. Maiad ja asteegid lõhnastasid šokolaadijooki aromaatsete lilledega, vanilje, tšilli või meega. Asteegid uskusid, et kakaopuu toob õnne ja jõudu.

Euroopale sai šokolaad tuntuks Kolumbuse Ameerika avastamise reisidelt ja hispaanlase Corteze Mehhiko vallutamise päevilt 16. sajandi alguses. Viimati nimetatu poolt kaasa toodud kakaoubadest valmistatud jook meeldis Hispaania kuningale hästi, kuid magusalembesed hispaanlased lisasid sellele siiski ka suhkrut, Vana Maailma maitseaineid kaneeli ja aniisi ning serveerisid jooki kuumalt. Esimene šokolaaditahvel valmistati 1847. aastal Inglismaal, tegemist oli tumeda šokolaadiga.

Šokolaadi põhitooraineteks on kakaoubade mass, kakaovõi ja suhkur. Kakaooa puhul on söödav vaid tema tuum, kuid see on väga kibeda maitsega. Sellepärast teda fermenteeritakse, kuivatatakse ja röstitakse. Röstimisel väheneb ubadele kibedat maitset ja parkivat toimet andva tanniini sisaldus. Röstitud oad jahutatakse ja jahvatatakse ning saadakse kleepuv kakaomass, mis sisaldab keskmiselt 53% kollast rasva - kakaovõid.

Šokolaadi valmistamine on keerukas kunst, sest suhkru ja kakao erinevate füüsikaliste omaduste pärast pole ühtlase massi saamine kerge. Müügilolevad šokolaaditooted on liigitatud nende kakaosisalduse ja koostisainete järgi.

Šokolaad on toiduainetest kõige rikkalikuma lõhnabuketiga. Igas kakaoubade töötlemisetapis lisanduvad erinevad aroomid. Ubadel on kootav toime ja kibe lõhn, fermenteeritud tuumal esineb puuviljade, veini-, kirsi- ja äädikalõhna, seistes lisandub mandli- ja lillelõhn, röstimisel aga magus-kibe lõhn, lisatud suhkur ja vanilje annavad erilise magusa ja sooja aroomi ning lõpuks lisatud piimapulbrist lisandub karamelli- ja iiriselõhn.

Magus, lõhnav, suussulav - šokolaadi peetakse oma sensuaalsuses üliromantiliseks kingiks. Ta sisaldab fenüületüülamiini, mis soodustab armutunde sarnase eufooria teket. Ehkki teadlased on sajandeid vaielnud, mis teeb šokolaadi vastupandamatuks, leiab üha kindlamat tõestust ka väide, et see iidne maius on südamele kasulik. Vaidlust tekitab šokolaadist sõltuvuse tekkimine ja mõte temas leiduvatest psühhotroopsetest keemilistest ühenditest.