Homme, 31. oktoobril korraldab Toiduliit koostöös Kaupmeeste Liiduga konverentsi „Koostöö või võimuvõitlus?“, mille eesmärgiks on ühiselt arutleda, kuidas tulevikus tarbijate ootustele paremini vastata, et nii tööstused, kaubandus, kui ka tarbija rahul oleksid.
„Nii toidutootjate kui ka kaupmeeste eesmärk on ühine – pakkuda tarbijale võimalikult mitmekesist, maitsvat ning taskukohast tootevalikut,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Tarbija valib poes sellise toote, mis on talle juba tuttav või pakub mingil põhjusel huvi ning on taskukohane. See tähendab, et toote müük sõltub esmajoones turundusest ja hinnakujundusest. Seetõttu peaksime ühiselt mõtlema, kuidas koostöös kaupmeestega tarbijale parimat pakkuda.“
Kaupmeeste Liidu tegevjuhi Marika Merilai sõnul on konkurents kaubanduses väga tihe, mis seab ka koostööle väga ranged tingimused. „Tarbija ei aktsepteeri puudujääke toodete, teeninduse ega ostukeskkonna osas. Siin on kaubandusel väga vastutusrikas roll, kuid võimekus parimat pakkuda algab kõik ikkagi koostööst juba tarneahela algetapis.“
Konverentsil on kavas käsitleda kaubanduse ja tootjate omavahelisi suhteid Euroopa Liidu tasandil ning tuua näiteid lähiturgudelt. Tarbijakaitseameti esindaja räägib kui palju ebaausaid kauplemisvõtteid turul tegelikult kasutatakse ning millega peab seadusest tulenevalt arvestama.
Päeva teine pool keskendub tarbija ootustele. Oma kogemustest räägivad nii Rimi kui ka Selveri kaubandusketi esindajad. Lisaks selgitab uuringufirma Nielsen jaekettide klienditeenindusjuht, millised on sortimendi kujundamise ja paigutamise põhimõtteid kauplustes.
Täpsem info konverentsi kohta http://toiduliit.ee/tegevused/koostoo-konverents
Tänasel Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu koostöökonverentsil „Koostöö või võimuvõitlus?“ tõdes Tarbijakaitseameti esindaja, et hinna ja soodushindade avaldamist puudutavad probleemid suurtes kaubanduskettides on väga levinud.
„Kaubanduse või teenuse pakkumine ja müük peab toimima häid kaubandustavasid arvestades ning tarbija suhtes ausalt,“ rõhutas Tarbijakaitseameti turundusjärelevalve osakonna juhataja Anne Reinkort.
Reinkort selgitas, millised eksitavad või agressiivsed kauplemisvõtted on enamlevinud. „Näiteks korraldavad kaubandusketid sageli suuri kampaaniaid, kus üle terve müügisaali ripuvad lae all suured plakatid kirjaga „Allahindlus -70%“. Plakati alla on aga kirjutatud väikselt, et allahindlus kehtib ainult kliendikaardi omanikele. Selleks, et seda näha, peab olema tarbijal redel ja see ei ole kindlasti aus tarbija suhtes.“
Reinkorti sõnul on olnud ka vaidlusi tarbijakaitse ja kaupmeese vahel, kas kriipsi 70% ees tähendab „kuni“ või „miinus“. „Meie oleme seisukohal, et see on ikkagi miinus,“ sõnas Reinkort.
Tuues näiteid tarbijaga manipuleerimisest rõhutas Reinkort, et kui toode on müügil hinnaga x, seejärel võetakse see müügilt paariks nädalaks, et siis uuesti müüki panna kaks korda kallima hinnaga ja seejärel teha sooduskampaania, pole see tarbija suhtes aus.
„Sagedane on mure ka sellega, et hind on erinevmüügisaalis ja kassas,“ nentis Reinkort.
Levinud on nö peibutusreklaamid. „Näiteks üks kodukaupadepood tegi kampaania, pakkudes soodsa hinnaga aiamööblit, saadeti välja 200 000 trükireklaami. Tuli aga välja, et igas kaupluses oli ainult 3 toodet, mis on selgelt tarbija suhtes ebaaus.“
Reinkorti sõnul on keelatud väite kasutamine, et kaup on saadaval vaid piiratud aja jooksul juhul, kui see periood on tegelikult pikem. „Näiteks kui on silt, et konkreetne kaup on soodne ainult täna, siis ei tohiks see kaup soodushinnaga seista riiuliserval kogu nädala. See on tarbijaga manipuleerimine.“
Nii Euroopas kui Eestis kontrollivad lõviosa toidukaupade turust 3-5 suuremat jaekaubandusketti, dikteerides tarnijatele lepingutingimusi, mis eeldavad tootjatelt aina suuremate arvete maksmist, mitte tulu teenimist.
Tänasel Toiduliidu ja Kaupmeeste Liidu koostöökonverentsil „Koostöö või võimuvõitlus?“ netis Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp, et liidu uuringu järgi on 78% vastanud ettevõtetest puutunud kokku ebaausate kaubandustavadega. „On märkimisväärne, et enamik nendest ei ole pärast läbirääkimistelaua tagant lahkumist midagi selles osas ette võtnud. Nii tootjad kui tööstused on põhimõtteliselt nurka surutud,“ ütles Potisepp.
Eestis on 80% toidukaupade jaeturust 5 suurema jaeketi käes. Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee (EMSK) liige Kaul Nurme sõnul peavad tarnijad tegema suuri jõupingutusi ja järelandmisi, et kaupluse uksest üldse sisse saada. „Oleks loogiline, et kumbki osapool maksab ise oma kulude eest, aga selle asemel saavad tarnijad arveid näiteks stabiilse koostöö, kaupade turundamise, arvete väljastamise ja ettevõttepeo kulude osalise hüvitamise eest,“ rääkis Nurm.
Nurme sõnul on tavapärane, et suurem osa kaubanduskuludest ehk reklaami- ja turunduskulud, kaupluse inventarikulud, logistika ja üksikute kaupluste juhtimistega seotud kulud kantakse üle tarnijale.
Euroopas läbiviidud uuringutulemused näitavad, et 2009. aastal kannatas 84% tarnijatest suurte jaemüügikettide lepingutingimuste rikkumise all. „Näiteks 77% tarnijatest kinnitasid, et nende tooted ähvardati müügivalikus välja jätta, kui nad ei paku jaemüüjatele põhjendamatuid eeliseid. 63% tarnijatest oli sunnitud leppima arvel esitatud hinna alandamisega ilma veenva põhjuseta ning 60% tarnijatest oli sunnitud tegema makseid, millel polnud tegelikult mingit alust,“ rääkis Nurm.
Potiseppa sõnul oleks oluline, et osapooled istuksid läbirääkimistelaua taga võrdsetena, mõistes nii teineteise vajadusi kui arvestades tarbija ootusi. „Sageli eeldavad eelkõige väiketootjad, et teed toote valmis, viid selle ostujuhi lauale ja nõuad, et seda müüdaks. Nii need asjad kindlasti ei käi ja seda me ka ei eelda, aga ühe osapoole survestamine heale koostööle kaasa ei aita.“
Kaul Nurme sõnul on EMSK osalenud Euroopa tasandil mitmetes aruteludes, kus Euroopa Parlamendi tasandil püütakse probleemi lahendada, kuid senised EL-i poolt laekunud juhised on jäänud pigem üldsõnaliseks.
Toiduliit algatas kampaania „Soeta eestimaist, toeta eestimaist!“, millega kutsutakse üles tarbima novembris nii palju eestimaist toidutoodangut kui võimalik.
Toiduliidu juhataja Sirje Potisepa sõnul on kampaania eesmärk panustada nende ettevõtete ja seal töötavate inimeste käekäiku, tänu kellele püsib Eesti toiduainetööstus elujõulisena.
„Toidusektor seisab juba mitmendat kuud silmitsi väljakutsetega, mille on tekitanud keeruline välispoliitiline olukord. Hulk ettevõtteid on leidnud Venemaa asemele uusi perspektiivseid turge, aga oluline on siiski see, et kohalik tarbija tunnetaks, kuidas tema ostuotsused mõjutavad Eesti põllumeeste ja toidutootjate käekäiku,“ rääkis Sirje Potisepp kampaania taustast.
Tema sõnul on Eesti toit tänu tajutud usaldusväärsusele ja heale kvaliteedile paljude tarbijate südametes ja toidulaual väga olulisel positsioonil. „TNS Emori viimaste uuringute kohaselt eelistab üle 80% tarbijatest importkaubale kodumaist toidutoodangut. Samas jääb Eesti toidu osakaal kauplustes saadaval olevates tootegruppides ja ka ostukäibes pigem 60% piirimaile. Muret tekitab asjaolu, et viimaste aastate jooksul on see number vähenenud,“ tõdes Potisepp.
„Meie kampaania eesmärk on pöörata Eesti toidu tarbimine taas tõusutrendi – kutsume inimesi üles valima poes käies teadlikumalt eestimaist toidutoodangut ning loodame, et saame paari aasta pärast tunda uhkust juba 80%-lise Eesti toidu osakaalu üle meie tarbijate toidulaual,“ sõnas Potisepp.
Lisaks telereklaamidele kutsub Toiduliit kampaania raames eestimaalasi mitte lihtsalt tarbima Eestis toodetud toitu, vaid oma toidumenüüd ka teadlikumalt jälgima ja oma kogemust sõpradega jagama.
„Kutsume kõiki inimesi üles väiksele eksperimendile: proovige kasvõi ühe nädala jooksul tarbida nii palju kodumaist toidukaupa kui vähegi saate. Jagage oma Eesti toidust pungil ostukorvi pilte või kirjeldusi oma sotsiaalmeedia lehtedel märksõnaga #eestitoit, postitage neid Eesti Toidu Facebooki lehele või saatke e-posti teel Toiduliitu aadressil See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.. Hasartsemad kodumaise toidu fännid võivad jälgida ka seda, kui suure osa moodustab nende menüüst Eesti toit – nii avastame peagi kõik, et 80% eestimaise toidu osakaal pole tegelikult sugugi utoopiline eesmärk,“ kinnitas Potisepp.
Vaata Toiduliidu kampaania „Soeta eestimaist, toetaeestimaist!“ reklaamklippi:
Novembrikuu toob Eesti poelettidele taas ühe uue hõrgu kohupiimamaiustuse – Alma crème bruleé maitselise kohupiimakreemi 150g topsis.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul on crème bruleé maitse piimatoodetes üsna haruldane. „Tõime sel suvel esimese katsetusene turule selle populaarse restoranidesserdi maitselise Muah! koorejogurti ja see saavutas koheselt suvekuude müüdavaima topsijogurti positsiooni. Kui koorejogurtis mängib crème bruleé maitse kõrval olulist rolli jogurti hapukas alatoon, siis valgurikas kohupiim on pigem mahedalt magus,“ sõnas Kalbin.
Kuigi kohupiimakreemi on sarnaselt teistele 150-grammises topsis toodetele mugav otse topsist süüa, võivad gurmaanid katsetada kohupiimakreemist ka karamelliseeritud suhkrukattega crème bruleé valmistamist.
„Tõsta kohupiimakreem crème bruleé vormidesse, puista kohupiimakreemile suhkrut ning kuumuta gaasipõletiga suhkrut, kuni see hakkab kergelt mullitama ning taheneb krõmpsuvaks karamellikihiks. Nii lihtsalt valmibki prantsusepärane magustoit, mida võib serveerida ka erinevate marjadega,“ soovitas Valio turundusdirektor.
Alma crème bruleé maitseline kohupiimakreem on valmistatud puhtast eestimaisest lehmapiimast ning see on Alma kohupiimakreemidele omaselt säilitusainevaba.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Tänasest algab Toiduliidu tumeda šokolaadi jätkukampaania, mille raames soovivad korraldajad tutvustada tumeda šokolaadi omadusi, toimeaineid, rääkida mõõdukast tarbimisest ning näidata šokolaadi soovituslikku paiknemist toidusedelis.
Toiduliidu juhi Sirje Potisepa hinnangul võiks tumeda šokolaadi rikkalikust lõhnast ja maitsest rääkida lõputult, kuid keskenduda tuleb ka selle mõõdukale tarbimisele. “Kuigi tume šokolaad on kasulik, ei tasu ühegi toiduaine tarbimisega äärmustesse laskuda. Tasub kombineerida tumedat šokolaadi teiste toiduainetega, sest siis saab organism heade toitainete süsti ning kasutegur organismile suureneb,” ütles Potisepp. Ta lisas, et tavalises serveeringus kasutatakse 2-4 grammi kakaopulbrit või süüakse 10-20 grammi tumedat šokolaadi.
Jätkukampaania käsitleb lisaks šokolaadi kasulike omaduste tutvustamisele ka selle paiknemist igapäevasel, “normaalsel” toidulaual. Tema sõnul teadvustavad eestlased endale tumedat šokolaadi ja selle kasulikke omadusi ning see on lisandunud ka paljude ostukorvi. “Võrreldes 2013. Aasta ja käesoleva aasta septembrikuud, on näha, et tumeda šokolaadi tarbimine kasvas ligi 9%. Kogu šokolaadisegmendis tarbitakse tumedat umbes veerandi kogumahust, kuid erinevalt piimašokolaadist liigub tükikese tumeda tarbimine tõusvas joones,” ütles Sirje Potisepp.
Tartu Ülikooli biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer rääkis, et kakaoubade flavanoolidel on Euroopa Liidu terviseväide. “Tumedas šokolaadis on kakaoubade flavanoolid kenasti olemas, et anda teatud panus just taoliste flavanoolide saamisesse,” ütles professor Zilmer.
Teavituskampaania raames jagab Toiduliit läbi kodulehe infot tumeda šokolaadi ajaloo ja koostise kohta, pakub viiteid erinevatele uuringutele ning avaldab põnevaid fakte tumedast šokolaadist. Koduleht on kättesaadav www.toiduliit.ee/tume.
Eesti Toiduainetööstuse Liit (Toiduliit) asutati 3. novembril 1993. aastal Eesti toiduainetööstuse ettevõtete ja erialaliitude poolt, kui vabatahtliku liikmesoleku alusel tegutsev mittetulundusühing. Toiduliidu missiooniks on toetada ja edendada Eesti toidutööstust ja majandust ning esile tõsta kohalikke toiduaineid.
Alates novembrist loob piimatoodete lettidel jõulumeeleolu Alma piparkoogimaitseline kohupiimakreem, mis on valminud spetsiaalselt tänavuse pühadehooaja tähistamiseks.
Valio Eesti turundusdirektori Krista Kalbini sõnul pakub piparkoogimaitseline kohupiimakreem elamusi nii suurte kui väikeste maiasmokkade jõuluootusaega.
„Teame ju kõik, kui raske on mistahes vanuses kokkadel hoiduda piparkooke küpsetades hõrgu taigna maitsmisest. Et piparkoogile omast vürtside mekki oleks võimalik kogeda ka valgurikka kohupiimamaiustuse kujul, lisasime pühade puhul Alma kohupiimakreemile klassikalise jõulumaitse kaneeli, ingveri, nelgi ja kardemoni abil,“ kirjeldas ta pühadetoodet.
Tema sõnul sobib 380-grammisesse topsi pakendatud piparkoogimaitseline kohupiimakreem nii argiseks magustoiduks kui ka erinevate pidulike jõuluküpsetiste valmistamiseks. „Piparkoogimaitselisest kohupiimakreemist võib valmistada ka väga maitsvaid kooke, mille ehtimisel võib appi võtta näiteks teise jõuluootusaja maitsehiti – mandariinid,“ rääkis Kalbin.
Alma piparkoogimaitseline kohupiimakreem on pühadehooaja eritoode ning jääb müügile jaanuari lõpuni. See Lõuna-Eesti lehmade värskest piimast valmistatud kohupiimakreem on sarnaselt teistele Alma kohupiimakreemidele säilitusainevaba.
Tallinna Teeninduskoolis, koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liiduga toimuvad 30. jaanuaril 2015 kell 10.00 Teko meistrivõistlused, kus testitakse võistlustingimustes kõikide erialade õpilaste paremikku.
Kuldne Kulp 2015 võistlus selgitab välja parima koka.
Võistlusel kasutatakse tooraineid, mis valiti välja konkursil Eesti Parim Toiduaine 2014:
Eesti Parim Toiduaine 2014 kuldmärk – Farmi Köögi Kreeka jogurtite sari, Maag Piimatööstus AS
Parim Toode Virumaa Väikeettevõttelt - Külmkuivatatud maasikas, Freezedry OÜ
Parim Toode Lääne-Eesti Väikeettevõttelt - Mustsõstraketšup, Kuressaare Jäätis OÜ
Eelvoorus tuleb noorkokal koostada kirjalikult pidulik lõunasöök, mis koosneb pearoast ja desserdist, lähtudes toidukorvis olevast toorainest ning võttes arvesse Eesti toidukultuuri. Pearoog tuleb valmistada pardi rinnafileest ja mustasõstraketšupist ning dessert Kreeka jogurtist ja kuivkülmutatud maasikatest. Mõlemat rooga valmistavad võistlejad 2 portsjonit. Lõppvoorus see kõik teostada ning valmistada isutekitaja, mis on söödav näppudega ja mis koosneb küpsetisest ja vahust või kreemist.
Kokkade seitsmevõistlus 2015
Võistlusel kasutatakse tooraineid, mis valiti välja konkursil Eesti Parim Toiduaine 2014:
Kuldmärgi võitja:
Eesti Parim Toit Tervisele 2014 – Tere piim D-vitamiiniga 2,5%, Tere ASHõbemärgi võitja:
Eesti Parim Köögiviljatoode 2014 - Kodune marineeritud kurk küüslaugu ja mustasõstralehtedega, Põltsamaa Felix AS
Parim Toode Lõuna-Eesti väikeettevõttelt - Manu hõrk jõhvikakaste, MTÜ Peipsimaa Kogukonnaköök
Osalejad said tänavu aastal omale võistlusülesandeks valmistada etteantud toidukorvi alusel 4 portsjonit pearooga hakklihast ja köögiviljadest ning 4 pannkooki lisandiga. Võistluse teeb eriliseks see, et toiduvalmistamine on jagatud kuueks etapiks, kus kolmeliikmelise võistkonna üks liige valmistab ette tooraine ja järgmine liige kasutab seda näiteks kastme valmistamisel. Võisteldakse järgemööda vastavalt loosile, seega kõik peavad oskama nii hakkliha käsitseda kui ka pannkoogi jaoks desserti valmistada. Toidud kaunistatakse ja serveeritakse kogu meeskonnaga.
Lisaks võistlevad kelnerid, müüjad, puhastusteenindajad, majutusteenindajad, pagarid ja kondiitrid.
Võistluste kohtunikeks on oma ala professionaalid, kellelt pärast närvesöövat ja pingelist võistlust oodatakse kommentaare, mis läks hästi ja milles võiks veel paremaks areneda.
Autasustamine. Kolme paremat osalejat autasustatakse diplomi ja kingitusega. Žüriil on õigus välja anda eripreemiaid. Häid tulemusi näidanud õpilastel on tulevikus võimalik esindada kooli nii vabariiklikel kui rahvusvahelistel võistlustel.