Tänavu detsembris toidutööstustele kehtima hakkavad uued reeglid toiduainete pakendite märgistamiseks saavad olla ainult osa sellest, et tarbijate pakendilugemisoskus võiks tõusta.
Täna põllumajandusministeeriumis tutvustatud uuringus toodi välja, et tarbija soovib saada rohkem infot toidu koostise ja päritolu kohta. Samas viidati ka sellele, et pakendimärgistuse lugemisoskus võiks olla tunduvalt kõrgem.
„Lisaks pakendimärgistuse muutmisele on väga oluline roll teavitustööl, mis võiks toimuda riigi ja tööstuste omavahelises koostöös,“ rõhutas Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. „Kui uuringust selgub, et kõik tarbijad ei oska veel vahet teha, mida tähendab „parim enne“ ja „kõlblik kuni“, siis ei saa eeldada, et kirjasuuruse muutmine ja tooraine päritolumaa kohustuslik esitamine tarbijate pakendilugemisoskust automaatselt tõstab.“
Potiseppa sõnul peavad tööstused tarbijasuunalist teavitustööd ülioluliseks, mis ei tohiks piirduda ühekordsete kampaaniatega, vaid peaks olema järjepidev.
Kuigi uuringust selgus, et paljude tarbijad otsivad pakendilt infot toote päritolu kohta, tehakse Potiseppa sõnul reaalsuses ostuotsuseid pigem maitse ja hinna põhjal. „Mullu TNS Emori poolt läbi viidud tarbijate ostueelistuste uuring näitas, et päritolu on ostuotsuse tegemisel alles kümnendal kohal,“ nentis Potisepp. „Teeb aga heameelt, et enamik eestimaalastest leiab toidu pakendilt endale vajalikku infot ning usaldab seda.“
Potiseppa sõnul on Eesti võrreldes Euroopa riikidega toiduainete omavarustatuse poolest heas seisus ja peamise osa oma tarbitavast piimast, teraviljast ja lihast me kasvatame ise.
Aasta lõpus kehtima hakkavad muudatused, mis reguleerivad ühtlasi ka pakenditel oleva kirja suurust ja kontrastsust, lihatoodete päritolumaa ja soolasisalduse esitamist.
„Laias laastus võib öelda, et tööstused on üleminekuks valmis. Kuigi see saab olema keeruline ja kulukas ettevõtmine, sest sageli ei piisa ainult kirjasuuruse muutmisest, vaid tuleb tellida ka uus disain. Lisaks võib kujuneda keerukaks pisematele tootepakenditele kogu lisanduva info mahutamine,“ lisas Potisepp.
Eesti Toiduliidu liikmed kutsuvad viimase nädala jooksul kujunenud olukorra valguses tarbijaid üles ostma kauplustest eestimaist toidukaupa. Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul tagab just see toidutööstustele ja tooraine tootjatele kindluse, et toidusektor pääseb halvimast.
„Praegu ei ole aeg näpuga näitamiseks või agressiivsete nõudmiste esitamiseks. Põllumehed, toidutootjad, kaupmehed ja tarbijad moodustavad ühe tervikliku ahela, mille iga lüli sõltub teise heast käekäigust. Peame rasketel aegadel ühte hoidma,“ ütles Potisepp.
Tema sõnul on oluline, et iga tarbija mõistaks, kuidas tema tarbimisotsus mõjutab mitte ainult tootmisettevõtete, vaid terve sektori käekäiku.
„Eestimaalased on uuringute järgi läbi aastate üha rohkem eelistanud kohalikku toidukaupa selle hea kvaliteedi ja usaldusväärsuse tõttu. Nüüd on aga eestimaise toidukauba tarbimise üleskutsel palju kriitilisem tähtsus. Küsimus ei ole enam selles, kas mõni ettevõte teenib kasumit või mitte – küsimus on nende kümnete tuhandete inimeste tulevikus, tänu kellele meil on olemas kodumaine toiduainetööstus,“ sõnas Potisepp ning lisas: „Me oleme majandussõjas, iga tarbija mobiliseerumine ja igapäevane panus on hädavajalik.“
Potiseppa sõnul jälgivad tööstused operatiivselt olukorda ning püüavad leida koostöös erinevate osapooltega lahendusi, mis kaitseks kogu toidusektorit.
Kaubanduse Aastakongress 2014
Tunnustagem kaupmehi!
Aeg: 8. Oktoober 2014
Koht: Original Sokos Hotel Viru konverentsikeskuses, Tallinn
Tänavune kongress toimub 8. oktoobril Tallinnas Viru konverentsikeskuses. Kongressi raames autasustatakse ka möödunud aasta parimad jae- ja hulgikaubandusettevõtted.
Miks osaleda Kaubanduse aastakongressil 2014:
- Saate teada, kes on Eesti edukaimad kaupmehed – Äripäeva Kaubanduse TOP autasustamine;
- Selgub, millised makromajanduslikud trendid kaubandust kõige enam puudutavad – laval on Eesti juhtivate pankade analüütikud;
- Kuulete, kuhu liigub Eesti hulgikaubandus;
- Saate teada, millised on Eesti kui väikeriigi väikeste kaubandusettevõtete võimalused lüüa läbi globaalses e-kaubanduse äris;
- Osalete arutelus teenindaja kuvandi ja lisamüügi võimaluste teemal;
PROGRAMM:
08.30 – 09.00 Saabumine, hommikukohv koos värske Äripäevaga
09.00 Kongressi avamine ja sissejuhatavad sõnavõtud.
Kaupmeeste Liidu juhatuse esimees Raul Puusepp, Äripäeva peatoimetajaMeelis Mandel
09.15 Äripäeva Kaubanduse jae- ja hulgikaubanduse TOP 2014 võitjate autasustamine Kaupmeeste Liidu auhinna „Aasta kaubandustegu“ üleandmine
09.45 – 10.30 Eesti majanduse arengutrendid, nende mõju kaubandusele. Pankade analüütikute debatt.
Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina, Danske Panga ettevõtete panganduse divisjoni direktor Tõnu Vanajuur, Nordea Panga peaökonomist Tõnu Palm, LHV Panga majandusanalüütik Heido Vitsur, SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe
10.30 – 11.15 Vestlusring: Eesti kaubanduse hetkeseis ja tulevik
Prisma Peremarketi tegevdirektor Janne Lihavainen, Tallinna Kaubamaja tegevdirektor Erkki Laugus
Vestlusringi juhib Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel
11.15 – 12.00 E-kaubanduse arengusuunad maailmas. Millised on väikeste kaupmeeste võimalused konkurentsis globaalsete hiidudega.E-kaubanduse arendusettevõtte Practicology juht Martin Newman (UK)
12.00 – 13.00 Lõunapaus restoranis Merineitsi
13.00 – 13.45 Vestlusring: Hulgikaubanduse arengusuunad: vahendajast logistika ja tarneahela juhtimise valdkonnaks
esinejad kinnitamisel
13.45 – 14.15 Kuidas aidata klientidel ostukogemust meeldivamaks muuta? TNS Emori uuringuekspert Kersten Jõgi ja käitumisteaduste ekspert Kai-Riin Veromann
14.15 – 14.45 Müüja/ teenindaja kuvand Eestis. Kuidas muuta müüja/teenindaja töö atraktiivsemaks? Kommunikatsioonibüroo Powerhouse tegevjuht Janek Mäggi ja Statoil Fuel & Retail personalijuhtHedi Nurme-McDonald
14.45 – 15.15 Kohvipaus
15.15 – 15.45 Soome väikeettevõtete e-kaubanduse edulood.Tegevjuhtide nõunik, coach Kare Casals (Soome)
15.45 – 16.15 Omnichannel kaubandus SportsDirecti näitel: mida on Eesti kaupmeestel sellest õppida? SportsDirect International ettevõtte arendusjuht John Harrison (UK)
*korraldajad jätavad õiguse teha ajakavasse muudatusi
Täispikk ajakava on leitav www.kaubandus.ee
Kongressile registreerimine TOIDULIIDU Liikmetele on erihinnaga 199 eurot (km-ga 238.80). Kongressi tavahind 269 eurot (km-ga 322.80) Erihinna saamiseks palume kindlasti REGISTREERIMISEL märkida MÄRKSÕNA: TOIDULIIT! Kui registreerumisel ei ole märksõna kasutatud, siis me ei saa garanteerida arvel erihinda!
Registreeruda on võimalik SIIN: http://www.aripaev.ee/mod/tagasiside/kaubanduse_kongress2014/ või saates e-maili: See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
Lisainfo Maarit Eerme, telefon 51 44884, või kirjutades See e-posti aadress on spämmirobotite eest kaitstud. Selle nägemiseks peab su veebilehitsejas olema JavaSkript sisse lülitatud.
PÕLLUMAJANDUSMINISTEERIUM
VETERINAAR- JA TOIDUAMET
PRESSITEADE
14. august 2014
Venemaa turu jaoks pakendatud ja märgistatud toidukaupa võib Eestis müüa, kui selleks on taotletud Veterinaar- ja toiduameti erakorraline luba ning müügikoht varustatud eestikeelse infoga.
„Erandkorras on lubatud Vene turu jaoks pakendatud toidukaupa ka Eestis turustada, kui ettevõtetel tekib selle jaoks vajadus,“ kinnitas VTA peadirektor Ago Pärtel. „Selleks tuleb esitada Veterinaar- ja toiduametile vastav taotlus ja tagada lõpptarbijale eestikeelne info toote kõrval.“
Seni pole ettevõtted Venemaa turu jaoks pakendatud toidukauba Eestis müümiseks luba soovinud.
Vene Föderatsiooni peaminister Dmitri Medvedev teatas 7. augustil, et Moskva kehtestab täieliku embargo looma- ja sealihale, puu- ja aedviljadele, linnulihale, kaladele, juustule, piimale ja piimatoodetele Euroopa Liidust, USAst, Austraaliast, Kanadast ja Norrast.
12. augustil toimus Põllumajandusministeeriumis kohtumine toidusektori esindajatega, kus arutati Euroopa Liidu, Eesti riigi ja ettevõtjate endi võimalusi sanktsioonidega toimetulekuks ja ekspordi ümberkorraldamiseks.
Allikas: Äripäev
Fazer investeerib ettevõte uue tootmishoone väljaehitamisse Lätis ning koondab tootmise Balti riikides Läti ja Leedu tehastesse. Tootmine Tallinnas lõpetatakse 2015. aasta aprillis.
“Turusituatsioon on väga keeruline," ütles Fazer Grupi pagaritööstuse valdkonna tegevjuht Petri Kujala. "Pakendatud leiva- ja saiatoodete tarbimine on languses. Kulud on jätkuvalt kasvanud ja neid ei ole võimalik täielikult üle kanda toodete lõpphinda." Ta lisas, et Balti pagaritoodete turul on liiga palju tootmisvõimsust, mistõttu otsustati konkurentsivõime ja kasumlikkuse säilitamiseks tootmine konsolideerida. "Viime oma tootmisliinid üle Ogre ja Kaunase tehastesse ja sulgeme tootmise Tallinnas,” teatas Kujala.
Pagaritööstuse turul väheneb pakendatud leivatoodete tarbimine aastast aastasse, samas kasvab küpsetuspunktides värskelt ja kohapeal ahjus küpsetatud pagaritoodete turg.
Fazer on kaalunud erinevaid võimalusi oma Balti äride arendamiseks ja efektiivsuse tõstmiseks. Tootmise koondamine kahte tehasesse ja Tallinna tehase sulgemine puudutab otseselt 95 Tallinna tehase tootmistöötajat. Samas jätkab ja tugevdab Fazer Eesti kohaliku turu tarbija- ja kliendifookust veelgi ning müügi-, turunduse ja logistikaüksused jätkavad tegevust.
“Fazeri toodang on korduvalt pälvinud Eesti parima pagaritoote tiitli – Fazer Must leib, hiljuti Fazer Fresh puuviljaleivake – ja kõiki neid Eesti tarbijate maitse-eelistuste järgi arendatud leivatooteid pakume siinsel turul ka edaspidi. Neid töötajaid, kelle tööleping lõpetatakse, aitame nii individuaalselt kui ka koostöös töötukassaga,“ kommenteeris Fazer Bakery Balticu tegevjuht Mindaugas Snarskis.
“Kavandatav investeering uute tootmishoonete rajamiseks Riia lähistele Ogresse avab meile uusi võimalusi ja tugevdab meie konkurentsivõimet Balti pagariturul,” lisas Snarskis. Fazer investeerib ligikaudu 5 miljonit eurot Ogre pagaritööstuse moderniseerimiseks. Uue tootmise käivitumine on kavandatud sügiseks 2015.
Fazeri kaubamärkidest on Eestis tuntumad Karl Fazer, Geisha, Fazer Kodusai, Fazer Must leib, Fazer Fresh, Angry Birds, Tutti Frutti, Marianne ja Kismet. Tallinnas on ettevõttel leiva- ja saiatehas ning Fazer annab Eestis tööd 245 inimesele. Tallinna lähistel Tänassilmal tegutseb ka Fazer Foodi teenindusköök.
Fazer on perefirma, mis tegeleb pagariäri, maiustuste ja küpsiste tootmise ning toitlustus- ja kohvikuteenuste pakkumisega. Fazer tegutseb kaheksas riigis ja ekspordib oma tooteid rohkem kui 40 riiki.
Mineraalide ja vitamiinidega rikastatud janukustutajad on tarbijate poolt väga hästi vastu võetud ja seetõttu laiendas A. Le Coq Vitamineral tootevalikut veelgi, lisades joogisarja energiavahetust toetava apelsini- ja granadillimaitselise Vitamineral Balance’i.
Vitamineral Balance varustab organismi vajalike vitamiinide ja mineraalidega ning aitab hoida kehas nende õiget tasakaalu. Jook sisaldab B-grupi vitamiine, C-vitamiini ning magneesiumi, mis aitavad kaasa normaalsele energiavahetusele. Samuti biotiini, mis aitab kaasa makrotoitainete ainevahetusele ning tsinki, mis on hea süsivesikute ainevahetusele. Nii nagu teistes Vitamineral Water jookides, nii on ka Balance’i puhul kasutatud ainult puuviljasuhkrut.
Lisaks Vitamineral Balance’ile kuulub sarja veel füüsilist aktiivsust toetavat Vitamineral Power Perfomance’i ja vaimset tegevust toetavat Mental Perfomance’i.
Uued joogid tulevad turule 0,75-liitrises pudelis ning orienteeruvaks hinnaks on 0,99 eurot.
PRESSITEADE
5.09.2014
Toiduliit kutsub eestimaalasi 8. septembril algava Eesti toidule pühendatud teavituskampaaniaga pöörama rohkem tähelepanu toodete päritolumaale ning eelistama Eesti inimeste toodetud toitu.
Toiduliidu juhataja Sirje Potiseppa sõnul eelistab TNS Emori jaeseire uuringu järgi kolmveerand Eesti tarbijaist sisseoste tehes kodumaiseid toiduaineid. „Nõnda saab iga tarbija panustada sellesse, et kodumaised, harjumuspärase maitsega, värsked ja kõrge kvaliteediga toiduained püsiksid meie toidulaual ka edaspidi. Seeläbi tagame ka selle, et säilivad Eesti inimeste töökohad.“
Potiseppa sõnul soovib Toiduliit septembris läbiviidava kampaaniaga tõsta tarbijate teadlikkust Eestis toodetud toidu kvaliteedist, aitamaks teha poes teadlikumaid valikuid.
Tema sõnul tegelevad Eesti tööstused järjepidevalt sellega, et muuta tootmine võimalikult läbipaistvaks. „Oleme tööstustega valmis selgitama, millest ja kuidas tööstustes toitu valmistatakse, et tarbijad oleksid teadlikumad ning suhtuksid kriitilisemalt eelarvamustesse Eesti tööstustes valmistatud toidu kvaliteedi aadressil,“ ütles Potisepp.
TNS Emori uuringu järgi peab iga teine tarbija kodumaist toitu alati usaldusväärseks, tervislikuks ning püsivat kvaliteeti omavaks. Potiseppa hinnangul võiks nende inimeste hulk aga veelgi suurem olla, eriti nooremate seas. „Alla 35-aastased tarbijad hindavad importtoiduainete osatähtsust ostukorvis märgatavalt suuremaks kui vanemad tarbijad. Osalt võib selle põhjuseks pidada maailmamaitsete ja -köögi pealetungi, mis eeldab ka teistsuguste koostisainete kasutust. Osalt aga vähest kohaliku toidu väärtustamist,“ nentis Potisepp.
Potisepp ütles, et Eesti toit vajab noorema põlvkonna „kojukutsumiseks“ avaliku arvamuse tuge. „Meil on, mille üle uhked olla. Soovime, et avalikkuses tuntud inimesed jagaks julgemalt oma häid maitseelamusi Eesti toidust ning aitaks isikliku eeskujuga kujundada noorema põlvkonna hoiakuid, “ leidis Potisepp. „Ka 30 aasta pärast võiks Eestis elada suurimad Eesti toidu fännid.“
Kampaania ajal näidatakse teles Meie toidu klippi ning Toiduliit korraldab koostöös toidutootjatega koolide külastusi, mille eesmärgiks on tutvustada õpilastele toidutootmise köögipoolt ning selgitada tervisliku toitumise põhimõtteid. Kampaania on osaks riigi- ja toidutootjate toidukultuuri edendamise tegevustest.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu volikogu nimetas Sirje Potiseppa liidu juhatajaks järgmiseks kolmeks aastaks.
Volikogu esimehe Enn Kunila sõnul on volikogu otsus Sirje Potiseppa jätkamise osas liidu juhatajana igati loogiline samm. „Meie ettevõtted on olnud Sirje Potiseppa tööga rahul ja hindavad tema panust Eesti toiduainetööstuse arengusse,“ sõnas Enn Kunila.
Sirje Potisepp on Toiduliitu juhtinud alates 2005. aastast. Esmased kokkupuuted toiduainetööstusega pärinevad aga juba 1989. aastast ASist Remedia. Ühtlasi on Potisepp olnud ametis Põhja-Tallinna linnaosa vanemana.
„Ma arvan, et Toiduliidu juhina on mul põhjust uhkust tunda selle üle, et Eesti toitu hinnatakse ja väärtustatakse aina enam,“ tõdes Sirje Potisepp. „Samas on eesseisvad väljakutsed suuremad kui kunagi varem. Poliitilistest sanktsioonidest tingitud piiratud ekspordivõimalused pole suureks murekohaks ainult põllumeestele, vaid ka tööstustele – tuleb leida kiiresti alternatiivseid võimalusi toodete müümiseks, tagamaks ettevõtete jätkusuutlikkus ja töökohad.“
Potiseppa sõnul on liidu roll ka edaspidi Eesti toidu väärtustamise eest seismine ning kodumaise toidutööstuse tuntuse tõstmine. Toiduliit korraldab igal aastal mitmeid Eesti toitu tutvustavaid kampaaniaid ning annab välja lipumärki Eestis toodetud toiduainetele. Ühtlasi viis liit tänavu juba 20. korda läbi „Parim Eesti toiduaine“ valimise. Valminud on ka toidutootmise argipäeva tutvustav veebikeskkond tunnetoitu.ee.
Toiduliit loodi 3. novembril 1993, mil asutajaliikmete hulgas oli 16 ettevõtet. Täna seisab Toiduliidu taga pea 100 liiget. Toiduliidu liikmeskonna ettevõtted hõlmavad 80% Eesti toiduainetööstuse käibemahust.
PRESSITEADE
16.09.2014
Eesti toidutööstuse esindajad räägivad septembrikuu jooksul 26 Eestimaa koolis, kuidas valmivad vorst, juust, leib ja teised lastele tuttavad toiduained.
Toiduliidu juhi Sirje Potiseppa sõnul on noorte teadlikkus Eesti toidust ja toidutootmisest suhteliselt madal. Kui kunagi olid ekskursioonid toidutööstustesse koolilaste seas väga popid, siis nüüd on toodete kvaliteedi ja lisaaineteta säilivuse tagamiseks hügieeninõudmised nii kõrgele viidud, et külastajaid pole enam võimalik tootmise kõige põnevamate lõikude juurde lasta. „Põhimõtteliselt selgitame lastele, kuidas moos kommi sisse ja augud juustu sisse saavad,“ ütles Potisepp. „Räägime toidutootmise köögipoolest alates sellest, kust tuleb tooraine lõpetades pakendamisega.“
Koolikülastuste avapauguna viib esimese koolitunni täna, 16. septembril kell 9.50 – 10.35 Laagna gümnaasiumis läbi põllumajandusminister Ivari Padar. Laagna gümnaasium pälvis möödunud aastal parima koolisöökla tiitli ja ühtlasi alustab sellest aastast toitumise õppekavaga.
Külalistunde viivad koolides läbi Balbiino, Leiburi, Maag Piimatööstuse, Põltsamaa Felixi, Saarioineni, Saku Õlletehase, A. Le Coqi ja Valio jt ettevõtete esindajad.
Koolide külastus on osaks Toiduliidu teavituskampaaniast ning riigi- ja toidutootjate toidukultuuri edendamise tegevustest.