Eile toimus Estonia Talveaias esimest korda Eesti parima õllesommeljee valimine. Võitja tiitli pälvis Kristjan Markii, teise koha sai Kaimar Karu, kolmanda Oskar Pihlik ning neljandaks jäi Marko Mägi. Kokku ihkasid parima õllesommeljee tiitlit kolmkümmend Eesti tipp-sommeljeed, baarmeni ja õlleeksperti.
Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni presidendi Kristel Nõmmiku sõnul oli eilne õllesommeljee võistluste korraldamine erakordne sündmus, mida tuleb ette suhteliselt harva terves maailmas. “Eestis ja selle lähiümbruses – Baltikumis ja Skandinaavias – ei ole taolisi valimisi varem korraldatud ning võime väita, et eile tegime ajalugu ning astusime suure sammu edasi terve Euroopa joogikultuuri arendamises,” ütles Nõmmik. Ta lisas, et sellest sündmusest saab kindlasti traditsioon ning lähiaastatel on plaanis muuta õllesommeljee valimised ka rahvusvaheliseks, kus ootame osalejaid lisaks Eestile ka teistest riikidest.
Nõmmik tõi välja ka üllatavalt suure huvi võistluste vastu, mida algselt ei osatud oodata. “Üldjuhul astub meil taolistel üleriigilistel võistlustel üles alla kahekümne võistleja, kuid eile oli osalejate arv kahekordne,” ütles Nõmmik. “Ühelt poolt on selle põhjuseks laiem osalejate ring, kuna võistlustel panevad end proovile nii sommeljeed, baarmenid kui ka väga suured õllespetsialistid. Teisalt on õlu eestlastele omasem kui vein, mistõttu julgetakse selles valdkonnas ka oma teadmisi rohkem proovile panna,” lisas ta.
Eesti Parim Õllesommeljee 2013 Kristjan Markii sõnul oli see esimene kord, kus ta puutus õllemaailmaga nii tihedalt kokku. “Võistluse ja võistluseks ettevalmistamise käigus sain aru, et õlu on väga mitmekülgne, suure ajaloo ning rikaste maitsenüanssidega jook,” ütles vastne õllesommeljee. “Kindlasti on mul nüüd olemas julgus ning piisav õlle teadmistepagas, et astuda üles ka rahvusvahelistel sommeljeede võistlustel, kus õlletundmisel on suurem osa,” lisas ta.
Eesti parima õllesommeljee valimiste algataja on Eesti esimene koolitatud õllesommeljee Kristjan Peäske, kes on koostöös A. Le Coqiga viimased kaks aastat vedanud Eestis õllekultuuri arendamise projekti Beer Star. Parima õllesommeljee valimine on selle projekti edasiarendus, kus nüüdsest panevad igaaastasel võistlusel oma õlleteadmised proovile Eesti tipp sommeljeed ning baarmenid. Eilsel võistlusel astus üles ka ligi kümme A. Le Coqi Beer Star projekti raames välja koolitatud toitlustuskohta.
Eesti Parim Õllesommeljee 2013 võidufond oli 2000 eurot, mille pani välja A. Le Coq. Eesti Parim Õllesommeljee 2013 võistlustel hinnati nii võistlejate teoreetilisi teadmisi õllest kui ka praktilisi oskusi, kus hinnati võistleja võimeid õlut ära tunda, serveerida ja sobitada vastavate roogadega.
Eesti Parima Õllesommeljee selgitas välja rahvusvaheline žürii, mille esinaine oli Hanna Tunberg Rootsi Sommeljeede Assotsiatsioonist. Žüriisse kuulusid lisaks
- Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni President Kristel Nõmmik,
- Kolmekordne Eesti sommeljeede meister ja Baltikumi sommeljeede meister ning Eesti esimene õllesommeljee Kristjan Peäske
- A. Le Coqi juhatuse esimees Tarmo Noop
- Neljakordne Eesti sommeljeede meister ja endine Eesti Sommeljeede Assotsiatsiooni president Urvo Ugandi
Eesti Parim Õllesommeljee 2013 võistlusi korraldab Eesti Sommeljeede Assotsiatsioon koostöös A. Le Coqi õllekultuuri arendamise kvaliteetmärgiga Beer Star. Õllesommeljee võistlustest saab alates tänasest traditsioon, mis hakkab toimuma iga aasta novembris.
Saku Õlletehase AS pressiteade
Spekulatsioonina läbi käinud idee viia õlle aktsiis võrdseks viina aktsiisiga, tõstab õllepudeli hinda 45-75%, näitab Saku Õlletehase analüüs.
„Ma ei saa aru, miks tahab keegi näidata, et Eesti tarbija on rumal ja rikas? Ei ole! Meie inimesed oskavad arvutada ning teevad säästlikke valikuid,“ ütles Saku Õlletehase juhatuse esimees Margus Kastein. „Spekuleerides mõttega võrdsustada kange alkoholi ja õlle aktsiis, jõuame olukorda, kus pudel odavat viina maksab sama palju kui kolm õlut. See oleks tarbimise mõjutajana väga ohtlik tase“.
Saku Originaali pudeli hind tõuseks viinaga võrdse aktsiisi puhul ligi 45% ja kange õlle, näiteks Tauruse hind 75%.
Kasteini sõnul ei vasta tõele meedias eile ringelnud väide, et ühel tasemel viina- ja õlleaktsiis kergitaks pudeli Saku Originaali hinda 24 senti. „Siin on tehtud oluline arvutusviga. Arvestamata on jäänud käibemaks ning kaubanduse juurdehindlus. Tegelik hinnatõus oleks peaaegu 40 senti – see on rohkem kui kolmandik praegusest õllepudeli hinnast.“
Eesti on kange alkoholi osakaalu poolest absoluutalkoholi tarbimises Euroopas esikohal. Konjunktuuriinstituudi 2012.aasta statistika põhjal moodustab Eestis kange alkohol 41% täiskasvanute absoluutse alkoholi tarbimisest. Naabrite soomlaste juures on kange alkoholi osa ligi 28%. Õlle aktsiisi lähendamine viina aktsiisile tõstaks omakorda kange alkoholi tarbimist.
Ajaleht Postimees tegi tänavu jaanuaris (24.01.2013) veebiküsitluse: kuidas mõjutab alkoholiaktsiiside võrdsustamine tarbija käitumist. 63% vastanutest ütles, et see suurendab lahjade asemel kangete jookide tarbimist, 23% hindas, et ei mõjuta ning 14% arvas, et tarbimine väheneb.
Lisainfoks arvutuskäik:
Saku Originaali pudeli hinnatõus
(õlle ja viina aktsiisimäära võrdsustamisel)
Keskmine Saku Originaali pudeli hind ketikauplustes on praegu 89 senti,
24 senti oleks aktsiiside võrdsustamisel puhas aktsiisitõusu mõju, millele tegelikus hinnakujundused lisandub käibemaks (20%) ja kaubanduse juurdehindlus. Kogu tõus on seega ligi 40 senti.
Saku Originaali pudel hakkab maksma ca 1.29 (45% hinnatõus)
2013. aasta viimastel päevadel viidi lõpuni Valio Baltic tütarettevõtete Valio Eesti AS ja Võru Juust AS ühinemine, mille tulemusena tegutsevad alates 2014. aastast nii Laeva meierei kui ka Võru juustutehas Valio Eesti AS nime all.
Valio Eesti tegevdirektori Maido Solovjovi sõnul on Valio Eesti ja Võru Juustu ühinemine viimane samm pikas ühinemisprotsessis, millele pandi algus juba pea kümme aastat tagasi.
„Valio ostis Võru juustutehase 2004. aastal, kui olukord Eesti toidutööstustes oli ääretult raske. Võtsime oma esmaseks ülesandeks tagada tehase normaalne toimimine ning töötajate kindlustunne, mistõttu toona kõigi teiste muutuste kõrval ettevõtete ühinemist läbi ei viidud. Alates 2006. aastast oleme opereerinud sisuliselt ühe ettevõttena, mistõttu pidasime mõistlikuks kaotada viimasedki formaalsused, mis takistavad kahe tänaseks nii kokku kasvanud ettevõtte sujuvat ühist toimimist,“ sõnas Solovjov.
Valio Eesti AS ja Võru Juust AS-i ühinemisega võtab Valio Eesti üle kõik senised Võru Juustu kohustused koostööpartnerite ees kui ka töölepingud Võru tehase töötajatega. Mistahes ühinemisega seotud tehnilistest muudatustest teavitatakse partnereid eraldiseisvalt. Mingeid sisulisi muudatusi ei koostööpartneritele ega juustutehase töötajatele ühinemisega seoses ei kaasne.
Valio kahe tütarettevõtte ühinemine kanti Äriregistrisse 31. detsembril.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Valio Eesti juustude valikusse lisandus jaanuaris kaks uut toodet – tavalisest külluslikuma maitse ja konsistentsiga Eesti juust Rammus ning suitsujuust Kaval-Ants singiga.
Valio Eesti AS turundusdirektor Krista Kalbini sõnul on rammusamad tooted meie poelettidel üha populaarsemad. „Kunagine hirm suurema rasvasisalduse ees tootes on taandunud. Mõistmine, et toidurasvad annavad toidule rikkalikuma maitse ja lõhna ning kreemise konsistentsi, on muutnud meie igapäevast menüüvalikut,“ tõdes ta.
„Seetõttu andsime traditsioonilisele Edam-tüüpi Eesti juustule külluslikuma 29%-lise rasvasisalduse. Koorese maitse ja kreemja konsistentsiga Eesti juust Rammus sobib hästi nii ahjuroogadesse kui ka igapäevaseks võileivajuustuks,“ ütles Kalbin.
Teiseks leiavad juustusõbrad poelettidelt uue Kaval-Ants suitsujuustu, millele on uudse maitse andmiseks lisatud suitsusinki ning mis võlgneb oma eheda meki küpsemisele lehtpuulaastudega suitsuahjus. „Suitsujuust suitsusingiga on meie turul täiesti uus kategooria ning sobib kasutamiseks nii võileival, snäkina kui ka erinevate püreesuppide, kastmete ja küpsetiste koostises,“ kirjeldas toote kasutusvõimalusi Valio turundusdirektor.
Krista Kalbini sõnul on Eesti turul nõudlust eri tüüpi juustude järele, mistõttu on jätkuvalt ruumi uutele juustutoodetele. „Kuigi meie juustuajalugu ei ole võrreldav suurte juustumaadega, tahame ka meie valida erinevate juustusortide vahel, mille struktuur, maitse, rasvasisaldus, lõhn ja muud omadused sobivad kõige paremini just sellel hetkel valmiva roaga – olgu selleks hommikune võileib, mõnus ahjuroog, kerge salat, kreemine püreesupp või hoopis luksuslik juustuvaagen kvaliteetveini kõrvale,“ kinnitas Kalbin.
Valio Eesti juust Rammus on saadaval kahel erineval kujul: 350g tükijuustuna ning 200g viilujuustuna, juust on hea valguallikas, laktoosivaba ning sisaldab palju kaltsiumi. Valio Kaval-Ants suitsujuust singiga on müügil 250g kilepakendis.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Uuel aastal jätkab Leibur selgelt eristuvate terviseargumentidega toodete turuletoomist, et mitmekesistada meie tarbijate toidulauda.
28. jaanuaril jõuab kauplustesse D vitamiiniga rikastatud rukkitäisterajahust palaleib Päikeseleib D+. Leiburi Päikeseleib D+ pakub lihtsat ja maitsvat võimalust suurendada igapäevasest toidust saadavat D-vitamiini kogust.
D-vitamiin pole oluline vaid väikelastele, vaid ka täiskasvanutele, aidates kaasa kaltsiumi ja fosfori normaalsele imendumisele. D-vitamiin aitab kasvada ja hoida luud ja hambad tugevatena ning lihaste talitlust normaalsena, aitab kaasa immuunsüsteemi normaalsele talitlusele ning osaleb rakujagunemise protsessis.
Paljudes põhjapoolsetes riikides (nt Soomes, Rootsis, Norras, USAs, Kanadas) rikastatakse täiendavalt juba aastaid toiduaineid D-vitamiiniga. Eestis on seni olnud võimalik osta rikastatud piimatooteid – nüüd, tänu Leiburile, ka täisterajahust rukkileiba.
Leib sisaldab D3-vitamiini (kolekaltsiferool), mille eelvorm tekib inimese nahas päikese toimel ja mida saab ka kalast. Vitamiini lisamisel tootesse lähtume Euroopa Liidu seadusandlusest, mille järgi on D-vitamiini päevane täiskasvanu võrdluskogus 5 µg. Selle koguse saab igapäevaselt 2 viilu uue leiva D+ söömisel.
Toiduliit kutsub kõiki toidutööstureid Eesti Parima Toiduaine konkursile, mis toimub tänavu kahekümnendat korda. Juubeli puhul omistatakse ühele vähemalt kahekümneaastase eduka käekäiguga tootele Juubelikulla märk.
„Meie konkursi eesmärk on läbi aegade olnud uute põnevate toodete tutvustamine ning tööstuste tootearenduse hoogustamine. Kuid parima toiduaine tunnus on ka see, et vajadus selle toote järele kestab lausa aastakümneid. Tahame teha juubeli puhul väikese tagasivaate kahe aastakümne jooksul meie poelettide edukaimatele toodetele ning valida nende seast üks, mis väärib Juubelikulla aumärki,“ ütles Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
Olulise uuendusena valib tänavusel konkursil oma lemmiktoote ka Kaupmeeste Liidu kokkukutsutud žürii. „Kaupmeeste Liit on üks meie võtmepartneritest – kaupmehed pole mitte ainult kanal tootjate ja tarbijate vahel, nende tagasiside on tööstustele uudistoodete loomisel väärtuslikuks abiks,“ selgitas toiduliidu juht uue žürii eesmärki toidukonkursil.
Juba kolmandat aastat valib igas kategoorias oma lemmiktooted ka Eesti Peakokkade Ühendus, esmakordselt aga annavad konkursi raames oma professionaalse hinnangu alkohoolsetele jookidele ka Eesti baarmenid ja sommeljeed. Samuti jätkub Potiseppa sõnul juba heaks tavaks saanud Rahva Lemmiku valimine ning ajakirjanike hinnangu põhjal pälvib üks toode Meedia Lemmiku tiitli.
Toiduliit kutsub kõiki toidutootjaid esitama oma parimaid uudistooteid konkursile kaheteistkümnes toidukategoorias. Lisaks ootab konkurss tooteid, mis kandideerivad sel aastal vaid toitumisteadlaste otsusega välja antavale tiitlile „Parim Toit Tervisele“. Konkursile on oodatud ka kõik väiketootjad, kelle müügihittide seast valib žürii märtsikuus Tartu Kutsehariduskeskuses parimad tooted Põhja-, Lõuna-, Lääne-Eesti ja Virumaa väike-ettevõtjatelt.
Toidutootjad saavad oma tooteid esitada konkursile kuni 28. veebruarini. Üldkonkursi hindamiskomisjon, mille tegevust juhib Tartu Ülikooli arstiteaduskonna meditsiinilise biokeemia professor, meditsiinidoktor Mihkel Zilmer, koguneb märtsis ja aprillis Tallinnas. Eesti Parim Toiduaine 2014 konkursivõitjad kuulutatakse välja Eesti Toiduainetööstuse Liidu aastakonverentsil, mis leiab aset 22. aprillil.
2013. aastal esitati Eesti Parima Toiduaine konkursile 140 toodet, millest Eesti Parima Toiduaine 2013 tiitli pälvis M.V. Wooli marineeritud angersäga.
Loe lähemalt konkursi võistluskategooriatest ja tingimustest aadressil
www.toiduliit.ee/parim
Veebruarikuu jooksul kaunistavad nii linnatänavaid kui ka kauplusi sini-must-valge lipumotiiviga plakatid, millega Toiduliit kutsub eestimaalasi märkama ja eelistama kohalike toidutööstuste toodangut.
„Kogu Eesti rahvas on veebruarikuus Vabariigi aastapäeva ootuses, mistõttu ajastasime ka oma kampaania just selliselt, et kampaania sini-must-valged plakatid lisaksid pisut pidulikku meeleolu meie tarbijate igapäevakeskkonda - tänavatele ja poodidesse,“ rääkis Eesti Toiduainetööstuse Liidu juhataja Sirje Potisepp.
Toiduliidu juhataja sõnul on tegemist viienda aastaga, kui Eesti toidutööstusi koondav ühing korraldab kampaaniat „Märka lipu märki!“. 2009. aastal esmakordselt käivitunud kampaania keskmes on Toiduliidu väljatöötatud lipumärk, mis on eestimaalaste seas aastate jooksul üha enam tuntust kogunud.
„Mullu sügisel läbi viidud uuring näitas, et 67% tarbijatest teab ja märkab lipumärki. Meie märgise tuntus on möödunud aastaga taas viie protsendi võrra kasvanud, mis näitab, et tarbija otsib ja saab märgisest abi usaldusväärse kodumaise toidukauba leidmisel,“ rõõmustas Potisepp. „Lipumärk on tarbijale tohutus kaubavalikus justkui väike spikker, mis aitab leida poelettidelt hõlpsamini kodumaist toodangut,“ lisas ta.
Eesti tootjate poolt meie tarbijate maitse-eelistusi arvestades valmistatud tooted kannavad lipumärki pakendil, lisaks tähistab eestimaist toodangut ka sini-must-valge märgiga hinnasilt.
Tänavuse kampaania raames leiab Eesti tarbija poelettidelt enam kui 10 000 lipumärgiga toodet. Lipukampaanias osalevad kõik ETK kauplused, Prismad, Selverid, Tallinna ja Tartu Kaubamaja toiduosakonnad, Rimid, Solaris ja Comarketid, Stockmann ja Statoilid.
A. Le Coq hakkas taas tootma 60-datel aastatel populaarset karastusjooki Punane Sõstar. Retrohõngulist sõstralimonaadi mäletavad kindlasti paljud oma lapsepõlvest, mis 1969. aastal maksis vaid 16 kopikat. Nooremale põlvkonnale pakub punane sõstar aga uut ja ainulaadset maitset karastusjookide valikus.
Punase sõstra mahlaga marjalimonaad täiendab A. Le Coqi nostalgiliste karastusjookide valikut, kuhu kuuluvad veel Traditsiooniline Limonaad, Kelluke ja Valge Klaar. Uus karastusjook on saadaval nii 0,5 kui ka 1,5 liitristes plastpudelites.
A. Le Coq täiendab Active mahlajookide sarja uue mahla-piimakokteiliga Aura Active Shake. Tegemist on uue tootegrupiga mahlajookide turul, mille mahlast maitset täiendab piimale omane siidisus.
Uus toode on inspiratsiooni saanud kodusest kokteilist, kus mahla ja piima omavaheline segamine annab mõnusa maitsega vahepala. Aura Active Shake mahlajook on hea kooslus apelsini-, virsiku ja pirnimahlast, millele annab kerguse piimane maitsenüanss.
Uus piimane mahlajook on pakendatud uudsesse valgesse 0,5-liitrisesse pudelisse.