A. Le Coq toob müügile ajaloolise märtsiõlle A. Le Coq Imperial Märzen. Tegemist on uue liikmega väärikas Imperiali õllede sarjas, kuhu kuuluvad veel Imperial Gold ja pinnakääritusega valmistatud Imperial Ale. 

A. Le Coqi juhi Tarmo Noobi sõnul on eripruul toodetud Eesti õllekultuuri vanu traditsioone silmas pidades. “Teadaolevalt pruuliti Tartus esimene märtsi-tüüpi õlu 150 aastat tagasi ning sellest ajast peale on seda tüüpi õlut eri aegadel siin ka toodetud,” ütles Noop. Ta lisas, et praegu on A. Le Coq ainuke kohalik õlletootja, kelle valikus on Märzeni õlu. “Meil on hea meel taaselustada märtsiõlle tootmise traditsioon ning lähenev kevad ja märtsikuu on selle tutvustamiseks parim aeg.”

Märzen tuleb müügile A. Le Coqi väärika ja ajaloolise Imperiali õllesarja all, mis toodi turule eelmisel aastal, meenutamaks ettevõtte kroonimist Vene keisrikoja ametlikuks õukonnavarustajaks. “Pikkade traditsioonidega märtsiõlu sobib hästi esindama meie ajaloopärandit, mis on andnud suure panuse Eesti õllekultuuri rikastamiseks,” ütles Noop.

Märtsiõllede ajalugu ulatub tagasi 16. sajandi Baierimaale, kus kvaliteetse tootmise tagamiseks võeti vastu seadus, mis lubas õlut pruulida septembri lõpust aprilli keskpaigani ning sealjuures tuli toota valmis ka suvine õllevaru. Nimelt täheldati, et madalamal temperatuuril käärimise tulemusena oli õlu puhtam ja stabiilsem ning selle mikrobioloogiline riknemine vähetõenäolisem. Seevastu suvel soojakraadide juures levisid bakterid kiiresti ning rikkusid õlle. Suveks pruulitava õlle tootmist alustati varakevadel ja viimased vana hooaja odralinnased kulutati pruulimiseks ära märtsis. Sellest tuleneb ka õlletüübi nimi – märtsiõlu ehk Märzen. Et õlu suvel värske püsiks, hoiti pudeleid ja vaate jahedates keldrites ja mägikoobastes, mis olid täidetud talvel kogutud jääga.  Kõik suvised õllevarud tuli hiljemalt oktoobriks ära juua, et teha jääkeldrites ruumi uuele toodangule, mille pruulimine sai oktoobri alguses taas hoo sisse. Seetõttu on Märzen tuntud ka kui Oktoberfesti ametlik õlu.

Märtsiõlu on punakas, vase või merevaigu karva, seda iseloomustab kangem virre, veidi kõrgem alkoholisisaldus (5-6%) ning tugevam humalane maitse. Viimased kaks olid vajalikud selleks, et kindlustada õlle säilimine terve suve vältel. Pikem laagerdamisprotsess koos tihedama virdega andis õllele puhta ning linnaselise järelmaitse.

Uus A. Le Coq Imperial Märzen on kuulsate Baieri märtsiõllede väärikas järeltulija – täidlase maitsega merevaigu värvi lager-õlu, milles on täiuslikus tasakaalus linnaste magusus ja humala mõrusus. Märzenit iseloomustab kergelt leivane röstitud aroom, linnaseline karakter ja püsiv vaht. Soovitatav serveerimistemperatuur on 6-8 kraadi. Sobib hästi grillvorsti, hapukapsa ja sinepiga, barbecue-, lamba- või sealihaga, vürtsikate toitude ja tummisemate roogadega.

A. Le Coq on Eesti suurim joogitootja, kelle toodete sortimendis on kümme tootegruppi, neist suurimad on õlu, vesi, mahl ja karastusjook. A. Le Coqi olulisemad brändid on A. Le Coq, Fizz, Aura ja Limonaad. 

Vabariigi aastapäeva puhul saavad Alma piimapakendid spetsiaalse pühadekujunduse – 2,5% piima pakenditele on märgitud olulisimad kuupäevad Eesti Vabariigi ajaloos ning 3,5% piima pakendile on kantud Eesti hümni sõnad.

„Otsustasime anda Alma piimapakile pühade ajaks infokandja rolli ja tuletada eestimaalastele meelde olulisi fakte Eesti Vabariigi kohta – et tähtsaimad isamaa-teemalised teadmised oleksid inimeste jaoks sama loomulikud kui piimapakk meie toidulaual,“ ütles Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.

„Kõik me heiskame Vabariigi aastapäeval lipu, kuid mitte kõik ei tea, kuna sinimustvalgest üldse riigilipp sai. Enamik meist laulab pidulikel puhkudel hümni, kuid paljud ei tea, millal see laul meie hümnina kasutusele võeti. Loodetavasti pakub pühadekujundus elevust ka pere väiksematele liikmetele, kes õpivad koolis elementaarseid fakte Eesti ajaloost ja hümni sõnu ning saavad neid oskusi ja teadmisi iga päev piimapaki abil korrata või koguni oma vanematele teadmistekontrolli tegemiseks kasutada,“ rääkis Kalbin.

Alma piimapakendite isamaalise kujundusega rõhutab Valio ühtlasi oma piimatoodete päritolu – Alma puhast piima valmistatakse Kesk- ja Lõuna-Eesti parimate farmide toorpiimast.   

Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid, mille tooted on müügil ka Lätis, Leedus, Venemaal, Itaalias, Rootsis ja Ameerika Ühendriikides. Rohkem kui 360 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.

Eesti Toiduainetööstuse Liit tähistab sel aastal konkursi Eesti Parim Toiduaine 20. juubelit ja kutsub juba 20. korda valima möödunud aasta parimat uudistoodet erinevates toidukategooriates. Lisaks tunnustatakse ka parimaid piirkondlike väiketootjaid, jagatakse välja Kokkade Lemmiku ja Meedia Lemmiku tiitlid. Esmakordselt annavad konkursi raames oma professionaalse hinnangu alkohoolsetele jookidele Eesti baarmenid ja sommeljeed. Olulise uuendusena valib tänavusel võistlusel oma lemmiktoote ka Kaupmeeste Liidu kokkukutsutud žürii. Jätkub heaks tavaks saanud Rahva Lemmiku valimine, kus sõna saab sekka öelda ka tarbija.

2014. aasta parima toiduaine juubelikonkursi raames valitakse Rahva Lemmik taas Toidutare portaalis. Enne, kui hakkame konkursitoodete hulgast Rahva Lemmikut valima, kutsume meenutama uudistooteid, mis aastal 2013 Sind kõige rohkem rõõmustasid. Anna teada, millise toote valmistajat sooviksid Sina tunnustada Eesti Parima Toiduaine tiitliga? Kutsume sel viisil Sinu abiga konkursile osalema neid tootjaid, kes veel pole arvanud, et just tema toode võiks kanda Eesti Parima Toiduaine väärikat märki.

Hääletada saad siin: toidutare.ee/parim-toiduaine

Kõigi vahel, kes lahkelt mõtteid jagavad ja ka teistele oma möödunud aasta lemmiktoodetest märku annavad, loosime märtsi algul välja tarviliku ja praktilise Functional Form köögitarvikute komplekti Fiskarsilt.

Rahandusminister Jürgen Ligi plaan kärpida maaelu arendamiseks lubatud toetusi seab ohtu kogu toidusektori järgmise seitsme aasta konkurentsivõimekuse.

„Mõistan, et segaduse toetuse suuruse üle on tinginud Euroopa nõukogu detsembris jõustunud otsus, mis võimaldab riikidel  vähendada omaosaluse nõuet 25%-lt 15%-ni. Aga Euroopa Liidult saadav summa enam ei muutu, mis tähendab, et rahandusministri viidatav „ülejääk“ on tegelikult toidutööstuse „puudujääk“,“ ütles Toiduliidu juhataja Sirje Potisepp. Esialgse rahastamiskava järgi oli toidutööstuse investeeringuteks planeeritud 75 miljonit eurot kogu arengukava mahust.

„Me ei tohi panna oma ettevõtteid olukorda, kus meie tööstuste areng jääb maha teiste riikide töötlejatest ning seab ohtu meie ettevõtete konkurentsivõime nii sise- kui ka rahvusvahelistel turgudel. Meie turg on avatud maailma  töötlejatele. Samas peame eksporditurgudel konkureerima võrdselt riikidega, kus panustatakse tööstuste konkurentsivõime tõstmiseks oluliselt rohkem kui Eesti 15%-line omafinantseering,“ lisas Potisepp. „Meie andmetel planeerib Läti riigipoolseks finantseerimismääraks 32%, vanemad EL riigid pea 50%. Praeguses olukorras, kus Euroopa Liidu summa on juba kinnitatud, on Eesti poolse toe vähendamine tootjate ja tööstuste petmine. Seega toetame Põllumajandusministeeriumi kava finantseerida Maaelu arengukava 25%-se omaosalusega “

Eesti Toiduainetööstuse Liit on toidutööstuste katusorganisatsioon, kelle liikmeteks on ettevõtted, kes annavad üle 85% kogu toidusektori käibest, ligikaudu 10% riigi ekspordist ning 85% kogu toidusektori käibemaksust.

Leiburi korraldatud konkursi “Leiburi Leivategu 2013” võitja Eha Karuse “Eha hommikuleiva” esimene partii jõudis üle Eesti müüki.

Jõhvist pärit haridustöötaja Eha Karus võitis eelmise aasta novembris toimunud “Leiburi Leivateo” konkursi ning Eesti vanim leivatootja AS Leibur võttis võiduleiva tootmisesse. “Eha hommikuleib” on alates sellest nädalast saadaval enamiku jaekettide poelettidel.

Leivateo konkursi žürii liikme ja Leiburi tootearendusjuhi Tiina Rühka sõnul oli Eha leiva tootmisesse toomine põnev ent tihe töö. “Teist aastat järjest kestev koostöö Eesti parimate  koduleivaküpsetajatega on alati hea õppimise ja harjutamise koht. Ühelt poolt sunnivad uued arendused pingutama, teiselt poolt näitab see, kui paindlik ja loominguline võib suurtootja olla,” lisas Rühka.

“Eha hommikusöögileiva teevad unikaalseks koriander, mis meenutab nostalgilist Borodino leiba, ning peale puistatud oliivõliga röstitud kaerahelbed, mis annavad leivale mõnusa maitse ja äratuntava hommikusöögi nüansi,” kirjeldas Tiina Rühka saadud tulemuse.

Esimese partiina tootis Leibur 1200 pakki “Eha hommikuleiba” ehk kokku umbes 350 kilogrammi. “Sugulased ja sõbrad, kes on juba jõudnud Leiburis toodetud hommikuleiba maitsta, on hinnanud seda positiivselt. Kõik minu koduleiva head ja iseloomulikud omadused on Leiburis toodetud leival olemas: eriliselt hea lõhn, mida tunned kohe, kui koti avad; väga ilus värvus ning omapärane maitse, milles on tunda koriandri ja oliivõli maitset,” kommenteeris leiva autor Eha Karus tulemust.

Eha sõnul, on ta leival üks omapära: kui lõigata leivaviil pooleks nii, et ühele poole jääb kaerahelvestega pool ja võrrelda seda teise ilma kaerahelvesteta poolega, siis on need nii erineva maitsega, nagu oleks tegu kahe erineva leivaga. “Nii et ühest leivast saab hommikul teha ka täiesti erinevaid võileibu,” lisas ta.

Eha Karus pääses novembris peetud “Leiburi Leivateo” finaali teist aastat järjest ja viimane kord lausa kahe erineva leivaga.

Esimese “Leiburi Leivateo” konkursi võitja Triin Kuusi “Triinu rukkileib” jõudis Eesti poelettidele mullu veebruaris ning saavutas aastaga turul kindla positsiooni. “See jääb kindlasti meie sortimenti ka edaspidi,” ütles Leiburi turundusjuht Annika Oja. Oja sõnul jätkab Leibur ka edaspidi parima koduleiba otsinguid ning Leivateo konkursi korraldamist.

2012. aastal esimest korda välja kuulutatud “Leiburi Leivategu” konkurssi korraldati taas mullu sügisel. Konkursile laekus mitmelt poolt üle Eesti ligi 60 rukkileiva retsepti.Finaali pääses seitseleivaküpsetajat Eesti eri paikadest.Lõppvõistluse žüriisse kuulusid Leiburi tootearendusjuht Tiina Rühka ja tootearendaja Heldi Käär, Oma Maitse peatoimetaja Monika Kelle, eelmise aasta “Leiburi Leivateo” võitja Triin Kuusja kõik finalistid ise, kesüheskoos valisidki välja uue ühise lemmikleiva– “Eha hommikuleiva”.

“Leiburi Leivateo” konkursi eesmärk on toetada rukkileiva küpsetamise traditsioone, arendada koostöös koduleivaküpsetajatega leivatootmist ning anda koduleivaküpsetajatele võimalus oma toodetega laiema tarbijaskonnani jõuda.