Pressiteade 6. september 2013
Sellest nädalast on poodides saadaval esimesed valge glasuuriga laktoosivabad kohukesed. Tere on esimene Eesti tootja, kes tõi turule laktoosivabad kohukesed.
Tere piimatööstuse tellimusel 2011. aastal läbi viidud üleriigilisest küsitlusest selgus, et laktoositalumatus on Eestis kujunemas üha aktuaalsemaks tervisehäireks. „Uuringust selgus, et ligi 100 000 Eesti elanikku võib kannatada laktoositalumatuse all. Igas kaheksandas leibkonnas, kus on alla 15–aastaseid lapsi puututakse kokku sellega, et laps ei talu piimatooteid. Tänaseks on see number kindlasti oluliselt suurenenud,“ nentis Tere tootejuht Jana Gaškova.
Tere on seadnud eesmärgiks arendada laktoosivabu tooteid kõigis tootekategooriates. Lisaks kohukestele on Tere toodetest laktoosivabad veel Natural ja LaCrema tootesarja jogurtid. Vähendatud laktoosisisaldusega on Tere LaFresca maitsestamata toorjuust toiduvalmistamiseks, erinevate maitsetega Tere LaFresca toorjuustud ning 5%-line kohupiimapasta.
Uued Tere Classic valge glasuurigakohukesed on kättesaadavad nii ühekaupa kui ka multipakkides. Kohukese sisuks on naturaalne kohupiim, lisandiks banaani ja karamelli moosid ning katteks valge glasuur.
Tere väärtustab kõrgelt oma tarbijaid ja hindab oma toodete puhul värskust, tervislikkust ja innovaatilisust. Faktum&Ariko uuringutest selgub, et tarbija asetab Tere keefiri tervise aspektist lähtuvalt ülekaalukalt esikohale.
„Õuna-kardemoni kohupiimakreem on turul uus ja unikaalne maitse, mis toob soojust nii argipäeva kui ka pidulikesse sündmustesse. Uus toode sobib hästi küpsetistesse, kuid seda võib nautida ka iseseisva maiustusena,“ kinnitas Valio Eesti turundusdirektor Krista Kalbin.
Kalbini sõnul on just praegu parim aeg katsetada uut toodet ja teisi Alma kodupiimakreeme erinevates küpsetistes. „Eesti aiad ja turud on täis head ja paremat, millega oma küpsetisi ehtida. Lisaks seisavad meil ees sellised pidulikud sündmused nagu taasiseseisvumispäev ning uue kooliaasta algus, mis lausa nõuavad üht maitsvat kohupiimakooki lauale,“ selgitas Kalbin.
Leheküljel alma.ee/retseptid leiavad huvilised inspiratsiooniks hulgaliselt tervislikke ja isuäratavaid retsepte Alma toodetest.
Kõik Alma kohupiimatorud ehk lisaks õuna-kardemoni kohupiimakreemile ka vanilli- ja kakaokohupiimakreem, maitsestamata kohupiimakreem ning rasvatu kohupiimakreem on saadaval uutes 300-grammistes flow-pakendites. Valgurikkad kohupiimakreemid on nüüd ka kogu Alma tootesarjale omaselt säilitusainevabad.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 340 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Toiduliit alustas eelmisel nädalal valmistoidu teavituskampaaniat eesmärgiga kummutada avalikkuses levinud müüte ja eksiarvamusi. Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul levib tarbijate seas mitmeid, eksarvamusi ja stereotüüpseid arvamusi, mis kinnitavad teavituskampaania aktuaalsust ning viitavad selgelt vajadusele tõsta valmistoitude teemal oluliselt tarbijate teadlikkust.
„Müüt valmistoitude ühekülgsusest ja halvast kvaliteedist pärineb aastate tagant,“ leiab Toiduliidu juht. „Viimase kümnendi jooksul on Eesti toiduainetööstus teinud märkimisväärseid pingutusi ja investeeringuid selleks, et valmistoitude koostis oleks kvaliteetne ning säilitus- ja lisaainete vaba,“ kinnitab Potisepp. „Valmistoitude puhul arvatakse ekslikult, et need sisaldavad rohkelt tervisele kahjulikke E-aineid,“ nentis Potisepp. „Tegelikult see nii ei ole – soovitan tarbijatel eelarvamustest üle olla ja valmistoidu pakendilt lugeda, mis konkreetse toote koostisesse kuulub,“ ütles Potisepp.
Eesti suurtootjate Salvesti, Põltsamaa Felixi ja Saarioinen Eesti valmistoidud on reeglina toodetud värskest toorainest ning nõuded puhtusele ja hügieenile tootmisprotsessis on äärmiselt kõrged. Toodete pika säilivusaja tagamiseks suletakse see hermeetiliselt pakendisse nagu tehakse ka koduste hoidiste puhul. „Pikk säilivusaeg on kaasaegse tehnoloogia ja korraliku tootmishügieeni tulemus, mitte E-ainete kasutamise sünonüüm. Vanaema hoole ja armastusega valmistatud moos sahvririiulil säilib samuti mitmeid aastaid just seepärast,“ sõnab Toiduliidu juht.
Samuti pannakse Toiduliidu juhi sõnul valmistoitude süüks inimeste terviseprobleemid nagu lagunevad hambad või hõrenevad luud. „Tervisehädade esmane allikas on eelkõige tasakaalustamata toitumine ning ebatervislikud elu- ja liikumisharjumused,“ kommenteeris Potisepp. „Selge see, et kodus valmistatud roog on kõige parem ja maitsvam, kuid alati ei ole meil selleks aega või võimalust ning sellises olukorras on kvaliteetne valmistoit hea võimalus,“ lisas ta.
Vaata lisa: www.toiduliit.ee/valmistoit
Eesti Toiduainetööstuse Liidu loodud veebileheküljelt tunnetoitu.ee saab põhjaliku ülevaate energiajookide koostisest, mõjust ning soovitusi mõõdukaks tarbimiseks.
Eesti Toiduainetööstuse Liidu juht Sirje Potisepa sõnul on veebilehe mõte pakkuda tarbijatele võimalust saada ühest kohast objektiivset ülevaatlikku infot energiajookide kohta alates koostisest ja mõjust ning lõpetades märgistuse müütidega.
“Põllumajandusministeeriumi tellitud uuringust selgus, et inimeste ning eriti noorte teadlikkus energiajookidest on madal. Energiajookide veebilehega saame pakkuda noortele sobival viisil infot, et aidata kaasa teadlikkuse tõusule," ütles Sirje Potisepp.
Lehekülge koostades on silmas peetud ka vajadust harida noori ja nende vanemaid energiajookide teemal. “Oleme loonud eraldi alajaotuse, kus räägime energiajookide mõjust lastele ja noortele. Energiajookide keelamine ei ole lahendus, pigem võib noortele midagi otseselt keelates saavutada vastupidise efekti. Olulisem on koostöös tootjate, ekspertide ning riigiasutustega anda noortele ja nende vanematele adekvaatset infot energiajookide mõju ja mõõduka tarbimise kohta,” märkis Potisepp. “Toiduliidu seisukoht on, et energiajoogid on mõeldud täiskasvanud inimestele ning nende tarbimisel on oluline säilitada mõõdukus, et mitte ületada päevaseid kofeiini soovitusliku tarbimise koguseid,“ lisas ta.
Tunnetoitu.ee energiajookide veebilehele on koondatud info energiajookide koostisosade, nende mõju ning soovituslike tarbimise koguste ja tarbimisharjumuste kohta. Eraldi alajaotuses on ära toodud energiajookidega seotud müüdid ning selgitused nende paikapidamatuse kohta. Samuti leiab siit võrdlevat materjali kõikide kofeiini sisaldavate jookide ja nende mõju kohta inimorganismile ning ülevaate energiajookide märgistamise reeglitest.
Tunnetoitu.ee veeb on Eesti Toiduainetööstuse Liidu veebilehekülg, mis pakub vastuseid toidutootmisega seotud küsimustele.
Põllumajandusministeerium
Pressiteade
Kõige enam tarbivad regulaarselt energiajooke 15–30 aasta vanused Eesti elanikud, selgub Põllumajandusministeeriumi tellitud energiajookide tarbimise uuringust.
„Murelikuks teeb, et juba lapsed tarbivad suure kofeiinisisaldusega jooke. Energiajooke juuakse soovituslikust kogusest enam, sageli ka lihtsalt maitse pärast,“ ütles põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. „Uuring näitab, et tarbijatel on üpris kasin ettekujutus energiajookide olemusest. Usun, et siin on riigil teha tõsisem teavitustöö.“
Energiajookide ja teiste kofeiini sisaldavate toodete (nt kohv, šokolaad, tee) tarbimisharjumuste ja põhjuste uurimiseks küsitleti tänavu kevadel üle 3500 Eesti elaniku vanusevahemikus 7-45 aastat.
Küsitletud jagunesid kolme gruppi: 1.-6. klassi õpilased (451 vastajat), 7.-12. klassi üldhariduskoolide, kutseõppeasutuste ja kõrgkoolide õpilased (kokku 2766 vastajat) ning inimesed vanusevahemikus 16-45 aastat (900 vastajat).
Uuring näitas, et:
- Energiajookide tarvitamist alustatakse valdavalt 10-15-aastaselt.
- Enim on regulaarseid energiajookide tarbijaid 15-30-aastaste seas.
- Energiajookide tarbijatest tarvitas neid vähemalt kord nädalas möödunud aastal 1. grupis 15,9%, 2. grupis 22,6% ja 3. grupis 14,2% vastanutest.
- Igapäevaseid energiajookide tarvitajaid esimeses grupis ei olnud. 2. grupis oli neid 1,7% ning 3. grupis 0,4% kõikidest küsitletutest.
- Energiajooke tarbinute keskmine päevas joodav kogus oli 1. grupis 324 ml, 2. grupis 436 ml ja 3. grupis 462 ml.
- Peamiste energiajoogi tarbimise põhjustena toodi maitse, janu kustutamine, energia saamine ja väsimuse peletamine.
Uuringu koordinaator ja Tervise Arengu Instituudi toiduekspert Tagli Pitsi ütles, et energiajooke tarbitakse sageli valel põhjusel, sest need ei sisalda tegelikult rohkem energiat kui tavaline karastusjook.
„Energiajook pole janukustutaja ja ei anna lisaenergiat, kuigi neid sageli nii reklaamitakse,“ rääkis Pitsi ja lisas, et jookides sisalduv rohke kofeiin võib liigsel tarvitamisel põhjustada hoopis tervisehäireid ja halba enesetunnet. „Ka sisaldavad energiajoogid palju suhkrut, mille liigne tarvitamine soodustab kehakaalu tõusu ja hammaste lagunemist. Näiteks kui juua päevas 300 ml energiajooki, siis ei tohiks sel päeval enam maiustusi süüa.“
Uuring soovitab vähendada energiajookide pakendite suurusi, seada piirmäär kofeiinisisaldusele ja tõsta tarbijate teadlikkust energiajookide teemal.
Uuringu viis läbi Tervise Arengu Instituut Põllumajandusministeeriumi tellimusel. Täismahus uuringuraporti leiab http://www.agri.ee/public/juurkataloog/UURINGUD/2013/uuring-2013-energiajoogid.pdf
Taustaks
Energiajoogid toodi esmakordselt turule 1960. aastatel Aasias, kust need levisid 1970. aastatel Euroopasse ja seejärel Ameerikasse. Energiajoogid sisaldavad tavaliselt süsivesikuid, vitamiine, kofeiini, tauriini, glükoronolaktooni ja teisi toimeaineid.
Alma jogurtite austajad leiavad alates oktoobrist poelettidelt uued põnevate maitsekombinatsioonidega Muah! koorejogurtid. 380grammises taassuletavas pakendis caffè latte, rukkileiva-kaneeli ja õuna-vanilje koorejogurtid pakuvad tänu oma 6,5% rasvasisaldusele külluslikku maitseelamust.
Valio Eesti AS turundusdirektori Krista Kalbini sõnul jõuavad Alma uues koorejogurti sarjas Muah! tarbijateni maitsed, mis on eestimaalaste toidulaual igapäevased, kuid jogurtite seas uudsed ja unikaalsed. „Otsustasime pakkuda piimakohvi, rukkileiva ja koduse õuna armastatud maitseid ka koorejogurtina. Kui piimakohvi maitse on klassikalisel kujul lihtne ja nauditav, siis teiste maitsete põnevamaks muutmiseks lisasime rukkileivajogurtile kaneeli ja õuna maitsele vaniljet. Oleme viimistlenud Muah! koorejogurti kreemise konsistentsi täiuseni, et pakkuda seeläbi tarbijatele suurepärast maitseelamust,“ kirjeldas uusi tooteid Krista Kalbin.
Tema sõnul on rõõmustav asjaolu, et tarbijad on hakanud aru saama kõrge rasvasisaldusega toodete vajalikkusest ning hindama rammusama toiduga saadavat maitseelamust.
„Toitumisteadlased kinnitavad, et toidurasvad on inimorganismile hädavajalikud. Need varustavad meie keha toimimiseks vajaliku energiaga, aitavad organismil omandada rasvlahustuvaid A- ja D-vitamiine ning annavad erinevaid rasvhappeid, mis on vajalikud rakkude ja kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks, põletike ja infektsioonide mahasurumiseks ning tõhusaks immuunkaitseks,“ rääkis Kalbin. „Mis aga peamine – kuna toidurasvad on toidu aroomikandjad ja struktuuriloojad, siis on Muah! kooresel jogurtil tänu kõrgemale piimarasvasisaldusele eriliselt nauditav maitse ja siidiselt kreemine konsistents,“ lisas ta.
Lähtudes Eesti tarbijate tänastest eelistustest ja kasutusmugavusest on Alma Muah! koorejogurtid pakendatud taassuletavatesse 380grammistesse topsidesse. Alma Muah! koorejogurtid on valmistatud puhtast toorpiimast, mis pärineb Kesk- ja Lõuna-Eesti piimafarmidest. Sarnaselt teistele Alma piimatoodetele on ka Muah! koorejogurtite sari säilitusainevaba.
Valio Eesti on üks suurimaid kohalikke piimatööstusettevõtteid. Peamiselt Kesk- ja Lõuna-Eesti farmide toorpiimast valmistatud Valio Eesti tooteid leiab ka Lätist, Leedust, Venemaalt, Itaaliast, Rootsist ja Ameerika Ühendriikidest. Rohkem kui 340 töötajaga Valio Eesti on juhtivaid kohalikke toorpiima kokkuostjaid, piimatoodete, sh juustude, eksportijaid ning Võru ja Laeva üks suurimaid tööandjaid. Ettevõtte tootevalikust leiab igapäevaseid, aga ka funktsionaalseid piimatooteid, mille aluseks on Valio rahvusvahelise kontserni teaduslikud uuringud ja uued tootmismeetodid. Valios läbi viidud teadustööd on hinnatud ka Nobeli preemiaga.
Kodumaise jäätisetootja AS Balbiino üheksa kuu jäätisemüügi käiveEestis kasvas käesoleval aastal võrreldes mullusega 16%, jõudes 5,3 mln euroni.
Tänavu üheksa kuuga on Eesti turul müüdud ligi neli miljonit liitrit Balbiino tehases toodetud jäätist, sellest kolm miljonit liitrit jäätist on müüdud Balbiino oma kaubamärgi all. Balbiino märgiga jäätiste müük kasvas tänavu aastataguse üheksa kuu müügiga võrreldes 16 protsenti. Omamärgi jäätise müük moodustas Balbiino käibest Eestis ligikaudu 50 protsenti.
Kõige rohkem kasvas vahvlikoonuses Koorejäätiste ja Onu Eskimo jäätiste müük. Maitsetest oli enim eelistatud banaaniplombiir, seda nii Koorejäätisena vahvlikoonuses kui ka pulgjäätisena šokolaadiga glasuuritult Onu Eskimo kaubamärgi all. Ülimenukateks osutusid ka tänavused uudistooted, Draakoni sorbetid.
„Balbiino ehtsa kodumaise koore eelistamine ja kompromissitu kvaliteedi taotlemine on meie jäätistele püsiva edu toonud, kuid meie tegevusalal maksab heale ilmale ka alati tänulik olla,“ ütles Balbiino juhataja Kaido Salurand.
Balbiino on ainus Eesti jäätisetootja, kellel on BRC toiduohutuse ja kvaliteedijuhtimise sertifikaat. AS Balbiino põhineb 100% Eesti kapitalil, kuulub NG Investeeringute gruppi ja annab tööd ligi 300 inimesele. Lisaks jäätise tootmisele tegeleb AS Balbiino külmutatud ja jahutatud toodetega. Balbiino impordib ja vahendab külmutatud köögivilju, marju, kulinaariatooteid, kala ja liha.
AS Balbiino turustab oma selliste nimekate külmutatud toiduaineid pakkuvate ettevõtete toodangut nagu Farm Frites, Fritar, Bonduelle, Marjamaa talu, Dicogel, Vetrija, Saare Fishexport, Korv-Görans Kebab, Wilbo jt. Lisaks kuuluvad Balbiinole Culinare, Härmavilja ja Marine kaubamärgid.
8. oktoobril, kuulutati taaskord välja Eesti konkurentsivõimelisimad ettevõtted. Toiduainetööstussektoris pälvis kõige konkurentsivõimelisema ettevõtte tiitli A. Le Coq.
Konkurentsivõime edetabelites tuuakse ära ettevõtted, kes selleks soovi avaldavad, vastavad metoodikas ettenähtud tingimustele ja esitavad nõutavad statistilised andmed oma kahe aasta tegevuse kohta: müügitulu, puhaskasum, tööjõukulud, investeeringud põhivarasse, ekspordikäive, omakapital ja aasta keskmine töötajate arv. Edetabeli panevad kokku Eesti Tööstus- ja Kaubanduskoda ning Tööandjate Keskliit.
Toiduainetööstusettevõtete konkurentsivõime edetabel:
- A. Le Coq AS
- Liviko AS
- Rakvere Lihakombinaat AS
- Maag Grupp AS
- Valio Eesti AS
- Saku Õlletehas AS
- Altia Eesti AS
- Värska Vesi AS
- Tallegg AS
- Kalev AS
- Spartafil AS
- Tarplani Kaubanduse OÜ
- Balti Veski AS
Saku Õlletehas alustas uue õlle Tokyo pruulimist, mille puhul on inspiratsiooni saadud heledatest ja mahedatest Jaapani-pärastest õlledest.
Tokyo on uus liige maailmaõllede seerias, millega Saku soovib tutvustada Eesti õllesõpradele erinevaid maailmas levinud maitseid ja rikastada siinset õllekultuuri.
Saku Õlletehase peaõllemeister Tarmo Tappo iseloomustab Tokyot kui vähese humalamõrudusega ja traditsiooniliste Jaapani õlledega sarnaselt maheda maitsega õlut. „Tokyo on filtreerimata, mis säilitab õlles naturaalsed teravilja ja pärmi mikroosakesed, pehmendades veelgi tema maitset,“ rääkis Tappo. Ta märkis, et Tokyo sobib hästi aasiapäraselt vürtsikate roogade kõrvale ning täiendama näiteks sushi-einet.
Tokyo kuulub Saku maailmaõllede valikusse, mille kaks varasemat liiget – iiripärane Dublin ja inglaslik Manchester on saanud populaarseteks maitseteks.
Saku maailmaõllede sari on pidevas uuenemises, kord või paar aasta jooksul asendatakse vähem populaarne sarja liige mõne uue pruuliga. Tokyo turule toomisega lõpetas Saku prantsusepärase nisuõlle LeMans pruulimise.
Saku Tokyo on saadaval pooleliitrises klaaspudelis, õlle kangus on 5%.
Saku Õlletehas on tänavu 193-aastase ajalooga Eesti vanim ja suurim järjepidev õlletööstus. Saku eesmärk on pakkuda tarbijatele kvaliteetsete jookidega mõnusat värskendust ja uudseid elamusi. 2008. aastast on Saku Õlletehas rahvusvahelise õllekontserni Carlsberg täieõiguslik liige, kuuludes seeläbi rahvusvahelisse õlletootjate kõrgliigasse.